lg 2 p 5 alusel – pöörduda 18.11.2016 Wismari Haigla alkoholivastase ravimi implanteerimiseks ja esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend
lg 2 p 5 alusel määrata N.E ’ile (isikukood XXX, elukoht *) Pärnu Maakohtu 30.05.
lg 1 järgi ja karistas vangistusega 8 kuud,
järgi ja karistas vangistusega 5 kuud,
lg 1 alusel liitkaristusena vangistusega 8 kuud.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka N.E kahtlustatavana kinnipidamise aeg 2 päeva ja ärakandmata karistuseks on vangistus 7 kuud 28 päeva. Kohus vabastas N.E ärakandmata vangistuse kandmisest 1 1-16-4393 tingimuslikult
, 75 alusel 18-kuulise katseajaga, määrates N.E katsejaks krimianalhooldusametniku järelevalve alla, kohustades teda täitma kontrollnõudeid ja kohustusi mitet tarvitada alkoholi ning mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kohtuotsus jõustus 15.06.
Indikaatorvahendi protokolli alusel mõõdeti alkoholijoove 0.139 mg/l kohta (lisa 1). Karistusregistri väljavõtte kohaselt on kriminaalhooldusalust N.E katseajal ühel korral karistatud väärteokorras (lisa 2). Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur Haapsalu Politseijaoskonna Patrulltalitus on 13.07.2016 fikseerinud NPALS § 151 lg 1 rikkumise ja 15.07.2016 otsuse alusel on määratud rahatrahv 200 euri, mis on tasumata. Kriminaalhooldaja on antud rikkumisele juba reageerinud 28.07.
lg 2 p 2 , 2-1 sätteid ja alkoholi tarvitamine on N.E puhul tõsine riskitegur, mis võib kaasa tuua vägivaldset käitumist leiab kriminaalhooldusametnik, et kriminaalhoolduse teostamiseks on veel ressursse ja olemas on ka kriminaalhooldusaluse motivatsioon enda probleemidega tegeleda. Juhindudes KrHS § 31 lg 2 ja
lg 4 sätetest leiab kriminaalhooldaja, et kriminaalhooldusalusele N.E-le on vajalik katseajaks määrata täiendav lisakohustus
1-16-4393 75 lg 2 p 5 alusel – pöörduda 18.11.2016 Wismari Haigla alkoholivastase ravimi implanteerimiseks ja esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend. Kohtu seisukoht
lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata.
lg 2 p 5 sätestab, et arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, võib kohus määrata, et süüdlane on käitumiskontrolli ajal kohustatud alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Kriminaalhooldaja on teinud ettepaneku määrata N.E’ile täiendav lisakohustus – pöörduda 18.11.2016 Wismari Haigla alkoholivastase ravimi implanteerimiseks ja esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend. Kohus leiab, et erakorralises ettekandes kriminaalhooldusametniku poolt välja toodud N.E rikkumised on tõendamist leidnud ja katseajal on N.E rikkunud temale kohtuotsusega määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi kahel korral, samuti on tarvitanud narkootikumi. Kohus nõustub kriminaalhooldusametniku seisukohaga, et alkoholi tarvitamine on N.E puhul tõsine riskitegur, mis võib kaasa tuua vägivaldset käitumist ja seepärast ongi kohus määranud N.E-le kohustused mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Nende kohususte täitmine vähendaks ilmselgelt uute õigusrikkumiste toimepanemise ohtu. Kohus leiab, et kuigi on tõendamist leidnud, et N.E on rikkunud
lg 2 p 2 tulenevat kohustust mitte tarvitada alkoholi, ei ole praegu veel vajadust ärakandmata vangistuse täitmisele pööramiseks, sest kriminaalhoolduse kasutuses on veel vahendeid, et aidata N.E´il katseaeg edukalt läbida. Oluline on asjaolu, et N.E´il on endal soov ja tahe mitte tarvitada alkoholi. On üldteada, et tavapäraselt alkoholi tarvitamist ei suudeta lõpetada päevapealt. Kohus leiab, et erakorralise ettekande kohaselt on N.E püüdnud alkoholi tarvitamisele lahendust leida, on aru saanud, et varasemad ravimid ei ole teda aidanud. Kohus leiab, et N.E tegevus – arsti juurde aja broneerimine sooviga paigaldada nn ampull, näitab tema nõusolekut sel viisil alkoholismivastane ravikuur teostada. Kohtu seisukohast on N.E oma tegevusega loonud eeldused, et ta edaspidi ei tarvitaks alkoholi ja kasteaeg saaks läbitud ilma uusi õigusrikkumisi toime panemata ning muutuks ka käitumismuster edaspidiseks. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus tuleb rahuldada
lg 4 alusel ja N.E’ile tuleb määrata
lg 2 p 5 alusel katseajaks täiendav kohustus – pöörduda 18.11.2016 Wismari Haigla alkoholivastase ravimi implanteerimiseks ja esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend. Piia Jaaksoo Täitmiskohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.