lg 2 p 9 järgi ning karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 12.05.2015 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 2 kuu ja 18 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 7 kuud ja 18 päeva vangistust.
lg 1 ja 3 ning
lg 5 alusel asendati vangistus 228 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise ajaks määrati 1 aasta. A.R allutati üldkasuliku töö tegemise ajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja teda kohustati üldkasuliku töö tegemise ajal järgima
lg-s 1 toodud kontrollnõudeid.
lg 2 p 2 alusel kohustati A.R üldkasuliku töö tegemise ajal mitte tarvitama alkoholi. Viru Maakohtu 04.10.2016 kohtumäärusega rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus 1 A.R-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks ning A.R-ile Viru Maakohtu 19.07.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-6215 mõistetud karistus 7 kuud ja 18 päeva vangistust pöörati täitmisele. A.R on kriminaalkorras karistatud kokku 13-l korral, millest 5 on kehtivat karistust. Kinnipeetav viibis avavanglas, kuid ta saadeti rikkumiste tõttu tagasi karistust kandma kinnisesse vanglasse. Käesoleva vangistuse jooksul on isiku käitumine olnud enamasti nõuetekohane ning 22.03.2017 seisuga töötab isik regulaarselt majandustöödel koristajana. Kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Käesoleval ajal A.R kindel vabanemisjärgne elukoht puudub. Enne vangistust elas kinnipeetav Rakvere Linnavalitsuse poolt antud sotsiaalkorteris aadressil xxxx, kuid telefonivestluses Rakvere Linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhatajaga selgus, et nimetatud elamispind ei säili kinnipeetava vabanemiseni, kuna see müüakse maha. Võimaliku vabanemise korral otsib Rakvere Linnavalitsus isikule uue elamispinna. A.R on omandatud põhiharidus ning tal on lühiajaline töökogemus ehituse, koristuse ning hooldamise alal. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetav ei näe mõtet minna ametlikult tööle, sest tal on maksmata trahvinõudeid ning tema ei ole trahvide maksmisest huvitatud. Tal on suuri raskusi tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega. Täitise andmetel on A.R tasumata nõudeid umbes 5273 eurot. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et vabanemisjärgse töökoha kohta andmeid ei ole. Kinnipeetava sotsiaalne võrgustik on piiratud – tema ema on surnud, isa elab xxxx ja isaga ei suhtle ning õdedega ei suhtle samuti. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et isiku suhtlusringkond vabaduses oli valdavalt kriminaalse taustaga. Kinnipeetava kriminaalset tutvusringkonda ilmestab ka asjaolu, et isik on varasemalt kuritegusid toime pannud grupis. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Kinnipeetav tunnistab, et ta tarvitas ohtralt alkoholi. Ta on käitunud alkoholijoobes vägivaldselt. A.R ise väidab, et temal alkoholi tarvitamisega probleeme ei ole, sest ta leiab, et ta tarvitab alkoholi normaalselt. Vangistuses on kinnipeetav osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ja „Õige Hetk“. A.R on korduvalt karistatud varavastase kuritegude, sealhulgas röövimiste eest. Tal on puudulikud majanduslikud oskused, mis on vajalikud igapäevaelus. Kinnipeetava korduv karistatus ning kuritegude iseloom viitavad riskivale ja hoolimatule elustiilile. Ta tegutseb mõtlematult, otsib kiireid lahendusi ning tema eesmärgid ei ole sihipärased. Õigusrikkumised viitavad kuritegelikele hoiakutele ning negatiivsele suhtumisele ühiskonnas kehtivate normide osas. Kinnipeetav on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ning varasemad tingimuslikud karistused ei ole mõju avaldanud. Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele. Ohustatud on isikud, kelle käitumine mingil põhjusel A.R-ile ei meeldi, millega võib kaasneda võimalik vägivalla kasutamine. Samuti on ohustatud erinevad eraisikud ja kaupluseketid, kellelt isik majandusliku kasu saamise ning sõltuvusprobleemi rahuldamiseks varastab. Oht seisneb võimalikus vägivalla kasutamises ning varguste ja röövimiste toimepanemises. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 77 %. Uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 58 %. Arvestades eeltoodut ei tee Viru Vangla ettepanekut vabastada kinnipeetav A.R tingimisi ennetähtaegselt. 2 Juhul, kui kohus otsustab A.R-i vabastada tingimisi enne tähtaega, teeb vangla uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks ettepaneku kohustada isikut täitma
Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata kinnipeetavale katseaeg ja käitumiskontroll pikkusega 6 kuud. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et soovi osa võtta A.R-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 22.01.2017 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, ega toeta samuti nagu vangla A.R-i ennetähtaegset vangistusest vabastamist. A.R tunnistati süüdi Viru Maakohtu 19.07.2016 otsusega
lg 2 p 9 järgi ning
lg 2 kohaldamisega mõisteti liitkaristuseks 7 kuud ja 18 päeva vangistust, mis
lg 1 ja § 74 lg 5 alusel asendati 228 tunni üldkasuliku tööga ning üldkasuliku töö tegemise ajaks määrati 1 aasta. Viru Maakohtu 04.10.2016 kohtumäärusest, millega pöörati Viru Maakohtu 19.07.2016 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa täitmisele, tuleneb, et A.R on oma käitumisega näidanud, et teda ei ole võimalik kriminaalhoolduslike vahenditega õiguskuulekalt käituma mõjutada, sest ta suhtub temale pandud kohustuste täitmisesse hoolimatult. Järelikult ei ole A.R teinud kohtu poolt määratud karistuse osas mingeid järeldusi ning ta on teadlikult hoidnud kohtuotsuse täitmisest kõrvale. Tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel katseaja tingimuste rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdlane kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdlane pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel arvab prokurör, et A.R-i puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kinnipeetavat on varasemalt karistatud 13 korda, millest 5 karistust on kehtivat. Isikut on varasemalt karistatud enamasti varguse eest. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Enne vangistust oli A.R probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Lisaks ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on A.R ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Süüdlase poolt uue üldise kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on vastavalt 77 % ja 58 %, mis on kõrge retsidiivsusnäitaja. A.R-i vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemisest) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. 3 Lähtudes eeltoodust on prokuratuur A.R-i vabastamisele vastu. vangistusest ennetähtaegsele Maakohtu istung 26.04.2017 toimunud videokohtuistungil avaldas A.R, et tal on sissekirjutus olemas. Rohkem tal midagi lisada ei ole. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (
) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu A.R ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et isikul on võimalik vabanemisjärgselt asuda elama Rakvere Linnavalitsuse poolt antud elamispinnale. Kuivõrd kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks on kindla elukoha olemasolu, siis on käesoleval juhul see tingimus täidetud. Samas puudub kinnipeetaval vabanemisjärgne garanteeritud töökoht, mis kohtu hinnangul võib halvendada isiku toimetulekut vabaduses. Samuti võib töökoha puudumine suurendada isiku ohtlikkust ühiskonnas majanduslike raskuste ilmnemisel, sest isikut on varasemalt korduvalt karistatud varavastaste kuritegude (sealhulgas röövimiste) eest. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et A.R-i sotsiaalvõrgustik on piiratud – ema on surnud, õdedega ei suhtle ning xxxx elava isaga ta ei suhtle samuti. Lisaks nähtub kriminaalhooldusametniku arvamusest, et isiku suhtlusringkond vabaduses oli valdavalt kriminaalse taustaga. Kohus on seisukohal, et positiivses suunas toetavate lähedaste puudumine ja kriminaalset mõtteviisi toetavate isikutega suhtlemine võib suurendada isiku riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohus hindab positiivselt, et kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul on olnud enamasti nõuetekohane. Ühtlasi väärib tunnustust, et isik osaleb majandustöödel. Samas ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et kinnipeetaval on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Lisaks nähtub, et kinnipeetav viibis avavanglas, kuid ta saadeti rikkumiste tõttu kinnisesse vanglasse tagasi karistust kandma. Kohus rõhutab, et vabaduses tuleb isikul pidada kinni kõikidest kehtivatest reeglitest. Kui süüdimõistetu isegi vanglas range järelevalve tingimustes paneb toime distsiplinaarrikkumisi, siis puudub kohtul veendumus, et nüüdseks on A.R ennast piisavalt parandanud ning oma mõttemaailma õiguskuulekuse suunas korrigeerinud selliselt, et ta suudaks vabaduses ilma kuritegusid toime panemata hakkama saada. Kohus on seisukohal, et käesoleval ajal välistavad A.R-i vabastamise tema varasem elukäik ning käitumine karistuse kandmise ajal. A.R on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Asjaolu, et A.R on olnud varasemalt kriminaalhooldusel, viitab sellele, et isikut on juba varasemalt üritatud suunata õiguskuulekale teele. Sellest hoolimata on kinnipeetav rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, millest saab teha ühese järelduse, et kinnipeetav ei ole temale mõistetud karistusest õigeid järeldusi teinud ning 4 ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Ühtlasi ei saa jätta tähelepanuta, et isikul oli enne vangistust probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Eeltoodust tulenevalt ning A.R-i varasemat elukäiku arvesse võttes saab teha järelduse, et isik ei ole suuteline vabaduses õiguskuulekalt käituma ning kriminaalhooldusele allutamine ei ole piisav, et välistada A.R-i poolt uute kuritegude toimepanemist. Viru Vangla hinnangul on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 77 % ja uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 58 %, milliste näol on kohtu hinnangul tegemist kõrgete riskidega. Kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades leiab kohus, et käesoleval ajal ei ole A.R-i tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Kohus selgitab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et A.R-i puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu A.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Maakohus juhindus
MS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.