kokkuleppemenetluses Kriminaalasi Prokurör Kaitsja Süüdistatav § 136 lg 1 järgi Indrek Kalda Advokaat Margus Viira S.J - isikukood XXX, elukoht *, postiaadress *, telefon *, * kodanik, * haridus, emakeel * keel, *, kriminaalkorras karistatud 2 korda - viimati 24.03.2014 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt
lg 2 p 8,9,
lg 1,
lg 1,
lg 2 p 1,
lg 1 järgi vangistusega 2 aastat, millest
lg 2 alusel määrati kohesele ärakandmisele 5 kuud 23 päeva vangistust karistuse kandmise aja algusega 03.02.2014 ning 1 aasta 6 kuud vangistust mõisteti tingimisi katseajaga 2 aastat 3 kuud. Katseaeg lõppes 23.06.2016.a. Väärteokorras karistatud 5 korda. Kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista S.J
2.
lg 2 alusel, suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud ärakandmata 6-kuulist vangistust Pärnu Maakohtu 24.03.2014. a kohtuotsusega nr 1-14-2598 mõistetud ärakandmata 1 aasta 6 kuu vangistuse võrra, mõista S.J’ele liitkaristuseks vangistus 2 (kaks) aastat. 3.
lg 1, 3 alusel asendada mõistetud ärakandmata 2 (kaks) aastat vangistust üldkasuliku tööga 720 (seitsesada kakskümmend) tundi.
lg 1 p-st 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid ja
elama oma alalises elukohas *; 1 1-16-7887 5.2.ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 5.3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 5.4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 5.6.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 5.7.mitte tarvitama alkoholi; 5.8.läbima alkoholismivastase võõrutusravikuuri. 6. Kui S.J hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täide viiv ametnik teda kirjalikult hoiatada, kohus võib määrata talle täiendavaid kohustusi vastavalt
lg 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega või pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Kui S.J paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa vahekorras üldkasuliku töö üks tund võrdub ühe päeva vangistusega.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 2 alusel mõista liitkaristus, suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetavat karistust Pärnu Maakohtu 24.03.2014 otsusega mõistetud kandmata karistuse 1 aasta 6 kuu vangistust võrra ning kandmiseele kuulub vangistus 2 aastat, mis asendada
Määrata S.J-ile kohustuseks üldkasuliku töö teostamise ajal täita
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning
lg 2 p 2 alusel mitte tarvitada alkoholi,
Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad, on nõus tegema üldkasulikku tööd ja läbima alkoholismivastase ravikuuri. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab S.J süüdi, kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Tõkend – S.J suhtes on kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeld /tl 42/, mis tuleb tühistada. Asitõendid – käesolevas kriminaalasjas on asitõendina vaadeldud ja fotografeeritud DVD -R plaat Tallinna mnt 1 Haapsalu turvakaamera 04.06.2016 salvestisega /tl 8-11/, mis asub eraldi pakendis kriminaalasja materjalide juures. Plaat jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Menetluskulud.Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb S.J’elt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 645 eurot (1,5 * 430). Määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale M. Viira S.J kaitsmise eest makstud tasu ja kulud 72 eurot, 84 eurot /tl 82-85, 90-94/ ja kohtuistungite tasu 240 eurot, 96 eurot, kokku 492 eurot. S.J taotles kokkuleppe sõlmimisel ja kohtuistungil võimalust tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul. Kohus rahuldab S.J taotluse menetluskulude tasumise ajatamiseks KrMS § 180 lg 3 alusel. Piia Jaaksoo kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.