1-16-11110/9

(5)elektromontööri, elektri-gaasikeevitaja ja autolukkseppa erialasid. Valdab eesti keelt suhtlustasandil. Enne vangistust oli arvel Töötukassas, ametlik töökoht puudus. Varasemalt töötanud ametlikult erinevatel töökohtadel, kus on saanud erinevaid töökogemusi. Vabanemisjärgselt puudub garanteeritud töökoht. Vabanemiseelselt oli sissetulekuks töötuabiraha ja pension. Majandusliku toimetuleku oskus on kesine, kuna on alkoholi saamiseks varguseid toime pannud. Vabanedes hakkab pensioni edasi saama. K-Raha andmetel omab isik 27.03.2017 seisuga tasumata võlanõudeid 3015 euro ulatuses. Vabanemisfondi hoiustatud xxx eurot. Lähivõrgustikku kuuluvad ema ning lapsed. Suhted emaga on halvad, kinnipeetav on ema suhtes kasutanud vägivalda. Lastega on suhted olemasolevatel andmetel vähesed. Varasemalt oli määratud xxx. Eelnevalt on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Korduvkaristatus näitab ilmekalt seda, et oma varasematest karistustest ei ole kinnipeetav teinud mingeid järeldusi ja jätkanud kuritegude toimepanemist. Üldise korduva kuriteo toime panemise tõenäosus 2 aasta jooksul 77%, vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus 2 aasta jooksul 68%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta vangla kinnipeetav D.B tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kuuluvad kinnipeetava lähivõrgustikku ema ning tütar (sünd xxx) ja poeg (sünd xxx). Suhted emaga on olemasolevatel andmetel halvad, D.B on ema suhtes kasutanud vägivalda. Lastega on suhted väheldased. Isik on varasemalt tarvitanud ka vägivalda oma endise elukaaslase poja ja tütre kallal, tekitades lastele valu ja tervisekahjustused. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et D.B pole lähedasi inimesi, olemasolevatel andmetel lähivõrgustikku kuuluvad inimesed kardavad isikut. Vabaduses kuulusid kinnipeetava suhtlusringkonda kriminaalse taustaga isikud. Kinnipeetaval olid vabaduses alkoholiprobleemid. Olemasolevatel andmetel saab D.B peale vabanemist elama asuda aadressile xxx. Kodukülastust antud aadressile polnud võimalik teha, kuna võtmed on teadaolevalt kinnipeetava käes ja puudub võimalus, et keegi saaks antud korterit näidata. Vabanemisjärgne töökoht puudub. Lähedasi, kes võiksid isikut majanduslikult aidata, ei ole. Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas nõustun kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt 27.03.2017 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, ega toeta samuti nagu vangla D.B ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Täiendavalt märgin järgnevat. D.B tunnistati süüdi Viru Maakohtu 15.12.2016 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning KarS § 64 lg 1, § 65 lg 2 alusel karistati liitkaristusega 7 kuud vangistust. Isikut on varasemalt kriminaalkorras karistatud 19 korda, vangistust kannab 14-t korda. Isikut on varasemalt karistatud varguste ja vägivallategude eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkohol. Vangistuses on kinnipeetav D.B kehtiv distsiplinaarkaristus. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on aga vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Mööda ei saa vaadata ka sellest, et D.B pani viimase kuriteo toime eelmise kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistuse katseajal. Siinkohal peab märkima, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel katseaja tingimuste rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdlane ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdlane pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel arvan, et D.B puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Enne vangistust oli D.B probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille 2

(5)kohaselt on D.B ohtlik lastele, ametnikele, konkreetsele täiskasvanule ja avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb peamiselt füüsilise vägivalla kasutamises, kui isik on tarvitanud alkoholi. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdlase poolt uue üldise kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 77% ja 68%, mis on kõrge retsidiivsusnäitaja. D.B vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemisest) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kinnipeetav D.B puhul selliseid veenvaid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eestoodust, on prokuratuur D.B vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele vastu. D.B selgitas, et ta palub vabastada enne tähtaega, sest tal on aiamaad ja ta peab kartulit maha panema. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et D.B tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu omab keskharidust ning elektromontööri, elektri-gaasikeevitaja ja autolukkseppa erialasid. Valdab eesti keelt suhtlustasandil. Enne vangistust oli arvel Töötukassas, ametlik töökoht puudus. Varasemalt töötanud ametlikult erinevatel töökohtadel, kus on saanud erinevaid töökogemusi. Vabanemisjärgselt puudub garanteeritud töökoht. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on 7 kehtivat kriminaalkaristust. Vanglakaristust kannab 14-ndat korda. Käesolevat karistust kannab süstemaatiliste varguste toimepanemise eest. Kuriteo pani toime, et varastada enda tarbeks alkoholi. Varem on teda karistatud varguste ja kehaliste väärkohtlemiste eest. Kuritegude laad on jäänud samaks ning käitumine on sarnane varasemaga, soodusteguriks alkohol. Kehtivaid väärteokaristusi on D.B 17: 6. korral on teda karistatud KarS § 218 lg 1 järgi (varavastane süütegu väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu), 5. korral KarS § 262 järgi (avaliku korra rikkumine), 2. korral KarS § 278 järgi (eritalituste vale väljakutsumine), 1. korral LS § 259 lg 1 järgi (jalakäija, tasakaaluliikuri juhi, jalgratturi, pisimopeedijuhi, loomveoki juhi või sõitja poolt liiklusnõuete muu rikkumine), 2. korral AS § 70 järgi (alkohoolse joogi tarbimise eest avalikus kohas või avalikku kohta joobnud olekus ilmumine), 1. korral LS § 7436 lg 1 järgi (liiklusnõuete rikkumine jalakäija või muu liikleja poolt). Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. D.B on korduvalt kriminaalkorras karistatud, samuti väärteokorras erinevate väärtegude eest. Sellest hoolimata on isik jätkanud süütegude toimepanemist. Kohtu arvates ei ole usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt käituma. 3

(5)Süüdimõistetul on kehtiv Elamisloakaart, mis kehtib kuni 08.01.2019. Vabanemise korral soovib D.B elama asuda aadressile xxx. Tegemist on vallale kuuluva munitsipaalkorteriga. Täpset lepingu pikkust isik ei mäleta, kuid enda sõnul on elamispind püsiv. D.B puudub toetav lähivõrgustik. Tal on ema ja 2 alaealist last, kuid ta ei suhtle nendega. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes on juba varasemalt määratud kriminaalhooldusele, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et ta on ka varasemalt vabastatud karistuse kandmisest tingimuslikult, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama. Vastupidiselt – kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Kohus märgib, et D.B on korduvalt karistatud varguste ja kehaliste väärkohtlemiste eest, mistõttu on isik ohtlik ühiskonnale. Tähtsust omab seegi, et K-Raha andmetel omab isik 27.03.2017 seisuga tasumata võlanõudeid 3015 euro ulatuses, mis on käsitletav uue süüteo toimepanemise riskina. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 31-1-91-06 p 8.1). Kuna aga see tingimus ei ole täidetud (D.B on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus), näitab see, et isik ei ole ka kinnipidamisasutuses suutnud järgida üldkehtivaid reegleid. Kõik see iseloomustab kohtu hinnangul asjaolu, et süüdimõistetu ei olegi motiveeritud oma käitumist muutma õiguskuulekamaks. Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Väheoluline ei ole aspekt, et vangla iseloomustuse kohaselt on isikul alkoholiosõltuvus. Kohus leiab, et kinnipeetava kogu eelnev käitumine ja toimepandud kuritegude asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks selline isik tuleks vabastada enne tähtaega ning kuidas kriminaalhooldus, mille reegleid süüdimõistetu on varasemalt rikkunud, jätkates kuritegeliku tegevust, saaks nüüd maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Lisaks leiab kohus, et varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimivaid reegleid. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 13.07.2017, ärakandmiseni on veel peaaegu 2 kuud, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutusi küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega 4

(5)isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kui isik ei ole suutnud alluda varasemale kriminaalhooldusele, ilmestab see asjaolu, et ta ei võta tingimisi mõistetud karistust piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu D.B temale Viru Maakohtu 15.12.2016 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. / Inna Kirsipuu kohtunik 5