Obsah (5)

§ 424§ 68§ 65§ 75§ 76

1 Kriminaalasi nr 1-17-1731 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. august 2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-1731 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär

§ 424

järgi ning mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati O.P karistuse hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 06.03.2016-07.03.2016, s.o 2 päeva ja lõplikuks karistuseks mõisteti O.P-le 2 kuud 28 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 2 kuud 28 päeva vangistust Viru Maakohtu 16.02.2015 otsusega mõistetud karistuse seisuga 17.02.2017 ärakandmata osa 4 kuud 2 päeva vangistust võrra ja O.P-le 2 mõisteti liitkaristuseks 7 kuud vangistust. O.P karistuse kandmise alguseks on 17.02.

1. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 5 korral, reaalset vangistust kannab ta teist korda. Varasemalt on isikut karistatud varguste, kehalise väärkohtlemise, ähvardamise ja vägivalla kasutamise eest võimuesindaja suhtes. Käesolevat karistust kannab isik mootorsõiduki joobes ja juhtimisõiguseta juhtimise eest. Vargused on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil ja grupi mõjul. Vägivaldsed kuriteod on toime pandud grupi mõjul ja eesmärgiga probleemid lahendada. Sõidukit juhtis isik joobeseisundis olles teravate elamuste saamiseks. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine, majanduslikud raskused, toetava isiku puudumine ning grupi mõju. Vangistuses töötab kinnipeetav alates 09.03.2017 majandustöödel koristajana. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 5 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 kuu vangistust. O.P puudub kindel elukoht. Võimalik on vabaneda xxxx majutusteenusele aadressile xxxx. Tegemist on Justiitsministeeriumi poolt väljatöötatud vanglast vabanevatele isikutele jätkutoena pakutava majutusteenusega, kus on olemas isikute üle järelevalve. Leping sõlmitakse majutusteenusega 6 kuuks, vajadusel saab lepingut pikendada kuni 1 aasta. Kinnipeetaval on põhiharidus. Lühikese vangistuse tõttu ei ole võimalik olnud vanglas isikut õppima suunata. Vabanemisel soovib kinnipeetav minna töö kõrvalt õppima keevitaja eriala Rakvere Ametikooli. Varasemalt on isik olnud ema H K ülalpidamisel. Enne vangistust töötas isik oma sõnul ametlikult paar kuud xxxx xxxx, kuid siis leidis sõbra kaudu tööd mitteametlikult xxxx ehitustöödel ja ületas ebaseaduslikult piiri. Vabanemisel proovib ta saada tagasi xxxx tööle, sest töö oli jõukohane ja meeldis. Ametlikud andmed töötamise kohta puuduvad. Vabanemisel puuduvad kindel töökoht ja korrapärane muu sissetulekuallikas. Kinnipeetav omab rahalisi võlgnevusi 6267,31 euro väärtuses, mis raskendab majanduslikku toimetulekut. Vabaduses lähedased isikud puuduvad, kes võiksid kinnipeetavat majanduslikult toetada. Majutusteenuse poolt on võimalik saada esmane eluks vajalik (toit, riided, ravimid). Kinnipeetava ema H K on olnud varasemalt kaasosaline kuriteos. Ema kannab käesoleval hetkel vanglakaristust. Teisi lähedasi toetavaid isikuid kinnipeetaval ei ole. Kinnipeetav on suunatud vangla poolt tugiisikuteenusele. Tugiisikuks on K K, kellega suhted on head ja toetavad. Isiku suhtlusringkond on kriminaalse taustaga. Kinnipeetav on kaaslaste poolt mõjutatav ning tema elustiili iseloomustab riskiv ja hoolimatu käitumine. Kinnipeetav on alkoholijoobes olles juhtinud mootorsõidukit ja käitunud vägivaldselt. Isikul on diagnoositud alkoholisõltuvus. Kinnipeetava sõnade kohaselt on ta alkoholi tarvitanud 12-aastasest peale peaaegu iga päev. Isik tunnistab alkoholisõltuvust. Alkoholi tarvitamine on leidnud aset nii üksi kui seltskonnas olles. Alkoholi mürgitusega seoses on isik viibinud kolm korda haiglas. O.P on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening õigusrikkujale. Kinnipeetav saab aru sõltuvusainete negatiivsest mõjust. Enda sõnul oli ta vahetult enne vangistust juba 9 kuud kaine ning edaspidiselt püüab samuti alkoholitarvitamisest hoiduda. Kinnipeetava sõnul on ta proovinud mõned korrad amfetamiini ning kanepit. Tarbimise põhjuseks tõi O.P uudishimu. Viimane tarvitamine toimus
2. aastal. Isikul on diagnoositud psühhiaatrilised probleemid ning ta saab ravi. Enda sõnul on ta teinud suitsiidikatse, kuid ema nägi ja takistas teda. Kinnipeetav saab vanglas ravi, mida oleks vajalik ka vabaduses jätkata. Isikut on korduvalt karistatud kehalise väärkohtlemise eest. Oma käitumises on isik olnud impulsiivne ega ole 3 osanud lahendada erimeelsusi rahumeelselt. Esialgu plaanib isik võtta ennast vabanemisel Töötukassas arvele, samuti tahaks ta leida endale kindla elukoha. Isik on katseajal kriminaalhoolduse all olles pannud toime uue kuriteo. Vangistuses on kinnipeetav suhtlemisel vanglaametnikega viisakas. Käesoleva vangistuse ajal on suhtumine kogukonda oluliselt paranenud. Enda sõnul soovib isik oma elu korda saada, olles motiveeritud selleks abi otsima ametiasutustelt, mida varasemalt vältis. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise kahe aasta jooksul on vangla hinnangul 66%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 76%. Arvestades O.P ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla tema tingimisi enne tähtaega vabastamist III üksuse järelevalve alla. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks O.P tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata talle katseaeg kuni 17.09.2017 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega 1 aasta. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata O.P-le 1 ,4,7,8 sätestatud kohustused.

§ 75

lg 2 p 2,2 Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et rahvastikuregistri andmetel on O.P vallaline. Lähedastest on O.P ainult ema H K, kes viibib käesoleval ajal kinnipidamiskohas. Telefonivestlusest kinnipeetava tugiisiku K K selgus, et viimane on kinnipeetavale toeks toimetulekul raskete olukordadega igapäevases elukeskkonnas. Samuti abistab ta kinnipeetavat asjaajamistel ja pakub emotsionaalset tuge ning võimalust sotsiaalseks integreerumiseks ühiskonda. Vestlusest selgus, et tugiisik K K külastab kinnipeetavat korra kuus. O.P on taotlenud vabastamist aadressile xxxx. Xxxx majutusüksuse näol on tegemist ajutise elamispinnaga, kus tähtajalise lepingu alusel saab maksimaalselt elada kokku kaksteist vanglast vabanenud isikut. Igale kliendile eraldatakse tuba suurusega umbes 12 m2. Toad on lukustatavad. Lisaks on elanike kasutuses ühiskasutatavad ruumid - puhkeruum, köök ja pesuruum. Elanikega sõlmitakse tähtajaline majutusteenuse leping pikkusega 6 kuud, mida vajadusel pikendatakse kuni ühe aastani. Lepingu tingimuseks on sisekorraeeskirjade täitmine. Kohapeal teostatakse pistelist alkoholi tarvitamise kontrolli. Narkootikumide tarvitamist kontrollitakse koostöös politseiga. Telefonivestlusest xxxx juhataja M V selgus, et teenuse kohad on paraku kõik täis broneeritud, kuid kuna seal on ka "teenuseväliseid" tube, on võimalik O.P sinna paigutada. Juhataja kinnitas, et pani O.P nimekirja ja peale vabanemist võimaldatakse talle elukoht antud aadressile. O.P rahvastikuregistrijärgne kehtiv elukoht on alates 11.11.2003 xxxx. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt ei ole O.P kindlat töökohta, tema töökogemused on vähesed. Samuti pole teada, kes lähedastest saaks teda vajadusel materiaalselt toetada. Karistusregistri andmetel on O.P korduvalt kriminaalkorras karistatud nii tingimisi kui reaalse vangistusega. O.P on varasemalt korduvalt karistatud tingimusliku karistusega, kuid katseajal on ta korduvalt rikkunud lisakohustusi ja kontrollnõudeid, mille tulemusena pöörati reaalne karistus täitmisele. Seega kriminaalhooldus osutus O.P suhtes ebarahuldavaks. Korduvad süüteod, isiku suhtlusringkond ning sõltuvusainete tarvitamine viitavad O.P riskivale ja hoolimatule elustiilile. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks O.P vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg kuni 17.09.2017 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll kuni 6 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata O.P-le

§ 75lg 2 p 2,21,4,7,8 sätestatud kohustused.

O.P ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Seni on kriminaalhooldus ebaõnnestunud. P robleemiks oli see, et ta tarvitas alkoholi. Nüüd on ta veendunud selles, et suudab kriminaalhooldusele alluda. Tal ei ole enam probleeme alkoholiga. 4 Alkoholi hakkas ta tarvitama varases nooruses, diagnoositud on sõltuvus. Ta arvab, et on probleemist üle saanud, kuna on pikka aega ilma alkoholita hakkama saanud. Tal on isapoolsed vanavanemad, ta on nendega aktiivselt suhelnud. Enne vangistust ta isegi ei teadnud, kust neid otsida. Nüüd on ta nendega suhelnud ja nad on nõus, et tema suhtleb nendega. Nad on eakamad inimesed, elavad xxxx. Tugiisikust, kes talle määrati, on talle abi olnud. Xxxx on ema maja, see on elamiskõlbmatu. Xxxx korter on samamoodi elamiskõlbmatu. Tal endal elamiskoht puudub, aga soov on see endale muretseda. Garanteeritud töökohta tal ei ole, kuid ta loodab tagasi saada xxxx, sest seal on kogu aeg töölisi vaja. Soov on minna töö kõrvalt Jõhvi Ametikooli keevitaja eriala õppima. Ta soovib otsida ka töökoha xxxx, kasvõi koristajaks. Tal on xxxx töövõimetust ja ta saab sellega seoses 320 eurot kuus. Töövõimetus on määratud seoses psüühiliste probleemidega. Viimased varavastased kuriteod olid 2013, 2014 aastal. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa O.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 31.05.2017 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Prokuratuur ei toeta samuti nagu vangla O.P ennetähtaegset vangistusest vabastamist. O.P tunnistati süüdi Viru Maakohtu 17.02.2017 otsusega

§ 424järgi ning mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 7 kuud vangistust.

Isik on varasemalt kriminaalkorras karistatud 5 korda, vangistust kannab teist korda. Varasemalt karistatud varguste, kehalise väärkohtlemise, ähvardamise ja vägivalla kasutamise eest võimuesindaja suhtes. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi kuritarvitamine, majanduslikud raskused, toetava isiku puudumine ja grupi mõju. Prokuratuur ei pea võimalikuks vabastada O.P vangistusest enne karistusaja lõppu olukorras, kus isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, tema kuritegusid iseloomustab vägivaldsus ning isik on katseajal toime pannud uue kuriteo. Lisaks ei saa vähetähtsaks pidada sedagi, et O.P on diagnoositud alkoholisõltuvus, mis on vaadeldav uue kuriteo toimepanemise riskitegurina. Ohtu, et O.P vabaduses vana harjumuse juurde tagasi pöördub, välistada kindlasti ei saa. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on O.P ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdlase poolt uue üldise kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 66% ja 76%, mis on väga kõrge retsidiivsusnäitaja. O.P vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemist) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kinnipeetav O.P puhul selliseid veenvaid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur O.P vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele vastu.

§ 76

lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu O.P ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 5 korral, reaalset vangistust kannab ta teist korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole 5 varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Käesolevat karistust kannab O.P katseajal toimepandud uue kuriteo eest. Kinnipeetaval on võlgnevusi 6267,31 eurot ning vabanemisel puudub tal garanteeritud töökoht, mis aitaks kaasa tema majanduslikule toimetulekule. Isik on varasemalt toime pannud varavastaseid kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Kinnipeetaval on võimalik vabaneda xxxx majutusteenusele aadressile xxxx, kus sõlmitakse leping 6 kuuks ning mida vajadusel saab pikendada kuni 1 aastani. Varasemalt on kinnipeetav olnud oma ema ülalpidamisel, kuid käesoleval ajal kannab ema vanglakaristust. Kinnipeetava suhtlusringkond on kriminaalse taustaga, isik on olnud kaaslaste poolt mõjutatav. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi tarvitamine ja kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. O.P on varasemalt korduvalt rikkunud talle katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi, mistõttu pöörati tingimuslik karistus täitmisele. Seetõttu puudub kohtul kindlus, et isik suudab täita ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi ning katseaja edukalt läbida. Vangla hinnangul on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul 66%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 76%, milliste näol on tegemist kõrgete riskidega. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta O.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Lisaks märgib kohus , et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus leiab, et O.P puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et alates 09.03.2017 on ta olnud hõivatud majandustöödel koristajana ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik