Obsah (9)

§ 120§ 73§ 424§ 65§ 68§ 74§ 75§ 50§ 83

Kriminaalasi nr. 1-16-8692 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07.11.2016.a. Tallinnas (Liivalaia kohtumaja) Kohtunik Merle Parts Sekretär Liis Landsmann

§ 120

lg 1 järgi vangistusega 3 kuud, mis jäeti

§ 73lg 1, 3 alusel täitmisele pööramata 1-aastase katseajaga.

14.04.2014.a. Harju Maakohtu poolt

§ 424

järgi vangistusega 8 kuud 28 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 536 tundi tähtajaga 24 kuud ning lisakaristusena võeti mootorsõiduki juhtimisõigus ära 9-ks kuuks; Väärteokorras karistamata (karistatus kustunud). Tõkend: ei ole kohaldatud; kahtlustatavana kinnipidamine 07.05.-08.05.2016.a. süüdistuses

§ 424

järgi; RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada J.I

§ 424

järgi ja karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud.

§ 65lg 1, § 64 lg 1 alusel lugeda eelmise, s.o 24.05.2016.a.

Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistus, 3 kuud vangistust, kaetuks käesoleva otsusega mõistetud raskema karistusega ja liitkaristusena mõista 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 07.05.-08.05.2016.a.

s.o 2 (kaks) päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust, 1 aasta 5 kuu 28 päeva pikkust vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: XXXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Vastavalt

§ 75

lg 2 p-dele 2 ja 8 kohustada J.I’t käitumiskontrolli ajal: - mitte tarvitama alkoholi; - osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 07.11.2016.a. Määrata J.I Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

§ 50

lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta J.I’lt mootorsõiduki juhtimise õigus 8 (kaheksaks) kuuks. Tulenevalt liiklusseaduse §-st 127, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. KrMS § 175, § 179, 180 alusel välja mõista J.I’lt riigituludesse: - sõiduki teisaldamise kulu summas 57,60 eurot; - kaitsjatasu summas 144 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 6 (kuue) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE502200221014193355 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Nordea Pank või kontole nr EE873300333499990003 Danske Bank, maksekorraldusse märkida viitenumber 99916700079928 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-16-8692, J.I ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“ või “sundraha”. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta II astme kuriteos süüdimõistmisega väljamõistmisele kuuluv sundraha summas 645 eurot riigi kanda. 2 Mootorsõiduk Volvo S80, registreerimismärgiga XXXX, (VIN-kood: XXXX; asub Politsei- ja Piirivalveameti parklas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn) – konfiskeerida

§ 83lg 1 alusel. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (Kr

MS §

1. ptk
2. jagu) või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega seoses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o alates 07.11.2016.a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega (07.11.2016.a.), vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. SÜÜDISTUS J.I ’t süüdistatakse selles, et tema 07.05.2016 kella 11.55 ajal juhtis tahtlikult Harjumaal Tallinn – Viljandi mnt-l kuni Tallinn – Viljandi mnt
3. km-ni, kus sõitis otsa liiklusmärgile, mootorsõidukit Volvo S80 registreerimismärgiga XXXX, olles joobeseisundis (alkoholi väljahingatavas õhus 1.02 mg/l). J.I rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1/ alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega J.I pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kahju ei ole tekitatud, liiklusõnnetusega tekitatud kahju lahendatakse kindlustuse kaudu. Kokkulepete sisu ja kohtu seisukoht J.I’, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on J.I’ karistuseks

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 aluselt tuleb karistusest maha arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg 07.05.08.05.2016, s.o 2 päeva, seega kandmata karistuse pikkus on 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel tuleb lugeda 24.05.2016 Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistus, 3 kuud vangistust, kaetuks raskemaga ning liitkaristuseks mõista vangistus 1 aasta 5 kuud 28 päeva, mis jätta

§ 74

lg 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 23 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lisaks tuleb

§ 75

lg 2 p 2, 8 alusel kohustada J.I’t katseajal: - mitte tarvitama alkoholi; - osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. Samuti tuleb kokkuleppe kohaselt võtta

§ 50

lg 1 p 1 alusel J.I’lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8-ks kuuks. Tulenevalt kokkuleppest tuleb

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahend – mootorsõiduk Volvo S80, registreerimismärgiga XXXX. Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt J.I ’lt välja mõista menetluskulud järgnevalt: kaitsjatasu summas 144 eurot ja sõiduki teisalduskulu summas 57,60 eurot. Sundraha summas 645 eurot tuleb jätta riigi kanda. Samuti taotletakse ajatada menetluskulude tasumine 6 kuu peale. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppest nähtuvalt on süüdistatavale selgitatud menetluskulude tasumise kohustust. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava J.I ’ süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et J.I tuleb süüdi tunnistada

§ 424järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Samuti kuulub kokkuleppe kohaselt

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerimisele J.I ’le ja XXXXühiselt kuuluv sõiduk Volvo S80 (arestitud Harju Maakohtu 31.05.2016.a. määrusega), kui kuriteo toimepanemise vahend. Kohus viitab, et Riigikohus on oma praktikas asunud seisukohale, et mootorsõiduk on

§-s 424 kirjeldatud kuriteo toimepanemise vahend ning selle konfiskeerimine on lubatav omandiõiguse riive (RKÜKo 3-1-1-37-08). Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtub üheselt kuriteo toimepanemine antud sõidukiga, puuduvad antud kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist välistavad asjaolud. J.I’ on kokkuleppes sõiduki konfiskeerimisega nõustunud, samuti on sellega nõustunud kolmas isik XXXX(tl 51). Samuti kuuluvad J.I’lt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasu summas 144 eurot ja sõiduki teisalduskulu summas 57,60 eurot. Kohus nõustub kokkuleppes esitatud menetluskulude tasumise 4 ettepanekuga ja nimetatud kulud kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele. Samuti tuleb kokkuleppest tulenevalt jätta süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha summas 645 eurot riigi kanda. Tulenevalt kokkuleppest peab kohus võimalikuks ajatada süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 6 kuud kohtuotsuse jõustumisest. Kohus juhindub KrMS § 126; § 175, § 179, § 180 lg 1; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318. Merle Parts kohtunik 5