Obsah (5)

§ 45§ 238§ 130§ 175§ 326

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. detsember 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-10363 Kohtukoosseis Pavel Gontšarov, Orvi Tali ja Sten Lind Kriminaalasi F.

§ 45

lg 4 p 2 alusel RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava F.B apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1

1. F.B süüdistatakse selles, et tema, olles 08.11.2016.a. Harju Maakohtu otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, uuesti 23.11.2016.a. kella 21.24 ajal Tallinnas, aadressil XXX asuvast S AS-ile kuuluvast kauplusest XXX, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil üritas varastada ühte 0,5-liitrist pudelit Laua viina maksumusega 6.59 eurot. Nimetatud kaubaga möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenematutel põhjustel, kuna F.B oli kinni peetud turvatöötaja poolt. Seega F.B , võõra vallasasja äravõtmise katsega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
2. Harju Maakohtu 25.11.
3. a otsusega lühimenetluse korras (kiirmenetluses) tunnistati F.B süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - 25 lg 2 järgi ja põhikaristuseks mõisteti vangistus 3 kuud.

§ 238

lg 2 kohaselt vähendati F.B-le mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning lõplikuks põhikaristuseks mõisteti vangistus 2 kuud. KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendati mõistetud karistust 08.11.2016.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 2 kuud 8 päeva võrra ning mõisteti lõplikuks liitkaristuseks F.B-le vangistus 4 kuud 8 päeva.

§ 130

lg 41 ja § 275 lg 1 alusel kohaldati süüdimõistva otsusega mõistetud ja ärakandmisele kuuluva vangistuse täitmise tagamiseks F.B suhtes tõkendit – vahistamine alates 25.11.2016.a. kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni. Võeti F.B vahetult peale kohtuotsuse kuulutamist kohtus vahi alla ning määrati, et karistuse kandmise alguseks on 23.11.2016, arvates KarS § 68 lg 1 kohaselt karistusaja hulka eelvangistuses 23.-25.11.2016 kuni kohtulahendini viibitud aeg.

§ 175

lg 1 p-de 4, 9 ning § 180 lg 1 alusel mõisteti F.B-lt välja riigieelarve tuludesse menetluskulud: sundraha 323 eurot ja kaitsjatasu 48 eurot. Määrati, et menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank. ESITATUD APELLATSIOON

1. Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatav F.B , kes leiab, et temale mõistetud liitkaristus ei ole õige. Süüdistatav märgib, et 08.11.2016 otsusega temale mõistetud ÜKT tegemist ei jõudnud ta alustada, kuna temani pole jõudnud ühtegi kriminaalhooldusametniku kirja. ÜKT tegemisest ei hoidnud tema kõrvale. Süüdistatav palub vähendada liitkaristust 08.11.2016 otsusega mõistetud karistuse võrra. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
2. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline 2 olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
3. Süüdistatava apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse maakohtu otsuse muutmist vaid süüdistatavale mõistetud liitkaristuse osas. Kohtukolleegiuim leiab, et esitatud apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus.
4. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. KarS §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-14-07 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on ülalnimetatut järginud. Karistust kergendavate asjaolude osas on arvestatud süüdistatava puhtsüdamliku kahetsusega. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid teisi karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud ja nendele pole viidatud ka esitatud apellatsioonis.
5. Kohtukolleegium märgib, et F.B vaidlustab sisuliselt ainult temale liitkaristuse mõistmist. Maakohus on põhjendanud süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra valikut ning märkis ainuõigesti, et kuivõrd süüdistatav on käesolevas kriminaalasjas kuriteo toime pannud üldkasuliku töö tegemise ajal, siis kuulub kohaldamisele KarS § 69 lg 7, mistõttu KarS § 65 lg 2 kohaselt tuleb suurendada mõistetud karistust eelmise - 08.11.2016 Harju Maakohtu otsusega (mis jõustus 16.11.2016) mõistetud ärakandmata karistuse (tegemata üldkasulik töö 68 tundi) 2 kuud 8 päeva võrra. Maakohus märkis asjakohaselt, et üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 4 kuud, kuid F.B ei ole mõistetud karistusest ära teinud mitte ühtegi tundi üldkasulikku tööd (tl 47) ja pani nädala pärast (23.11.2016) toime uue, samaliigilise (varavastase) süüteo. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega selles osas ning märgib, et KarS § 69 lg 7 kohaselt puudus maakohtu käitumisalternatiiv, kui asendada süüdistatavale mõistetud ÜKT tegemata osa KarS § 69 lg 6 sätestatud vahekorras ning mõista talle liitkaristus vastavalt KarS 65 lg 2 sätestatule. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 326

lg-st 3 jätab kohtukolleegium esitatud apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata ja maakohtu otsuse seega muutmata. 3