järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sofja Hristoforova Süüdistatav E.N Elukoht xxx, viibimiskoht Narva kamber, isikukood XXX, VF kodanik, keskeriharidus, emakeel – vene keel, töökoht xxx Varasem karistatus: - 19.06.2014 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
lg 2 p 4, 7 järgi
Tõkend – vahistamine alates 04.12.2015. Kaitsja Vandeadvokaat Oleg Gorškaljov RESOLUTSIOON Tunnistada E.N süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada E.N vangistusega 8 (kaheksa) kuud. Suurendada
lg 4, § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 19.06.2014 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse osa võrra (5 kuud 27 päeva vangistust) ning mõista E.N-ile liitkaristuseks 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu 27 1 1-15-8249 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 04.12.2015. E.N-ile valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni.
lg 1 p 1 alusel kohaldada E.N-ile lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine tähtajaga 1 (üks) aasta alates vanglast vabanemise päevast. Liiklusseaduse § 127 alusel on E.N kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates vanglast vabanemise päevast loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Mõista E.N-ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot, kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 136 (ükssada kolmkümmend kuus) eurot 56 senti, ekspertiisi tegemise eest 102 (ükssada kaks) eurot 19 senti ja kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt 07.12.2015 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 48 (nelikümmend kaheksa) eurot. Määrata, et E.N on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr SEB pangas nr EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, NORDEA PANK EE401700017002872300, DANSKE BANK EE
II Kohtuistung Kohtuistungil tunnistas süüdistatav end süüdi täielikult. Süüdistatav ei taotlenud enda ülekuulamist kohtuistungil. Poolte kokkuleppel jäeti toimiku materjalid avaldamata. III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Kuulanud ära süüdistatava, prokuröri ja kaitsja seisukohad, uurinud kõik kriminaalasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, tuleb kohus järeldusele, et Alexey Bokhanˇi süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist ning on eeluurimise poolt õigesti kvalifitseeritud. Antud kuriteo toimepanemine E.N-i poolt on tõendatud: Tunnistaja xxx´u ütlustega (lk 2-3), kust tuleneb, et 01.08.2015.a kl. 02.50 paiku ta oli patrullteenistusel ning Sillamäel, Pavlovi tänaval nägi ta kahtlase sõidustiiliga sõiduk Mercedes-Benz reg nr xxx. Sõiduk oli peatatud, juhiks osutus E.N . Tekkis kahtlus, et E.N on narkojoobes. Kiirtest näitas, et E.N on tarvitanud kanepit ja amfetamiini. E.N oli toimetatud Narva Haiglasse, kus ta andis uriiniproov narkoekspertiisile. E.N seletas, et tarvitas kanepit ja amfetamiini 5 päeva varem. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga (lk 9–10), kust tuleneb, et E.N-i uriiniproovis on leitud amfetamiin, metamfetamiin ja tetrahüdrokannabinooli metaboliit. Terviseseisundi kirjeldamisega (lk 12) ja eksperdi hinnanguga (lk 13), kust tuleneb, et E.N ´il tema läbivaatuse ajal (01.08.2015 kell 03.55) esinevad narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise tunnused, esineb joove. Ülalnimetatud tõendite alusel asub kohus seisukohale, et E.N-i väide selle kohta, et ta tarvitas narkootilisi aineid 5 päeva enne kinnipidamist on ümberlükatud, kuna E.N-i uriiniproovis on leitud amfetamiin, metamfetamiin ja tetrahüdrokannabinooli metaboliit ning lisaks sellele on tuvastatud, et tema läbivaatuse ajal 01.08.2015 kell 03.55 tal esines narkojoove. Liiklusseaduse § 69 lõikes 1 sätestatu kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Kuna E.N´il on tuvastatud narkojoove, siis on süüdistataval joobes mootorsõiduki juhtimine käsitletav kuriteo toimepanemisena
Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Kohus on seisukohal, et mootorsõidukit alkoholijoobes juhtis E.N otsese tahtlusega – ta oli teadlik, et on narkootilisi aineid tarvitanud, kuid sellele vaatamata tahtis autot juhtida ja tegi seda. 3 1-15-8249 Vastavalt
lg 3, isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. IV Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Samuti arvestab kohus tahtluse liiki ning süüdistatava süü astet kuriteo toimepanemisel. Põhikaristus
§-s 424 sätestatu kohaselt on mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistuseks rahaline karistus või kuni 3-aastane vangistus. Arvestades süüdistatava varasemat käitumist, asub kohus seisukohale, et E.N-i karistamine rahalise karistusega ei ole preventiivsete eesmärkide saavutamise vaatenurgast põhjendatud. E.N on varem kriminaalkorras karistatud, kuid vaatamata sellele pani süüdistatav uue tahtliku kuriteo toime katseaja jooksul. Kohus on seisukohal, et karistus uue, tahtlikult toimepandud kuriteo eest ei saa olla eelnevast karistusest leebem. Kohtu hinnangul, E.N-i on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude to üksnes vangistusega. imepanemisest Samal ajal peab kohus märkima, et E.N on rikkunud elukohast lahkumise keeldu, vabatahtlikult kohtuistungile ei ilmunud ning kohus pidi kuulama teda tagaotsitavaks ja vahistama selleks, et tagada E.N-i osavõttu kriminaalmenetluses. E.N oli kinnipeetud Tallinna Sadama territooriumil siis, kui ta püüdis sõita Eestist välja ilma menetleja loata. Sellele asjaolule tuginedes, asub kohus seisukohale, et vangistuse asendamine üldkasuliku tööga E.N-i suhtes ei ole või malik või otstarbekohane. E.N on enda käitumisega näidanud, et ta ei soovi järgida isegi elementaarseid kontrollnõudeid, st mitte lahkuda oma elukohast ilma vastava ametniku loata. ÜKT tegemisega on aga seotud oluliselt rangemad kohustused ja kontrollnõuded ning kohtu hinnangul pole tõenäoline, et E.N suudab neid järgida ja täita. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-199-06). Selliseid asjaolusid E.N-i puhul ei esine. Võttes arvesse toimepandud narkojoobe seisundis mootorsõiduki juhtimise raskust etteheidetava kuriteokoosseisu (
) teokirjelduse kontekstis, on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on üle keskmise, st E.N-i süü on suur kuna ta juhtis mootorsõidukit, olles eelnevalt tarvitanud terve rida narkootilisi aineid (kanepit, metamfetamiini ja amfetamiini). 4 1-15-8249 E.N karistust kergendavaks asjaoluks
Süüdistataval on olemas kindel töökoht. Arvestades ülaltooduga ning vaatamata sellele, et E.N-i süüaste on suur, süüdistatavale karistuse alla
määrab kohus Kuna kuritegu on toimepandud katseajal, siis
lg 4, § 65 lg 2 alusel tuleb suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 19.06.2014 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse osa võrra. Lisakaristus E.N, olles isik, kes on varem korduvalt karistatud Liiklusseaduse rikkumiste eest, pani uuesti toime liiklusalase süüteo, sel korral juhtis ta sõiduautot narkojoobe seisundis. Siinkohal peab kohus vajalikuks viidata Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-26-03 märgitule, et olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas peab see leidma selge väljenduse ka lisakaristuse kohaldamise näol. Ülaltoodu alusel peab kohus vajalikuks kohaldada E.N-i suhtes
sätteid ning määrata temale
Arvestades karistust kergendava asjaoluna
mõttes esinevat kahetsust, asub kohus seisukohale, et E.N väärib lisakaristust, mis on alla
§-s 424 ettenähtud lisakaristuse keskmise määra. VI Menetluskulud Tulenevalt KrMS § 180 lg 1 tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud. KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel kuulub E.N-ilt väljamõistmisele sundraha teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu summas 585 eurot, milline summa vastab 1,5 palga alammäärale. Kohus peab tulenevalt KrMS §-st 175 lg 1 p 4 põhjendatuks välja mõista süüdistatavalt ka määratud kaitsjale väljamakstava tasu ning tasu ekspertiisi tegemise eest. Arvestades seda, et süüdistatavale on mõistetud karistuseks reaalne vangistus ning arvestades menetluskulude kogusummat on põhjendatud võimaldada süüdistataval maksta menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, § 238, § 311, § 313, § 315. Innokenti Menšikov Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.