lg 2 p 9 järgi, § 74 lg 1 alusel tingimisi vangistusega 6 kuud katseajaga 1 aasta ja 6 kuud. Istungil osalenud isikud Kriminaalhooldusametnik Ülle Siig Hooldusalune A.N Kohtuistungi toimumise aeg 27.04.2016 RESOLUTSIOON
lg 4 alusel pöörata täitmisele A.N-ile Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 15.01.2015 kohtuotsusega nr 1-14-1671 mõistetud karistus - 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 414 lg 1 alusel teatab maakohus A.N-ile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks A.N-i vanglasse saabumise aeg. 1 1-14-1671 Kui süüdimõistetu A.N ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 15.01.2015 kohtuotsusega nr 1-14-1671 tunnistati A.N süüdi
lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 1 ja lg 3 alusel jäeti A.N-ile mõistetud vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et A.N ei pane 18-kuulise katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.
lg 2 p 1 alusel määrati, et A.N on kohustatud OÜ-le Tarmetec hüvitama kuriteoga tekitatud kahju kokku 24 000 eurot 24 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 1000 eurot.
Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 15.01.2015 kohtuotsus jõustus 04.02.
Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 27.04.2016 kohtuistungil kandis kriminaalhooldaja ette erakorralise ettekande ning palus pöörata A.N-ile mõistetud karistus täitmisele. A.N põhjendas kontrollnõuete rikkumisi asjaoluga, et ta ei saanud 02.02.2016 õigeaegselt Saksamaalt tagasi tulla ega ka kriminaalhooldusametnikku sellest teavitada, kuna tal ei olnud raha. Tööandja ei ole talle palka maksnud. Samal põhjusel ei ole ta ka kannatanule kahju hüvitanud. 10.03.2016 läks ta vaid mõneks tunniks Venemaale ega andnud seetõttu endale aru, et tegemist on olukorraga, kus tuleb kriminaalhooldusametnikult luba küsida. Hiljem lisas, et piirikontrollis selgitas ametnik talle loa vajalikkust, kuid ta läks siiski üle piiri, kuna tal oli vaja apteeki minna ning Eestis on ravimid tema jaoks liialt kallid. Maakohtu seisukoht Vaadanud läbi toimiku materjalid ja kuulanud ära menetlusosalised, on kohus seisukohal, et kriminaalhooldusametniku ettepanek A.N-i suhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kui süüdimõistetu ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus
lg-st 4 tulenevalt kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune A.N rikkus korduvalt kohtu poolt määratud kontrollnõudeid: ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ning saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks (
Samuti ei täida A.N kohustust heastada kuriteoga tekitatud kahju. Nimetatud nõuete mittetäitmist ei eitanud ka A.N ise. Seega formaalselt on olemas alused A.N-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. A.N väitis kohtuistungil, et tegemist ei olnud tahtlike rikkumistega. Lubatust kauemaks Sakasamaale jäämine ning seetõttu ka registreerimisele mitteilmumine oli tema sõnul tingitud raha puudusest. Kusjuures väidetavalt puudus tal raha isegi selleks, et võtta kriminaalhooldusametnikuga telefonitsi või e-kirja teel ühendust. Ta sattus taolisesse olukorda, kuna tööandja jättis lubatud töötasu maksmata. Kohtu hinnangul ei ole aga taoline väide usutav. Seda eelkõige lähtuvalt asjaolust, et A.N käis enda sõnul alates 2015.a sügisest sama tööandja heaks kolmel korral Saksamaal tööd tegemas. Ei ole usutav, et isik naases sama tööandja kutsel Saksamaale ka pärast seda, kui talle oli esimesel kahel korral jäetud töötasu maksmata ning asetatud olukorda, kus tal puudusid elementaarsed elatusvahendid, mis võimaldanuks muu hulgas suhelda telefonitsi või elektroonseid kanaleid kasutades oma lähedastega, samuti kriminaalhooldusametnikuga. 3 1-14-1671 Fakt, et A.N läks Saksamaale ka kolmandat korda viitab kohtu hinnangul sellele, et A.N oli talle pakutud tingimustega rahul, vastasel juhul oleks olnud mõistlik otsida uut tööandjat. Seda ei ole A.N aga tänaseni teinud. Põhjendatuks ei saa pidada A.N-i selgitusi ka 10.03.2016 rikkumise osas. Kohtuistungil väitis A.N esmalt, et ta ei olnud teadlik, et ka taolise lühiajalise välisriiki mineku jaoks on vaja kriminaalhooldusametniku luba. Hiljem selgus A.N-i jutust, et piirikontrollis olles ametnik selgitas talle loa olemasolu vajadust, kuid ta läks sellest hoolimata Venemaale ravimeid ostma. Seega tegemist oli teadliku rikkumisega. Isegi juhul kui A.N algselt ei olnud loa olemasolu nõudest teadlik, selgitati talle seda piiril. Kuid see ei pannud teda loobuma kavatsusest minna välisriiki. Neil asjaoludel leiab kohus, et see oli tahtlik kohtuotsuse eiramine ning soov minna Venemaale ravimeid ostma ei ole rikkumist õigustav põhjendus. Ravimeid on võimalik osta ka Eestist ning seega ei olnud tegemist vältimatu vajadusega minna välisriiki. Samuti ei nähtu, et A.N oleks teinud mingeid olulisi jõupingutusi, et hüvitada kannatanule tekitatud kahju. Enam kui aasta jooksul on ta teinud makseid vaid 100 euro ulatuses, kuigi ta on kõnealusel perioodil käinud pidevalt tööl. Ta on teinud üksnes kaks ülekannet ning seda vahetult pärast eelmise erakorralise ettekande esitamist. Seejärel aga maksed lakkasid. Kuigi kohtuistungil väitis A.N, et asub koheselt kahju hüvitama, ei ole kohtu hinnangul see veenev, kuivõrd samasisulise lubaduse andis A.N ka eelmise erakorralise ettekande läbivaatamisel. Sellest hoolimata on aga kannatanule tekitatud kahjust hüvitatud üksnes marginaalne osa. Samas oli kahju hüvitamine aga üks tingimus karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisel. Kõik eelnev kogumis näitab, et A.N ei ole huvitatud katseaja korrektsest läbimisest. Kohus andis A.N-ile võimaluse kanda temale mõistetud karistust vabaduses olles ning alludes käitumiskontrolli nõuetele. A.N rikkus neid nõudeid korduvalt ning näitas sellega, et vangistuse alternatiivina leebemate meetmete rakendamine ei ole piisav suunamaks A.N-i õiguskuulekale käitumisele ning tekitatud kahjude vabatahtlikule hüvitamisele. Arvestades eeltoodut, kriminaalhooldusametniku hinnangut ja ka A.N-i seletusi, on kohus veendunud, et A.N rikkus käitumiskontrolli nõudeid korduvalt ja tahtlikult ning mõjuvad põhjused selleks puudusid. Ülaltoodud põhjustel ei ole kriminaalhoolduse edasine teostamine otstarbekas ning
lg-st 4 lähtuvalt tuleb A.N-ile Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 15.01.2015 kohtuotsusega nr 1-14-1671 mõistetud karistus - 6 kuud vangistust - pöörata täitmisele. Kohus teeb määruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 427 lg-st 2, 432 lg-st 3. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.