Obsah (20)

§ 199§ 200§ 121§ 266§ 87§ 263§ 209§ 66§ 61§ 64§ 65§ 69§ 75§ 74§ 21§ 22§ 56§ 3§ 57§ 58

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.03.2016, Rakvere kohtumajas Kriminaalasja number 1-15-6341 Kohtunik Anu Ammer Rahvakohtunikud Sekretär Marika Villup

§ 199

lg 2 p 4,7,8 ja § 200 lg 2 p 4,7,8,9 järgi; O.V süüdistuses

§ 199

lg 2 p 4,7,8 ja § 200 lg 2 p 4,7,8,9 järgi , I V süüdistuses

§ 199

lg 2 p 4,7,8 ja § 200 lg 2 p 7,8,9 järgi, HELYSE KARU süüdistuses

§ 200

lg 2 p 4, 7,8,9 järgi Kriminaalasi Süüdistatavad Kätlin Koidumäe K H, isikukood xxxx, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxxx; algharidusega, emakeel ees ti keel, õpib xxxx. Varem kriminaalkorras karistamata; väärteokorras on karistatud 3-l korral. Tõkend - elukohast lahkumise keeld. O.V , isikukood XXX , Eesti Vabariigi kodanik, elukoht , xxxx algharidusega, emakeel eesti keel, õpib xxxx. Varem kriminaalkorras karistatud: 28.04.2014 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt

§ 121

, § 266 lg 2 p 1, 3 ja § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi 5 k ja 27 p vangistust tingimisi 18 k katseajaga; 18.11.2014 kohtumäärusega pikendati katsaega kuni 27.03.2016 ; 26.02.2015 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9, § 121 järgi 11 k 27 p vangistust, millest kohselt kuulus kandmisele 1 kuu vangistust ning ülejäänud 10 k 27 p vangistust asendati 327 1 tunni ÜKTga tähtajaga 1 aasta; väärteokorras on karistatud 11-l korral, Tõkend - elukohast lahkumise keeld. I V, isikukood xxxx, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxxx, algharidusega, emakeel eesti keel, õpib xxxx. Varem kriminaalkorras karistatud: 20.01.2015 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt

§ 266

lg 1 järgi 3 k vangistust.

§ 87lg 1 p 2 alusel I.

V vabastati karistusest ja allutati 6 kuuks käitumiskontrollile;09.07.2015 esitati I. Vele kahtlustus kriminaalasjas nr 15259000228

§ 199

lg 2 p 4 järgi (rolleri vargus märtsis 2015); väärteokorras on karistatud 6-l korral Tõkend - elukohast lahkumise keeld. HELYSE KARU, isikukood 46310270220, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxxx, kesk-eriharidusega, emakeel kriminaalkorras karistatud: eesti keel, töötu. Varem 20.12.1985 Jõgeva Rajooni rahvakohtu poolt KrK § 112 lg 2 ja § 108 järgi 2 a vabadusekaotust tingimisi ühes kohustusliku tööle suunamisega; 21.03.1986 Jõgeva Rajooni Rahvakohtu poolt KrK § 112 lg 2 järgi 6 k vabadusekaotust; 13.03.1992 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 195 lg 2 järgi tingimisi vangistus ühes töölesuunamisega 2 aastaks; 14.12.1998 Narva Linnakohtu poolt KrK § 195 lg 2 järgi 6 kuud vabadusekaotust; 28.01.1999 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 176 lg 1 järgi 1 aasta vangistust; 13.06.2002 Kohtla-Järve Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 1 järgi rahatrahv 560 krooni; 21.06.2006 Viru Maakohtu poolt

§ 263

p 1,2,3 järgi 2 kuud 3 päeva vangistust; 11.12.2006 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt

§ 209

lg 2 p 1 järgi 1 a vangistust tingimisi 18 k katseajaga; 04.06.2013 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja poolt

§ 121

, § 275 ja § 266 lg 1 järgi 7 k vangistust, mis asendati 420 tunni ÜKTga tähtajaga 10 kuud; väärteokorras on karistatud 24-l korral. Tõkend - elukohast lahkumise keeld. Asja läbivaatamine Kohtuotsuse õiguslik alus 08.01., 13.01., 15.01. ja 18.02.2016, avalikul kohtuistungil KrMS § 306, § 309, § 310 lg 1, § 313, § 315, § 318, § 319, § 341, § 175 lg 1 p 2, 4, 9, § 176 lg 1 p 2, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 3 ja

§ 66

lg 1, kohus; 2 O T S U S T A S: O.V süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p 4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista 5 kuud vangistust. O.V süüdi tunnistada

§ 200

lg 2 p 4, 7,8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning kohaldades

§ 61

lg 1 sätteid, mõista karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 2 aastat 1 kuu vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liita mõistetud karistusele Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 26.02.2015 otsusega mõistetud karistus ja üksikkaristustest raskema suurendamise teel lugeda liitkaristuseks 2 aastat ja 10 kuud vangistust. Eelmise kohtuotsusega täielikult ära kantud karistus 11 kuud ja 27 päeva vangistust arvata mõistetud liitkaristusest maha ning seega jääb O.V kanda 1 aasta 10 kuud ja 3 päeva vangistust, mis

§ 69

lg 1 ja alusel asendada 663 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 2 aastat.

§ 69

lg 4 alusel kohustada O.V üldkasuliku töö tegemise ajal järgima

§ 75

lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- , töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2, 21 ja 8 alusel kohustada O.V üldkasuliku töö tegemise ajal - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - osalema sotsiaalprogrammis. Tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. K H süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p 4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista 2 kuud vangistust. K H süüdi tunnistada

§ 200

lg 2 p 4, 7,8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning kohaldades

§ 61

lg 1 sätteid, mõista karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga, mõista liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust, mis

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta tingimisi kohaldamata 3 aastase kat seajaga, ühes K H i kohustusega järgida katseajal

§ 75lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid.

Tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. I V süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p 4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises j a karistuseks mõista 3 kuud vangistust. I V süüdi tunnistada

§ 200

lg 2 p 7 ,8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning kohaldades

§ 61

lg 1 sätteid, mõista karistuseks 1 aasta vangistust 3

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga, mõista liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust, mis

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta tingimisi kohaldamata 3 aastase katseajaga, ühes I Ve kohustusega järgida katseajal

§ 75lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid.

Tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. K Hi ja I Ve katseaja alguseks lugeda 22.03.2016. Allutada K H ja I V katseajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile.

§ 75

alusel määrata Viru vangla kriminaalhooldusosakonna juhatajal K Hile ja I Vele katseajaks kriminaalhooldusametnik. Kohustada K H ja I V järgima katseajal

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas - K H elukohas xxxx ja I V elukohas xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2, 21 ja 8 alusel kohustada K Hit ja I Vt katseajal - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - osalema sotsiaalprogrammis. HELYSE KARU süüdi tunnistada

§ 200

lg 2 p 4, 7,8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista 4 aastat ja 7 kuud vangistust. Tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada ning alates 22.03.2016 kohaldada Helyse Karu suhtes tõkendina vahistamine. Helyse Karu karistuse kandmise algust arvestada alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 22.03.2016. TSIVIILHAGI L M (a/a xxxx) poolt esitatud tsiviilhagi summas 95,00 eurot on põhjendatud ja kuulub väljamõistmisele O.V-lt (alaealisel rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt P O lt). H S (a/a xxxx) poolt esitatud tsiviilhagi summas 500,00 eurot on põhjendatud ja kuulub väljamõistmisele solidaarselt K Hilt (alaealisel rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt ), L H O.V-lt (alaealisel rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt P O

1. lt)ja I Velt (alaealisel rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt K Õlt). R L (a/a xxxx) poolt esitatud tsiviilhagi summas 210,00 eurot on põhjendatud ja kuulub väljamõistmisele solidaarselt K Hilt (alaealisel rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt L H), O.V-lt (alaealisel rahaliste vahendite puudumisel tema 4 seaduslikult esindajalt P O
2. lt)ja I Velt seaduslikult esindajalt K Õlt). (alaealisel rahaliste vahendite puudumisel tema ASITÕENDID - Kriminaalasja juures olevad salvestised hoida kriminaalasja juures. - Sündmuskohalt kaasa võetud müts (asub Rakvere PJ asitõendite hoiuruumis) tagastada kohtuotsuse jõustumisel Helyse Karule. - O.V ja K H i jalatsid (asuvad Rakvere PJ asitõendite hoiuruumis) tagastada kohtuotsuse jõustumisel O.V-le ja K Hile. - puidust pulk hävitada kohtuotsuse jõustumisel Menetluskulud Võttes arvesse alaealiste süüdistatavate taotlusi, nende varalist seisundit ning resotsialiseerumise väljavaateid, vähendab kohus O.V-lt , K Hilt ja I Velt väljamõistetavat sundraha ½ võrra ja jätab kaitsjatasud riigi kanda ning ülejäänud osas võimaldab menetluskulud tasuda ositi 1 aasta jooksul. älja mõista V O.V-lt , alaealisel rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt P Olt, menetluskuluna riigituludesse 537,50 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel.

§ 66

lg 1 alusel võimaldada menetluskulud kokku summas 537,50 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates aprillist 2016 igakuiselt vähemalt 44,79 eurot, lõpetades menetluskulude tasumise hiljemalt 31.03.2017 viimase osamaksega summas 44,81 eurot. V älja mõista K HILT (alaealisel rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt L H ) menetluskuluna riigituludesse 537,50 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel.

§ 66

lg 1 alusel võimaldada menetluskulud kokku summas 537,50 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates aprillist 2016 igakuiselt vähemalt 44,79 eurot, lõpetades menetluskulude tasumise hiljemalt 31.03.2017 viimase osamaksega summas 44,81 eurot. Välja mõista I VELT (alaealisel rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt K Õlt) menetluskuluna riigituludesse 537,50 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel.

§ 66

lg 1 alusel võimaldada menetluskulud kokku summas 537,50 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates aprillist 2016 igakuiselt vähemalt 44,79 eurot, lõpetades menetluskulude tasumise hiljemalt 31.03.2017 viimase osamaksega summas 44,81 eurot. Menetluskulude osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300, Danskebank EE

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber ja selgitus „nimi, 1 -15-6341, menetluskulu osamakse.“ O.V viitenumber: 99916700021413 K H viitenumber: 99916700021426 I V viitenumber: 99916700021439 5 Välja mõista HELYSE KARULT menetluskulu riigituludesse: - 1075,00 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel; - 216,00 eurot kaitsjatasu adv Argo Küünemäe poolt kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi eest; - 2040,96 eurot kaitsjatasu adv Mihkel Gaveri poolt kohtus osutatud õigusabi eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300, Danskebank EE
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700021442 ja selgitus „nimi, 1 -15-6341, menetluskulu.“ Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest: Advokaadibüroo Bulattšik kasuks 1454,40 eurot (sh käibemaks 20 %) advokaat Eduard Bulattšiku poolt süüdistatav O.V kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Advokaadibüroo Matti Reinsalu kasuks 1465,20 eurot (s.h on käibemaks 20%) adv. Matti Reinsalu poolt määratud korras süüdistatav K Hi kaitsjana kohtus osutatud õigusabi eest. Advokaadibüroo Anti Aasmaa kasuks 1596,00 eurot (s.h on käibemaks 20%) adv. Anti Aasmaa poolt määratud korras süüdistatav I Ve kaitsjana kohtus osutatud õigusabi eest. Advokaadibüroo Sirje Must kasuks 2040,96 eurot (s.h on käibemaks 20%) adv. Mihkel Gaveri poolt määratud korras süüdistatav Helyse Karu kaitsjana kohtus osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord. Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtuotsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtumenetluse poolel teatada Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis 13.04.2016 kell 16.
3. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus on Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadavaks tehtud 25.04.
4. SÜÜDISTUS K H on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema 2015.a jaanuaris koos I Ve ja O.V-ga nõustus Helyse Karu ettepanekuga minna röövima xxxx elavat H St (sünd xxxx) ja H. Karu autoga H. Karu juhtimisel mindigi 23.01.2015 õhtul H. Se elukoha lähedale teeotsa, kus H. Karu neid juhendas ja andis kaasa kindad, noa ja taskulambi. Kella 19.50 paiku suundus K. H koos O.V ja I. Vega H. S e maja juurde, kus algul ütlesid H. S ele, et pakuvad müüa küttepuid, kuidH.kuiS ust lahti ei teinud, siis võttis O.V puujupi ja lõi sellega katki akna, kustkaudu kõik kolmekesi sisenesid majja. O.V hoidis ühes käes nuga, pannes selle H. S ele kõrile, ja teise käega hoidis teda kinni, nõudes raha. K. H ja I. V otsisid samal ajal 6 majast raha ning leides rahakoti, võtsid sealt ära 400 eurot sularaha. Seejärel kõik kolm lahkusid sama lõhutud akna kaudu ja jooksid autosse, kus H. Karu neid ootas ja selle autoga H. Karu juhtimisel sõideti xxxx juurde, kus röövitud raha omavahel neljaks jaotati. K Hit süüdistatakse veel selles, et tema

§ 200

lg 2 p 4 tähendatud isikuna koos O.V-ga 27.01.2015 kella 12 paiku Rakvere linnas nõustus Helyse Karu ettepanekuga minna röövima xxxx elavat vanainimest. H. Karu sõidutas nad samal päeval oma autoga xxxx maja lähedusse, kus andis O.V-le noa, juhatas kätte korteri nr xxxx asukoha ja tegi autos sukkpükstest kummalegi poisile maski näo varjamiseks. Kella 12.55 paiku siseneski O.V maskiga nägu varjates sinna korterisse. K. H jäi ukse taha ootama ja vajadusel O.V tegevust kindlustama. Korteris sees nõudis O.V noaga ähvardades ja teise käega S M (sünd xxxx ) rinnust riietest kinni hoides raha. Kui S. M võttis enesekaitseks kätte puuhalu, siis O.V väänas ta kätt ja halg kukkus maha. S. Ml õnnestus sulgeda esiku ja köögi vaheline uks ning seepeale O.V lahkus ning jooksis koos K. Higa eemal ootavasse H. Karu autosse, mille mootor juba töötas, ning H. Karu juhtimisel sõideti Rakverre tagasi. Seega K H, võttes korduvalt isikute grupis vägivallaga ja sissetungimisega ning seejuures relva kasutades ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime

§ 200lg 2 p 4,7,8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

K Hit süüdistatakse veel selles, et tema

§ 199

lg 2 p 4 tähendatud isikuna 25.02.2015 õhtul kella 19 paiku tungis koos O.V ja I Vega lukustamata autouks e avamise teel xxxx maja hoovi pargitud sõidukisse xxxx reg nr xxxx ja võttis sealt ära ülafreesi Bosch koos freesterade komplektiga koguväärtusega 200 eurot, höövli Makita väärtusega 209 eurot, lintlihvija Makita väärtusega 178 eurot ja haakeseadme turvaluku väärtusega 45 eurot, tekitades L Mile kahju kokku 632 eurot. Seega K H,

§ 199

lg 2 p 4 tähendatud isikuna, võttes isikute grupis ja sissetungimisega ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil pani toime

§ 199lg 2 p 4,7 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

O.V on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema 2015.a jaanuaris koos I Ve ja K H iga nõustus Helyse Karu ettepanekuga minna röövima xxxx elavat H St (sünd xxxx) ja H. Karu autoga H. Karu juhtimisel mindigi 23.01.2015 õhtul H. Se elukoha lähedale teeotsa, kus H. Karu neid juhendas ja andis kaasa kindad, noa ja taskulambi. Kella 19.50 paiku suundus O.V koos K. Hi ja I. Vega H. S e maja juurde, kus algul ütlesid H. S ele, et pakuvad müüa küttepuid, kuidH.kuiS ust lahti ei tei nud, siis võttis O.V puujupi ja lõi sellega katki akna, kustkaudu kõik kolmekesi sisenesid majja. O.V hoidis ühes käes nuga, pannes selle H. S ele kõrile, ja teise käega hoidis teda kinni, nõudes raha. K. H ja I. V otsisid samal ajal majast raha ning leides rahakoti, võtsid sealt ära 400 eurot sularaha. Seejärel kõik kolm lahkusid sama lõhutud akna kaudu ja jooksid autosse, kus H. Karu neid ootas ja selle autoga H. Karu juhtimisel s õideti xxxx juurde, kus röövitud raha omavahel neljaks jaotati. O.V süüdistatakse veel selles, et tema

§ 200

lg 2 p 4 tähendatud isikuna koos K Higa 27.01.2015 kella 12 paiku Rakvere linnas nõustus Helyse Karu ettepanekuga minna röövima xxxx elavat vanainimest. H. Karu sõidutas nad samal päeval oma autoga xxxx maja lähedusse, kus andis O.V-le noa, juhatas kätte korteri nr xxxx asukoha ja tegi autos sukkpükstest kummalegi poisile maski näo varjamiseks. Kella 12.55 paiku siseneski O.V maskiga nägu varjates sinna korterisse. K. H jäi ukse taha o otama ja vajadusel O.V tegevust kindlustama. Korteris sees nõudis O.V noaga ähvardades ja teise käega S M (sünd xxxx ) rinnust riietest kinni hoides raha. Kui S. M võttis enesekaitseks kätte puuhalu, siis O.V väänas ta kätt ja halg kukku s maha. S. Ml õnnestus sulgeda esiku ja köögi vaheline 7 uks ning seepeale O.V lahkus ning jooksis koos K. Higa eemal ootavasse H. Karu autosse, mille mootor juba töötas, ning H. Karu juhtimisel sõideti Rakverre tagasi. Seega O.V , võttes korduvalt isikute grupis vägivallaga ja sissetungimisega ning seejuures relva kasutades ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime

§ 200lg 2 p 4,7,8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

O.V süüdistatakse veel selles, et tema

§ 199

lg 2 p 4 tähendatud isikuna 1) 25.02.2015 õhtul kella 19 paiku tungis algul üksi lukustamata autoukse avamise teel xxxx maja hoovi pargitu d sõidukisse xxxx reg nr xxxx ja võttis sealt 50 eurot sularaha ja navigatsiooniseadme TomTom väärtusega 50 eurot. Seejärel kutsus ta endaga kaasa ka K Hi ja I Ve ning kolmekesi koos varastati sõidukist veel ülafrees Bosch koos freesterade komplektiga koguväärtusega 200 eurot, höövel Makita väärtusega 209 eurot, lintlihvija Makita väärtusega 178 eurot ja haakeseadme turvalukk väärtusega 45 eurot. Kokku tekitati L M ile vargusega kahju 732 eurot; 2) ajavahemikus 25.02.- 02.03.2015 ühel ööl täpselt tuvas tamata kuupäeval varastas xxxx hoovi pargitud R Lele kuuluvast lukustamata sõiduautost xxxx reg nr xxxx plastikust tööriistakasti ja kohvri koos erinevate tööriistadega koguväärtusega 210 eurot Seega O.V ,

§ 199

lg 2 p 4 tähendatud isikuna, võttes isikute grupis ja sissetungimisega ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil pani toime

§ 199lg 2 p 4,7 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

I V on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema 2015.a jaanuaris koos K Hi ja O.V-ga nõustus Helyse Karu ettepanekuga minna röövim a xxxx elavat H St (sünd xxxx ). H. Kar u autoga H. Karu juhtimisel mindi 23.01.2015 õhtul H. S e elukoha lähedale teeotsa, kus H. Karu neid juhendas ja andis kaasa kindad, noa ja taskulambi. Kella 19.50 paiku suundus I. V koos O.V-ga ja K. Higa H. S e maja juurde, kus algul ütlesid H. Sele, et pakuvad müüa küttepuid, kuidH.kuiS ust lahti ei teinud, siis võttis O.V puujupi ja lõi sellega katki akna, kustkaudu kõik kolmekesi sisenesid majja. O.V hoidis ühes käes nuga, pannes selle H. S e kõrile, ja teise käega hoidis teda kinni, nõudes raha. K. H ja I. V otsisid samal ajal majast raha ning leides rahakoti, võtsid sealt ära 400 eurot sularaha. Seejärel kõik kolm lahkusid sama lõhutud akna kaudu ja jooksid autosse, kus H. Karu neid ootas ja selle autoga H. Karu juhtimisel s õideti xxxx juurde, kus röövitud raha omavahel neljaks jaotati. Seega I V võttes isikute grupis vägivallaga ja sissetungimisega ning seejuures relva kasutades ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime

§ 200lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

I Vt süüdistatakse veel selles, et tema

§ 199

lg 2 p 4 tähendatud isikuna 25.02.2015 õhtul kella 19 paiku tungis koos O.V ja K Higa lukustamata autouks e avamise teel xxxx maja hoovi pargitu d sõidukisse xxxx reg nr xxxx ja võttis sealt ära ülafreesi Bosch koos freesterade komplektiga koguväärtusega 200 eurot, höövli Makita väärtusega 209 eurot, lintlihvija Makita väärtusega 178 eurot ja haakeseadme turvaluku väärtusega 45 eurot, tekitades L M ile kahju kokku 632 eurot. Seega I V,

§ 199

lg 2 p 4 tähendatud isikuna, võttes isikute grupis ja sissetungimisega ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil pani toime

§ 199

lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo Helyse Karu on ant ud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema 2015. a jaanuaris tegi alaealistele O.V-le (sünd 21.03.1999) ja I Vele (sünd xxxx) ettepaneku minna röövima 8 xxxx elavat H St (sünd xxxx). H. Karu oli varem korduvalt H. S e juures kodus käinud ja arvas seal olevat palju raha. O.V ja I. V nõustusid selle ettepanekuga ning kaasa kutsuti ka alaealine K H (sünd xxxx). 23.01.2015 õhtul viis Helyse Karu poisid oma autoga H. S e elukoha lähedale teeotsa, juhendas neid, et majja sissepääsemiseks võiksid nad H. Sele öelda, et pakuvad küttepuid, andis kõigile töökindad, et sõrmejälgi ei jääks, andis O.V-le kaasa noa juhuks, kui peaks minema kähmluseks, I. Vele taskulambi ning jäi ise poisse ootama. Kella 19.50 paiku suundusidki K. H, I. V ja O.V H. S e maja juurde, kus algul ütlesidki H. Sele, et pakuvad müüa küttepuid, kuidH.kui S ust lahti ei teinud, siis võttis O.V puujupi ja lõi sellega katki akna, kustkaudu kõik kolmekesi sisenesid majja. O.V hoidis ühes käes nuga, pannes selle H. Se kõrile, ja teise käega hoidis teda kinni, nõudes raha. K. H ja I. V otsisid samal ajal majast raha ning leides rahakoti, võtsid sealt ära 400 eurot sularaha. Seejärel kõik kolm lahkusid sama lõhutud akna kaudu ja jooksid autosse, kus H. Karu neid ootas ja selle autoga H. Karu juhtimisel s õideti xxxx juurde, kus röövitud raha omavahel neljaks jaotati. Helyse Karu süüdistatakse veel selles, et tema

§ 200

lg 2 p 4 tähendatud isikuna 27.01.2015 kella 12 paiku Rakvere linnas tegi alaealistele O.V-le (sünd 21.03.1999) ja ile K (sünd H xxxx) ettepaneku minna röövima xxxx elavat vanainimest. O.V ja K. H jäidki ettepanekuga nõusse. Samal päeval sõidutas H. Karu nad oma autoga xxxx maja lähedusse, andis O.V-le noa ja juhatas kätte korteri nr xxxx asukoha. H. Karu tegi autos sukkpükstest kummalegi poisile maski näo varjamiseks ja kella 12.55 paiku siseneski O.V sinna korterisse. K. H jäi ukse taha ootama ja vajadusel O.V tegevust kindlustama. Korteris sees nõudis O.V noaga ähvardades ja teise käega S M (sünd xxxx ) rinnust riietest kinni hoides raha. Kui S. M võttis enesekaitseks kätte puuhalu, siis O.V väänas ta kätt ja halg kukkus maha. S. Ml õnnestus sulgeda esiku ja köögi vaheline uks ning seepeale O.V lahkus ning jooksis koos K. Higa eemal ootavasse H. Karu autosse, mille mootor juba töötas, ning H. Karu juhtimisel sõideti Rakverre tagasi. Seega Helyse Karu, võttes korduvalt isikute grupis vägivallaga ja sissetungimisega ning seejuures relva kasutades ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime

§ 200lg 2 p 4,7,8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTULIKU TÕENDID UURIMISE KÄIGUS TUVASTATUD ASJAOLUD, UURITUD Kannatanute L M i ja R L e varguse episoodid xxxx Süüdistatav O.V tunnistas end süüdi mõlemas temale süüks arvatud varguse episoodis ja seletas kohtuistungil, et kannatanu R. Le autost varguse pani toime üksi – läks lihtsalt mööda ja vaatas autodesse, juhiuks oli lahti ja võttis sealt kaks tööriistakasti ja veel mingi kohvri. Peitis need oksahunniku alla, kust need kaduma said. Järgmisel päeval jalutasid nad kolmekesi – tema, K ja I, ja kõigil oli raha vaja. Nägi xxxx ühe eramaja juures bussi, läks üksi sinna ja kuna bussiuksed olid lahti, siis võttis sealt ja GPS-i. Läks eemal ootavate poiste juurde ja rääkis neile, et bussis on ka tööriistu. Koos mindi bussi juurde tagasi ja koos võeti sealt ära süüdistuses märgitud es emed. Asjad viidi xxxx majja sõbra juurde keldrisse. Raha jaga ti omavahel. Müüs koos I t ööriistad 50 euro eest A T . Kuna tuli välja, et nemad varastasid, siis korraldas asjade omanikule tagastamise (ainult see lukk läks kaduma). K H ja I V t unnistasid end samuti varguse episoodis süüdi ja andsid üksteise ütlustega kattuvaid ütlusi, mis haakusi d nii O.V ütluste kui ka muude asjas kogutud tõenditega. 9 Kannatanu L M andis kohtuistungil ütlusi, et

1. aasta veebruari lõpus ühel hommikul avastas, et majahoovis seisnud autost on varastatud tööriistu , s.o– Boschi ülafrees, Makita elektrihöövel, Makita lihvlindi masin, navigatsiooniseade TomTom, sularaha ja autohaagise turvalukk. Muukimisjälgi ei olnud. Kohalikelt elanikelt sai teada, et varastada võis Henri nimeline isik. Kohtus O.V-ga , kes algul vargust eitas, samal päeval. Paar päeva hiljem kuulis, et kellelegi oli pakutud tööriistu müüa ja müüs isik, kes elas xxxx. Sinna kohale minnes sai ülafreesi ja lintlihvija kätte A T alt, kes olevat need asjad saanud Henri nimeliselt isikult. Höövel oli juba pandimajja viidud, kuid selle sai samuti kätte. Saamata jäi sularaha 50 eurot ja haagise turvalukk. O.V ise tõi hiljem veel selle navigatsiooniseadme ja vabandas, et oli autos vargil käinud. Esitas tsiviilhagi summas 95 eurot sularaha ja haagise turvaluku maksumuses. Kannatanu R L seletas, et ajavahemikus 25.02.-02.03.2015 varastati tema, ilmselt lukustamata autost tööriistu 210 euro väärtuses ja kuna midagi ta tagasi saanud ei ole, siis sellises summas esitas ta tsiviilhagi. Tunnistaja A T andis kohtuistungil ütlusi, et 2015.aasta algul tulid tema juurde kaks noormeest ja pakkusid müüa kolme tööriista - höövel, ülafrees ja veel midagi. Kõige eest kokku tahtsid nad saada 50 eurot ja kuna hind oli soodne, siis ta ostiski need ära. Noormehed olid talle võõrad. Paari päeva pärast nägi neid tööriistu sõber T M, kes ütles, et need on varastatud. Sai asjade omaniku L Miga kokku ja tagastas need talle. Kohus uuris kirjalikke tõendeid - Sündmuskoha vaatlusprotokoll 26.02.2015 xxxx, mille kohaselt kaubikul xxxx reg nr xxxx murdmisjälgi ei ole, kuriteole viitavaid jälgi ei ole (tl 2-5); Asitõendite vaatlusprotokoll - L. M tagastatud tööriistade vaatlus (tl 6-10) RÖÖVIMISE EPSOODID O.V , K H ja I V tunnistasid end süüdi neile inkrimineeritud röövimise episoodides ja andsid üksteise ütlustega kattuvaid ütlusi, mis haakusid ka muude asjas kogutud tõenditega. Helyse Karu end süüdi ei tunnistanud. H Se röövimise episood Kannatanu H S andis kohtuistungil ütlusi, et tunneb kohtusaalis ära Helyse Karu, kes on käinud tema juures kodus sa geli, s.o aasta jooksul umbes üks kord kuus asju müümas. Alguses käis hoovi peal, aga siis tuli juba tuppa käsi soojendama või muul põhjusel. Oli selline sõbralik suhtlemine. Endast rääkis H. Karu niipalju, et pidavat käima veoautojuhtide kursustel. Lõpuks läks aga majast kaduma 50-eurone ja ta hakkas selles kahtlustama H. Karu ning ei lasknud teda enam sisse. H. Karu ise eitas seda. See võis olla
2. jaanuaril 2015 õhtul, kui telerist tulid just seitsmesed uudised kui anti uksekella. Ukse taga olnud noormehed pakkusid midagi müüa, puid vist, kuid tema vastas, et ei taha midagi. Siis kuulis kuidas nad jooksid akna all edasi-tagasi ja lõpuks löödi sisse magamistoa aken. Kõigepealt tuli sisse kõige pikem noormees, kel oli nuga pihus, pani selle talle kõri lähedale ja nõudis raha. Seejärel hüppasid samast aknast sisse ka teised poisid, leidsid käekotis olnud rahakotist 400 eurot ja kõik läksid samast aknast jälle välja. Tavaliselt tal nii palju raha kodus ei olnud, aga ta tahtis endale rulaatorit osta ja seepärast oli see raha kodus. Tema kutsus politsei, kes tuli väga kiiresti. Mingit autot ta ei näinud, aga kui see oli tee otsas, siis seda ta ei pruukinud ka näha. Politsei leidis trepi pealt ühe võõra mütsi. Võttis kohtusaalis K Hi vabanduse vastu. 10 Kohus uuris kirjalikke tõendeid Sündmuskoha vaatlusprotokoll, mis kirjeldab s ündmuskoha xxxx olustikku ja fikseeritud jälgi: vaatlus 23.01.2015 kell 21.00 – talu jääb xxxx maanteest umbes 250 m kaugusele ning elumaja juurde viival teel sõiduki ümberpööramise jäljed. Maja juures lumel kolmed erinevad jalatsijäljed (neid on kirjeldatud, fotografeeritud, tallamustrid lumel hästi näha), klaasikillud, aken katki (tl 13-30); - Äratundmiseks esitamise protokoll, mille kohaselt H S tunneb fotodelt ära Helyse Karu kui isiku, kes on varem tema juures korduvalt käinud pakkumas riideid müügiks (tl 11-12); - Asitõendi vaatlusprotokoll H. S e trepilt leitud mütsi vaatlus (tl 31-32); Asitõendi (O.V ja K. Hi jalatsid) vaatlusprotokoll O.V ja K. Hi jalatsite vaatlus, tallamustrid sarnased sündmuskohalt leitud jälgedega (tl 33-36); Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll H. Karu, O.V ja I. Ve omavaheline suhtlemine 23.01.2015 ja nende asukohad (tl 37-45) - S M röövimise episood Kannatanu S M andis kohtuistungil ütlusi, et 27.01.2015 kes kpäeva paiku oli ta just jõudnud oma õe juurde xxxx, kui kuulis, et trepist tulevad sammud üles. Maja oli tühi ja peale tema ja õe polnud seal kedagi. Õde on vana ja haige inimene, kes kusagil ei käi ning tema käib teda abistamas. Ust avades oli vastas maskiga mees, nuga käes ja nõudis raha. Vastas sellele noormehele, millal see oma raha tema kätte on toonud. Seepeale haaras see maskiga isik tal rinnust kinni ilmse plaaniga ta pikali tõugata, kuid see ei õnnestunud, kuna uks ei läinud täi elikult lahti. Tõukamine ja raputamine oli aga tugev, mitu päeva oli pärast rinnus valus. Kolina peal küsis õde, kes ise sündmust pealt ei näinud, et mis seal toimub. Ründe tõrjumiseks haaras ta pliidi eest puuhalu. Maskiga isik võttis tal aga randmest kinni, väänas ja halg kukkus maha. Kolina peale küsis õde uuesti, et mis toimub. Kui ta siis umbes 5 minuti pärast uuesti ukse lahti tõmbas, siis oli see isik kadunud. Ta on kindel, et samal ajal oli keegi ka tagatoas, kust oli kuulda kolinat ja oli aru saada, et keegi tegutseb seal, ja pärast oli näha, et puhvetkapi luuk oli lahti tõmmatud. Ei saanud aru, et midagi kadunud oleks olnud. Arvas, et koht röövimiseks oli varem valmis vaadatud, sest õe juures oli varem korduvalt käinud keegi naisterahvas karulaugu müüja. Meelde on jäänud õelt kuuldud väide, et see naine oli öelnud veel, et sa vanainimene võid maksta küll, et kuhu sa oma raha ikka paned. Annab noormeestele andeks, ei taha, et nende elu saaks rikutud. Kohus uuris kirjalikke tõendeid - - Sündmuskoha xxxx vaatlusprotokoll, milles fikseeritud s ündmuskoha olustik ja fikseeritud jalatsijälg mis sarnaneb K. Hi tallamustriga ja H. S e maja juures olnud jäljega (tl 46-52); Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll H. Karu, O.V ja I. Ve omavaheline suhtlemine 27.01.2015 ja nende asukohad sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (kõneeristused tl 37-44), mille kohaselt 23.01.2015 (H. Se röövimise kuupäev) ajavahemikus 19.43 kuni 19.53 viibisid O.V ja H. Karu xxxx tugijaama piirkonnas ja suhtlesid omavahel. 27.01.2015 (S. M röövimise kuupäev) suhtlesid H. Karu, O.V ja I. V omavahel; Asitõendi (O.V ja K. Hi jalatsid) vaatlusprotokoll O.V- ja K. Hi jalatsite vaatlus, tallamustrid sarnased sündmuskohalt leitud jälgedega (tl 33-36); asitõendi vaatlusprotokoll - Henri Ojasoo poolt üle antud helisalvestis, s.o Helyse Karu telefonikõned, milles viimane rääkis H enri Ojasoole (tl 57-69): 15.05.2015: „ “ 11 16.05.2015: „… …“; - õpetab, et kui politseisse kutstakse, siis peab ütlema, et taksoga läksid -„ …“ - „… …“ - „ ..“ -„ -„ -„ …. …“.. …“ ..“ 17.05.2015: „.. …… … .. “ - lubab aidata Henrit, kui see räägib politseis nii, nagu H. Karule sobib, ning ähvardab politseisse anda vägistamissüüdistuse Iu ja Ki kohta; 18.05.2015: lubab jätkuvalt saata pakke vanglasse Henrile, kui see süü enda peale võtab ja teda loost välja jätab; - „… …“. Süüdistatav O.V tunnistas end mõlemas röövimise episoodis ja seletas süüdi kohtuistungil, et K H on ta kõige parem sõber. I V ega peale neid kuriteosündmusi enam väga suhelnud ei ole, ainult niipalju, et kõik koos on otsustanud kohtus tõtt rääkida. Helyse Karu teadis kui O ema. Kui O oli kohus 2015.aasta alguses, siis Helyse kutsus ka neid sinna kohtusse. Pärast kohtuistungit samal päeval võttis Helyse tema ja Iu oma auto, musta värvi xxxx peale ja viis nad bussijaama. Autos hakkas ta pakkuma, et kas neil raha ei oleks vaja, et tal on lihtne ots, kust saada näiteks paar tuhat eurot. Nad jäid nõusse ja Helyse viis nad veel samal päeval kõigepealt xxxx, kus juhatas kätte ühe maja ja juhendas täpselt, kuidas sinna sisse murda ja kus asub seal raha. Kuna nad aga ei julgenud seda teha, siis sinna majja ei mindud. Järgnevatel päevadel sõidutas Helyse neid veel mitmesse kohta – xxxx ja xxxx, kus näitas samuti maju ja juhatas kätte raha võimaliku asukoha, aga kuna neil jäi ikka julgusest puudu, siis neid vargusi nad toime ei pannud. Alati ootas Helyse neid eemal autos, öeldes, et ei saa ise minna, kuna oli nendest kohtadest varastamistega vahele jäänud.
3. jaanuaril 2015 helistas talle Helyse ja võttis ta xxxx auto peale, samuti võeti peale I ja K. Helyse ütles, et teab juba kindlamaid kohti, kust raha saada. Kirjeldas üht kohta, kus elab vanem naisterahvas ja et sealt võib saada tuhande euro ringis. Õhtupoole kell 19.40 paiku sõidetigi Helyse autoga (Helyse ise oli roolis) xxxx tee otsa ning auto jäi majast 100-150 m kaugusele. Teed sinna teadis ainult Helyse, kuna teised ei olnud seal varem käinud. Teel kirjeldas Helyse täpselt kohta, kus raha asub , et see peab olema magamistoas käekotis ning õpetas, et võiks pakkuda küttepuid, andis autost kaasa noa, maski, pipragaasi ja kootud mütsi . O.V viitas kohtuistungil kohtus samale mütsile, mis on asitõendina kriminaalasja juures ja mis leiti kannatanu maja trepilt ning ütles, et „ärge seekord tühjade kätega tagasi 12 tulge“. Helyse ise jäi autosse neid ootama. Akendest oli näha, et inimene vaatas telekat. Koputasid uksele ja pak kusid küttepuid, kuid selle peale ust lahti ei tehtud. I võttis siis suure kaika ja lõi akna sisse, kustkaudu ronisid kõik kolmekesi majja. O.V seletas, et nuga oli tema käes, mask oli peas ning ta haaras kannatanul kõndimiskepist kinni. Naine ütles rahulikult, et minge palun minema, te ei tea, mis te teete. Tema karjus naisele, et kus raha on, teised sel ajal otsisid raha teisest toast. Minuti-paari pärast jooksis K alkoholihunnikuga õue ja talle järgnes I, öeldes, et raha on käes. Siis jooksis ka tema H. Karu auto peale. Sõidu ajal loeti raha, mida oli natuke üle 400 euro ja see jag ati nelja peale võrdselt. Xxxx juures mindi lahku ja Helyse veel ütles, et keegi ei tohi midagi välja rääkida ja kui see peaks välja tulema, siis peavad poisid kõik enda peale võtma, kuna alaealiste kuriteole meelitamine on raske kuritegu. Mõned päevad hiljem said nad jällegi Rakvere bussijaama taga kokku ja Helyse rääkis siis, et tuleb minna xxxx, et sealt saab raha. I ei tulnud kaasa, kuna oli vaja kooli minna, aga tema ja K jäid nõusse. Autos olid olemas juba maskid ja Helyse selgitas, et majas elab üks naine üksi, kes ei kuule hästi, ja kirjeldas raha täpse asukoha. Helyse viis nad kohale, jättes auto majast jällegi 50 -100 m eemale, ning seletas korteri asukoha ja andis tema kätte noa, et sellega tuleb hirmutada. K jäi korteri ukse taha valvama ja tema läks tuppa sisse. Vastu tuli üks prillidega naisterahvas ja tema küsis sellelt naiselt, et kus raha on, hoides samal ajal nuga käes. Naine küsis vastu, et „millal ma oma raha sinu kätte andsin“. Hoidis seda naist kusagilt ka kinni, aga haiget teha ei tahtnud. See naine ise rapsis niimoodi, et võis ise endale haiget teha. Naine jooksis kööki ning nii tekkis umbes 15-sekundiline vahe millega jõudis ta kõrvaltuppa minna ja kontrollida, et juhatatud kohas raha ei olnud. Siis tuli naine puuhaluga tagasi ja tahtis teda sellega lüüa, kuid ta sai käe ette, halg kukkus maha ja ta pani jooksu. K oli trepikojas juba trepist alla läinud. Karule ütlesid, et asi läks „pekki“ ja linna jõudes ütles Karu, et nüüd peab veidi vahet pidama. Hiljem Helyse Karu helistas pidevalt ja saatis sõnumeid – tahtis kokku saada ja süüdistas, et miks nad tema sisse rääkisid. Ähvardas kirvega pea katki lüüa. Veel on talle helistanud üks mees, kes ähvardas soolikad välja lasta ning kuulda oli, kuidas kõrvalt H. Karu seda meest õpetas, mida rääkida. Kuna H.Karu telefonikõned ja ähvardamised häirisid ja ta kartis teda, siis otsustas telefonikõned salvestada ja andis need hiljem uurijale. Süüdistatav K H tunnistas end samuti mõlemas röövimise episoodis süüdi ja seletas kohtuistungil, et on tuttav nii I. Ve kui ja O.V-ga , kes on tema klassivennad. Tunneb ka Helyse Karu poega O. Henri on praegu parim ta sõber. Mingil ajal kauples Helyse Karu nad endale xxxx katust tegema, mida nad mõnda aega tegidki ja midagi Karu ka tasus selle eest. Ühel õhtul saadi Rakvere bussijaama juures kokku ja H. Karu pakkus välja plaani, kust raha saada. H. Karu ise olevat seal enne käinud riideid müümas vms. H. Karu oli roolis ja sõideti xxxx. H. Karu teadis seda kohta ja näitas maja kätte, rääkis, et raha pidi olema magamistoas käekotis. H. Karu andis Henrile noa, talle mütsi viidates samuti samale mütsile, mis on asitõendina kr iminaalasja juures) ja I. Vele pipragaasi, ise jäi autosse ootama. Majas oli näha, et telekas mängib. Koputasid uksele ja pakkusid küttepuid. Ust aga lahti ei tehtud. Kuna H. Karu oli öelnud, et nad tühjade kätega tagasi ei tuleks, siis mõeldi, et mis edasi teha. Lõhkusid mingi puuprussiga akna ära ja sisenesid sealt kaudu majja. Vastu tuli vana naine, Henri võttis tal käimiskepist kinni ja teises käes oli tal nuga, sellega lihtsalt hirmutas, et kus on raha. Nemad I Vega hakkas id raha otsima. Tema võttis ühest kapist alkoholi, mida oli umbes 6 pudelit ja kui I ütles, et raha on käes, jooksid kõik sama akna kaudu välja H. Karu autosse. Teepeal jagasid raha võrdselt ära, igaüks, ka H elyse Karu, sai ca 100 eurot. Sõitsid xxxx juurde. Peale seda episoodi helistas H. Karu mingil ajal Iule ja kutsus jälle Rakvere bussijaama taha. Tema ja Henri läksid kaasa. H. Karu rääkis, et eelmisest korrast oli juba ajaleht kirjutanud ja pakkus nüüd lihtsama variandi välja – pidavat olema üks mutt, kes ei kuule hästi. I ei olnud nõus osalema ja läks ära. H. Karu sõidutas tema ja O.V ühe kortermaja juurde. H. Karu pani oma auto nurga taha ja jäi ootama. H. Karu andis Henrile jällegi noa ja mõlemale mustad 13 maskid ning kirjeldas, kus ja mis seal majas asub. Henri läks juhatatud korterisse sisse, tema aga jäi ukse taha valvama. Kui kuulis, et seal korteris läks rüseluseks, siis läks ka korraks sinna sisse – vaatas, hakkas kartma ja jooksis trepist alla Henrit ootama. Midagi saamata jooksid nad Helyse Karu autosse ja sõitsid Rakverre tagasi. Hiljem O K helistas talle ja ähvardas, et tuleb rääkida ema kasuks, muidu muutuvat tema, s.o Ki elu põrguks. Ühekorra tuli ka H. Karu ise karjuma ja süüdistama, et ta on kõik välja rääkinud, lõi veel mitu korda vastu jalga ja käskis rääkida, et tema pole neid sõidutanud ja et said taksoga või millegi sellisega sinna. Süüdistatav I V tunnistas end samuti täies mahus süüdi ja seletas, et kõik kaaskohtualused on talle tuttavad, kuid enam nendega eriti ei suhtle. Kinnitas O.V ja K. kohtus H rää gitud juttu. 2015.a jaanuaris olid nad koos O.V ja K. Higa H. Karu autos ning H. Karu tegi ettepaneku kusagilt raha hankida. Enne xxxx röövi käidi mitmes kohas – xxxx, xxxx, xxx . H. Karu teadis neid kohti, rääkis, et oli varem seal käinud, müünud vist asju. Xxxx käskis H. Karu proovida algul maja uksest sisse saada ja andis O.V kätte noa, et sellega liiste lahti võtta või vajadusel hirmutada. Tema enda käes oli pipragaas, ka selle oli talle andnud H. Karu. Ukse taga koputasid ja pakkusid küttepuid müüa, kuid naine ütles, et ei soovi midagi. Siis läksid nad aknast sisse. O.V hoidis naist kõndimiskepist kinni ja nõudis karjudes, et kus raha on. Tema koos K. Higa hakkasid raha otsima. Tema leidis raha rahakotist, mis oli diivani peal käekotis. Kokku olid seal majas sees vaid paar minutit. Sama akna kaudu läksid ka välja, ja jooksid autosse, kus H. Karu neid ootas. Raha jagasid omavahel võrdselt neljaks. Tema sai sada eurot.
4. jaanuaril 2015 said nad jällegi bussijaama taga kokku ja H. Karu rääkis, et teab veel mõnda kohta, kust raha saada, aga tema keeldus ja ütles, et ei saa kaasa minna. Pärast neid röövimisi sai ta veel korduvalt kokku nii H. Karu kui ka O. K – käis koos H. Karuga O. K isegi vanglas vaatamas. Siis tulid jutuks ka need kuriteod ja talle jäi mulje, et O. K juba teadis, et ta ema oli nendes osaline. Jutt oli ka sellest, et kui politsei peaks hakkama huvi tundma, siis nad võtavad süü enda peale. Nad olid sellega nõus. Süüdistatav Helyse Karu end süüdi ei tunnistanud ja seletas , et ei ole kuritegusid toime pannud, et poisid valetavad tema peale. Andis kaitsja poolt temale esitatud küsimustele ebamääraseid, keerutavaid ja põiklevaid vastuseid, sisuliselt neile mitte vastates, vaid rääkides üksnes sellest, millest ise vajalikuks pidas. Seletas, et tunneb H St, „tema oli minu lapse toitja kolm aastat kuskil….ja üks neli viis aastat“. Sellest, et poisid H. Se juures röövimas käisid, luges ta ajalehest. On neid noormehi aeg- ajalt sõidutanud ning siis I karjus tagaistmel, et raha on vaja ja raha on vaja. Mida and konkreetselt teha tahtsid, tema ei tea. Täpseid kuupäevi ei mäleta. Kaks k orda on neid viinud xxxx. Üks kord oli kohe peale O kohut. Kuskil pani nad seal maha. Tema oli juba teel Rakvere poole, kui nad helistasid, et aidaku ta neid tagasi Rakverre. Tema siis läkski, et kui inimesed paluvad, siis tuleb ju aidata. Jooksuga tulid auto juurde ja ühel oli „igavene kolin pudeleid“ kilekotis. Xxxx episoodist ei tea tema midagi, kuid tuli meelde, et ühe korra viis nad küll sinna kanti. Enda sissetulekute kohta andis Helyse Karu vastuolulisi ütlusi, rääkides algul, et need puuduvad tal täielikult ja et ta hetkel otsib tööd. Samas on tal väga suured kulud. Ja kohtutäituri juures on tal nõudmised täitmisel, kusagil 2000 euro ulatuses võib olla. Oliveri nõudmised on aga väga suured, temal peab kõik korras olema ja elamiseks kõlblik – WC, dušid, värgid. Ostis alles keraamilise pliidi ja pesumasina. Tädilt võtab raha. Sampo pangas on aga üle 4000 euro, selle saab välja võtta ja sellepärast tal pole vaja saata alaealisi vargile. Avaldas, et m üts, mis kriminaalasja juures on, kuulub temale ja ta soovib seda tagasi saada. See on kallis müts ja ta on otsinud seda igalt poolt. 14 Tunnistaja E N seletas, et tunneb kõiki kohtualuseid. Kohtusse palus tal tulla H. Karu, kes on t ema sõbra, O K ema. Mõni tund peale seda, kui xxxx oli röövimine toime pandud, sai ta kokku K. Hi ja I. Vega, kes sellest talle rääkisid. Ise ta sündmusest midagi ei tea, aga kuulis nende käest, et nemad koos O.V-ga olid vanainimese juures sees käinud ja H. Karu oli olnud lihtsalt autojuht. H. Karu aitab alati, kui on vaja kuhugi sõita. Olid saanud sealt 400 eurot. Sellest, kuidas nad just selle kannatanu välja valisid, juttu ei olnud, aga kogu see lugu olevat olnud O.V idee. Teab, et H. Karu autos oli kogu aeg üks lauanuga 10-15 cm pikkuse teraga, seda on ise näinud. Hiljem H. Karu ikka vahel küsis, et kuidas läheb ja küsis ka selle röövi kohta, et mida nad (poisid siis) on rääkinud. Tunnistaja O K seletas, et vanglas olles luges lehest, et on toime pandud xxxx üks röövimine ja aimas kohe, kes on selle taga – O.V on seal xxxx kõige suurem pätt, õigemini on kõik kolm ühesugused pätid. Kui ema Helyse Karu ja I V teda vanglas vaatamas käisid, siis kuulis täpsemalt ning telefoni teel oli sellest juttu ka O.V-ga ja E. N. Ema viis nad lihtsalt kohale. Ema ei teadnud, mis toimuma hakkab. Ema ise rääkis seda. Ema kasutati lihtsalt ära. Sellest teisest, xxxx röövimisest, et tea ta suurt midagi. Ema küll rääkis, et ta oli mõlemas episoodis olnud poiste autojuht. Tunnistaja A V seletas, et tunneb klassijuhatajana kõiki kolme kohtu all olevat noormeest juba 4-5 aastat. lõpetas I. V põhikooli eelmisel aastal, kuid K. Hil ja O.V läheb koolis praegu hästi ning ka käitumise poolest pole neile mingeid pretensioone. Mõni aasta tagasi pani tähele, et Helyse Karu hakkas sageli kooli juures liikuma. Poisid ütlesid, et ta pakub neile tööd. Poisid hakkasid koolist puuduma ja tekkis kahtlus, et nad ei tegele puhta asjaga. Kuna Henri on väga avameelne, siis tema kaudu selguski, et koos H. Karuga pannakse toime kuritegusid. Henri kirjeldas, et müüakse kas riideid või toiduaineid ja selle käigus tehakse midagi tühjaks ja et selliseid episoode on olnud ikka palju. Kirjeldab nii Henrit kui ka Ki kui ausaid ja avameelseid poisse, kes ei valeta ja kelle juttu võib uskuda. Nad käisid ise tema käest küsimas, et mida teha seoses selle kohtuasjaga ja tema soovitas neil kõik puhtsüdamlikult ära rääkida. Praegu näeb, kuidas poisid pingutavad ja kahetsevad. Avaldas telefoninumbrid, mida poisid kooli ajal kasutasid. Tsiviilkostja ja alaealise K Hi seaduslik esindaja L H seletas, et tundes oma poega ei suuda ta siiani uskuda, et poeg millegi sellisega hakkama sai. Praeguse kohtuasja pärast on poeg väga pinges, see segab tal ka õppimist, kuigi üldiselt läheb pojal praegu hästi. Näha on, et ta kahetseb väga kõike. Teised kaks olid poja sõbrad ja tema arust väga head poisid. Eriti O.V , kes on väga südamlik ja viisakas poiss. Saab aru ja on nõus poja tekitatud kahjud hüvitama. Tsiviilkostja ja alaealise O.V seaduslik esindaja P O seletas, et alates 2009.a ei ela ta oma poja Henriga koos – vanemlikud õigused on alles jäetud, kuid kasvatusõigused on ajutiselt peatatud. Täpsemalt sellest rääkida ei soovinud. Henri elab xxxx ja telefoni teel suhtlevad omavahel igapäevaselt. Henri on hea laps, väga abivalmis ja teiste eest alati väljas. Kui Henri põhikooli ära lõpetab, siis on plaanis, et ta tuleb Pärnu kutsehariduskeskusesse edasi õppima. KOHTU PÕHJENDUSED L Mi ja R Le esemete varguse episoodi osas vaidlust ei ole – lisaks objektiivsetele tõenditele , milleks on sündmuskoha ja asitõendite vaatlusprotokollid, kannatanute ü tlused ja tunnistaja A. T ütlused, tunnista sid süüdistatavad end süüdi täies mahus ja andsid kohtus 15 asjakohaseid selgitusi. Subjektiivsest küljest pandi vargused toime kavatsetu lt – võõraste asjade äravõtmine ja enda kasuks pööramine oli eesmärgiks. Käesoleva kohtuasja keskseteks ning ainsateks vaidlusalusteks episoodideks on aga kaks röövimis e episoodi, kuna nendega on seotud ka süüdistatav Helyse Karu – ainus täisealine isik alaealiste kõrval, kes pole end aga hetkekski süüdi tunnistanud, kellel aga oli röövimiste toimepanemisel otsustav ja juhtiv roll - tema teadis, kust on võimalik vara saada ja teadis ka seda, et ise tema neisse kohtadesse minna ei saa, kuna kannatanud tunneksid ta kohe ära. Kõik alaealis ed süüdistatavad on end neile inkrimin eeritud röövimistes süüdi tunnistanud ning andnud asjakohaseid ja nii omavahel kui ka kannatanute ütlustega kattuvaid ütlusi, mis haakuvad loogiliselt ka muude asjas kogutud ning uuritud tõenditega. Nendeks olulisteks muudeks tõenditeks on ka sündmuskoha vaatlusel fikseeritud jäljed, mis äratuntavalt sarnevad ära võetud jalatsite tallamustritele. Karu Helyse enda süüd ei ole tunnistanud, kuid nii O.V, K Hi kui ka I Ve, kui tema kaassüüdistatavate, ütlused on antud juhul kaalukateks tõenditeks tema vastu. Kohtu hinnangul ei ole põhjust noormeeste ütlustes kahelda, kuna tuvastatud ei ole ainsatki põhjust, miks nemad peaksid Helyse Karu peale valetama. Helyse Karu püüdlused seada O.V, K Hi kui ka I Ve usaldusväärsus nn vägistamise looga kahtluse alla, ei ole kohtu hinnangul usutav ja on kantud Helyse Karu soovist vabaneda vastutusest. Tuvastatud on, et vägistamise avalduse esitas H. Karu politseile alles 2015.aasta juunis, s.o peale seda, kui temale oli politseis kuriteokahtlustus juba esitatud ning ta hakkas aimama, et poisid või sid ta nii öelda sisse rääkida. Seega nõustub kohus prokuröri hinnanguga, et hoopis H. Karu avaldus politseisse oli tehtud kättemaksuks poistele, mitte vastupidi. Seda kinnitab ka O.V poolt salvestatud telefonivestlus maikuus 2015, milles H. Karu avaldab O.V-le suurt muret selle kohta, et äkki ta ikkagi räägitakse sisse ja ähvardab seejuures teha selle vägistamisavalduse. Samas salvestuses on Helyse Karu oma osavõttu röövimistest sisuliselt tunnistanud – ta õpetab O.V , kuidas ja mida see peaks politseile rääkima nii, et tema mängust välja jääks. Olemata röövimiste osaline, ei oleks tal olnud mingit põhjust midagi sellist rääkida. Kohtu hinnangul on O.V poolt politseile üle antud enda telefonikõnede salvestus lubatavaks tõendiks ning lubamatu ei ole ka uurija nõuanne salvestada vestlused peale seda, kui O.V kurtis, kui sageli H. Karu talle helistab ja teda tüütab. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26.03.2009.a otsus xxxx süüasjas (3-1-1-5-09) selgitab:….enda telefonivestluse kuulamine ja lindistamine ei vasta ühelegi seaduses kirjeldatud jälitustoimingule, sest enda telefonikõnet ei saa isik ise salaja ega varjatult pealt kuulata ega sellel eesmärgil lindistada. Neil põhjustel ei teki eraelulise vestluse salvestise kui tõendi lubatavuse otsustamisel küsimust võimaliku eraviisilise jälitustegevuse kohta. Helyse Karu väited, et ta oli poiste palvel ja enda südamlikust vastutulelikkusest vaid autojuht, teadmata midagi sellest, mida poisid tegelikult tegema läksid ja tegid, ei ole tõesed ja annavad aluse teha järeldus, et Helyse Karu, püüdes enda süüst vabastada, lihtsalt valetab. Ta on aru saanud , et pole võimalik väita, nagu ta ei oleks üldse olnudki xxxx ajal, mil H S e röövimise toimus, sest seda tõendab kõn eeristus. Oma sealviibimist püüdiski ta põhjendada nii, et ta oli ainult autojuht ja kuriteost ei tea midagi ning tema mütsi ning noa tema autost võtsid poisid kaasa tema teadmata. Väita ei saanud Helyse Karu ka seda, et pole kunagi H Se juures varem käinud, kuna kannatanu tundis ta kohtusaalis ära ja rääkis, kui sageli ja mis asjaoludel Helyse Karu tema juures käis. On täiesti ebaloogiline ja ebausutav, et poisid palusid end täiesti juhuslikult sõidutada sadadest võimalikest majadest ja kohtadest talumajadest just sinna, kus Helyse Karu oli varem korduvalt käinud asju müümas. Sinna sai poisid juhatada vaid Helyse Karu, mitte vastupidi. 16 Tuvastatud asjaolude ja uuritud tõendite pinnalt on kohus seisukohal, et süüdistatavate eesmärgiks nii H. Se kui S. M juures oli röövimine. I Ve väide , et ei tahetudki röövida, vaid võimalusel varastada, ei ole usutav , kuna valmis oldi kõigeks, ka selleks, et tuleb kasutada vägivalda ja kannatanute vastupanu maha suruda. Sellele viitab eelkõige relvastus ja varustus, millega kohale mindi, s.o nuga, pipragaas ja maskid, aga samuti asjaolu, et polnud vähimatki põhjust arvata, et kannatanud oma vara lihtsalt niisama palumise peale ära annavad. Süüteokoosseisu ülesehituselt kujutab

§ 200

kirjeldatud röövimine endast liitkoosseisu ehk mitmeaktilist delikti, mis koosneb vargusest (

§ 199

lg-s 1 kirjeldatud võõra vallasasja hõivamine) ning vägivallast (vastavalt

§-des 118 ja 120-122 kirjeldatud raske tervisekahjustuse tekitamine ja vägivallateod). Kuna röövimine on oma olemuselt liitkoosseis, siis on

§ 21

lg 2 teises lauses sätestatu kohaselt röövimise grupiviisiline toimepanemine ehk kaastäideviimine (

§ 200

lg 2 p 7) võimalik ka selliselt, et alles mõlema kaastäideviija teod koos täidavad süüteokoosseisu. Seega võib

§ 21

lg 2 esimeses lauses sätestatud muude kaastäideviimise eelduste (kahe isiku ühine ja kooskõlastatud tegevus) täidetuse korral röövimise kaastäideviimise moodustada ka olukord, kus ainult üks täideviijatest kasutab kannatanu kallal vägivalda ja teine hõivab samas kannatanule kuuluva asja.

§ 21

lg 2 teise lause kohaselt vastutavad sel juhul mõlemad isikud röövimise kaastäideviimise eest, sõltumata sellest, et eraldi võttes kasutas vägivalda vaid üks isikutest ning teine hõivas üksnes kannatanule kuuluva vallasasja (Riigikohtu 17.11.2006 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-100-06).

§ 21

lg 2 sätestab, et kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (kaastäideviijad). Kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. Kuriteo toimepanemine kaastäideviimise vormis on võimalik nii eelneva kokkuleppe alusel, kui ka mitte eelneva vahetu kokkuleppe alusel, kus täideviijad eelnevalt kokku leppimata asuvad vaikivalt ühise kuritegeliku eesmärgi realiseerimiseks tegutsema vahetult sündmuskohal, sünkroniseerides oma tegevuse selliselt, et need kogumis täidaksid kuriteo objektiivsesse külge kuuluva teo. Samas tuleb silmas pidada, et süüdistatavale (kuriteo kaastäideviimises) ei saa omistada teopanust, mis väljub süüdistuse piiridest (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-149-11, p 47). Gruppi kuuluvate isikute tegevus tuleb omistada tervikuna kõigile grupi liikmetele, sest konkreetsed osateod ei tarvitse olla eristatavad ajas ja ruumis. Tegu on kaastäideviimise mõttes pandud toime ühiselt, kui täideviijad valitsevad toimuvat tööjaotuslikus koostoimes ehk iga kaastäideviija osalus süüteos täiendab teise kaastäideviija tegevust selliselt, et tulemuseks on tervik. Lisaks eeltoodule on oluline, et kaastäideviijast peab objektiivselt sõltuma süüteo täideviimine. Objektiivsest küljest seisneb röövimine võõra vallasasja äravõtmises vägivalla abil ning viimane võib ilmneda nii ähvardamises, kehalises väärkohtlemises, piinamises kui ka raske tervisekahjustuse tekitamises. Oma sisult võib vägivald olla kannatanu psüühiline või füüsiline mõjutamine. Füüsiline vägivald tähendab kehalise jõu rakendamist kannatanu füüsiliseks mõjutamiseks tema osutatava või eeldatava vastupanu mahasurumiseks, mis loob asja üleminekuks, kusjuures absoluutne on selline vägivald, mis on vastupandamatu ja ületamatu ning mille kasutamisega võetakse kannatanult võimalus otsustamiseks, tema tahe murtakse. 17 Röövimise subjektiivne koosseis eeldab vähemalt kaudse tahtluse olemasolu tuvastamist objektiivse koosseisu asjaolude – seega nii vägivalla kasutamise kui ka asjade hõivamise suhtes ning sellele ka hõivatu ebaseadusliku omastamise eesmärgi tuvastatust. Kaastäideviimise korral algab süüteo toime panemine hetkest, mil vähemalt üks isikutest vastavalt kokkuleppele vahetult alustab süüteo toimepanemist. O.V, K. H ja I. V on röövimiste kaastäideviijad selle klassikalise mõttes – nende teopanus oli võrdne vaatamata sellele, et ülesanded ei olnud päris ühesugused. Tegutseti koos vastavalt kujunenud olukorrale. Tõendatud on, et kannatanute suhtes tarvitatud füüsiline vägivald oli ajaliselt seotud vara hõivamisega ning oli suunatud kannatanute mõjutamiseks nende poolt osutatava või eeldatava vastupanu mahasurumiseks. Helyse Karul, kui täisealisel isikul, oli mõlemas röövimise episoodis otsustav ja valitsev roll alaealiste poiste suhtes – tema algatas kuritegude mõtte, temast sõltus, kas ja kuhu röövima minnakse, milliseid vahendeid kasutatakse, tema juhendas, kust raha otsida, tema tagas transpordi. Seega on Helyse Karu näol tegemist kuritegude kaastäideviijaga. Ei ole alust hinnata tema tegevust ei kuriteole kihutajana ega kaasaaitajana

§ 22mõttes .

Riigikohus oma otsuses nr 3-1-1-43-06 on väljendanud seisukoha : Subjektiivsest küljest eeldab röövimine tahtlust koosseisu asjaolude suhtes ja koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Vägivalla kasutamist pidasid kõik neli süüdistatavat võimalikuks ja möönsid seda (kaasa oli võetud nuga!), seega vägivalla kasutamise osas oli neil vähemalt kaudne tahtlus. Kuna röövimise eesmärgiks oli asjade äravõtmine, siis selles osas tegutseti kavatsetult. Helyse Karu, K Hi ja O.V tegevus vastas

§ 200

lg 2 p 4, 7, 8 ja 9 ettenähtud ning I Ve tegevus

§ 200

lg 2 p 7, 8, 9 ettenähtud süüteokoosseisule ja need kuriteod on täielikult tõendatud. Samuti on tõendatud O.V , K Hi ja I V e poolt

§ 199lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

Tegemist on õigusvastaste tegudega, kuna õigusvastasus pole millegagi välistatud. Kõik süüdistatavad on süüvõimelised ja puuduvad nende süüd välistavad asjaolud.

§ 200

lg 2 p 4, 7, 8, 9 – isikute grupis ja relvana kasutatavat eset kasutades võõraste vallasasjade korduv äravõtmine nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kusjuures asjade äravõtmine oli seotud vägivalla ja sissetungimisega – sanktsioon vangistus 3-15 aastat (keskmine määr 9 aastat). 18

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 – isikute grupi poolt sissetungimisega võõraste vallasasjade äravõtmine nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem varavaste teo toime pannud – sanktsioon rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat (vangistuse keskmine määr on 2,5 aastat). KARISTUSE MÕISTMISE PÕHJENDUSED Karistuse mõistmine on õiguse kohaldamine, mis tähendab, et see ei tohi olla meelevaldne ega juhuslik. Karistamise alused sätestab

§ 56, mille kohaselt isiku karistamise aluseks on süü.

Süü annab aluse kohaldada riiklikku sundi. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki teo toimepanemisel ning võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiselt võetavus ning üldsuse usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt. Heites isikule ette õigusvastaseid tegusid, võetakse ta vastutusele üksnes tema poolt toimepandud tegude eest ja nende piirides. Kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest iseseisva alusena karistuse mõistmisel, olles asunud klassikalise, süüpõhimõttel rajaneva karistusõiguse poole, tuleb süü arvestamisel, karistuspiiride määramisel ning eriti karistusest tingimisi vabastamise korral silmas pidada ka isikut, kuna süü hõlmab mitte üksnes hetkelisi ajendeid, vaid ka püsivamaid isikuomadusi. Seejuures, vangistust on põhjendatud mõista üksnes siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Süüdlase isik on määrav karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks. Seda eesmärki on võimalik saavutada kas isikut resotsialiseerides või tema edasist desotsialiseerumist vältides. Ei ole võimalik pidada karistuse mõistmisel silmas isiku mõjutamise eesmärki ja mitte arvestada tema isikut. Põhiseaduslik inimväärikuse põhimõte eeldab, et karistust mõistes ei muudetaks isikut abstraktseks ühikuks – vahendiks teiste mõjutamiseks või manipuleeritavaks ja ühiskonnaga kohandatavaks objektiks, et karistuse üldpreventiivne eesmärk, õiguskorra mõjutamine tervikuna ei tohi muutuda karistatava isiku kasutamiseks teiste isikute mõjutamisvahendina. Eripreventsiooniga on seotud karistatava isikuomadused, mis annavad aluse hinnata karistuse sisuks olevate repressiivsete ja kasvatuslike abinõude toimet konkreetsele süüdlasele.

§ 3

2 alusel saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Asjaolusid, mis tingiksid süüdistatavate karistusest vabastamise, ei ole tuvastatud. Samuti ei esine süüdistatavate poolt toimepandud kuritegude õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o isikute grupi poolt sissetungimisega võõraste vallasasjade äravõtmine nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem varavaste teo toime pannud, on seaduseandja ette näinud rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Seega on vangistuse keskmine määr on 2,5 aastat.

§ 200

lg 2 p 4, 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o isikute grupis ja relvana kasutatavat eset kasutades võõraste vallasasjade korduv äravõtmine nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kusjuures asjade äravõtmine oli seotud vägivalla ja sissetungimisega, on seaduseandja ette näinud sanktsioonina vangistuse 3-15 aastat. Seega on karistuse keskmine määr 9 aastat vangistust. O.V on alaealine, kes on varem kahel korral kohtulikult karistatud nii kehalise väärkohtlemise kui ka varavastaste kuritegude eest - karistused on kantud. Käesolevas 19 kohtuasjas arutatavad kuriteod on toime pandud vahetult enne viimast kohtuotsust. Xxxx poolne iseloomustus on väga hea. Kehtivaid väärteokaristusi on 7. K H on alaealine, kes on varem kriminaalkorras karistamata. Xxxx poolne iseloomustus on väga hea. Kehtivaid väärteokaristusi on 4. I V on alaealine, kes on k ohtu all olnud varem ühel korral, mil ta vabastati karistusest ja allutati käitumiskontrollile. Prokuratuuris on kriminaalasi nr 15259000803, milles I. Vele on esitatud kahtlustus

§ 121lg 1 järgi (peksmine 18.09.2015).

Kehtivaid väärteokaristusi on

1. Helyse Karu – kriminaalkorras karistatud 9 korda nii vara- kui isikuvastaste kuritegude eest, viimati 04.06.2013, mil talle mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga. Kehtivaid väärteokaristusi on
2. Karistust kergendavaks asjaoluks O.V, K. Hi ja I. Ve puhul on

§ 57

lg 1 p 3 mõistes on puhtsüdamlik kahetsus, mis väljend us selles, et isikud tunnistasid end süüdi ja andsid tõeseid ütlusi, aga ka selles, kuidas nad end kohtus üleval pidasid ja nende kahetsus oli kohtu hinnangul tõepoolest siiras. Kergendava asjaoluna saab vaadelda ka seda, et röövimise kannatanud andsid poistele andeks ja ei soovinud nende edasist elu ära rikkuda. H. Karu puhul kergendavaid asjaolusid ei ole.

§ 58

p 3 alusel on kõigi süüdistatavate puhul karistust raskendavaks asjaoluks süüteo toimepanemine kõrges eas inimeste suhtes. Käesolevas kriminaalasjas võtab kohus karistuse mõistmisel põhjendatud määras arvesse ka alaealiste süüdistatavate east tulenevaid üldisi psühholoogilisi iseärasusi, mille kohaselt alles kujunev teismeline käitub tihti mõtlematult ja väljendab end just nende vahenditega, mis temal käepärast on, alludes muuhulgas negatiivsetele mõjutustele, kasutades ka vägivalda, või muud – vastavalt oma arengutasemele ja väärtushinnangutele. Lähtutakse kambavaimust ja negatiivsest kambaliidrist ja mõjutajast, kelleks käesolevas kohtuasjas on varem korduvalt nii kriminaal- kui väärteokorras karistatud Helyse Karu, kelle jaoks kuritegelik eluviis on normaalse elu osa, siis minnaksegi väga kergelt ja mõtlematult kaasa. Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Arvestades O.V , K Hi ja I Ve alaealisust, nende süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki tegude toimepanemisel ning võimalust mõjutada neid edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, samuti pidades oluliseks vältida võimalikult palju nende desotsialiseerumist ning seda, et käesolevas kriminaalasjas ei ole süüdistatavate näol siiski tegemist harjumus- ega veendumuskurjategijatega, peab kohus vajalikuks ja võimalikuks karistada neid vangistusega alla selle alammäära . Henri Ojasoo puhul, nõustudes prokuröriga, peab kohus võimalikuks ja põhjendatuks, asendada temale mõistetav vangistus üldkasuliku tööga. Kuna käesolevas kohtuasjas olevate alaealiste süüd istatavate näol on tegemist on noorte, alles kujunevate isiksustega, siis K Hi ja I Ve suhtes tuleb pidada põhjendatuks vabastada nemad mõistetavast vangistusest tingimisi, ühes allutamisega kriminaalhooldaja käitumiskontrollile, ühes täiendavate kohustustega alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keelu ja sotsiaalprogrammise osalemise kohustuste näol. Ka Henri Ojasoo kuulub üldkasuliku töö tegemise ajal ühes lisakohustustega kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamisele. Helyse Karu oli mõlema röövimise episoodi initsiaatoriks ja alaealiste kaasajaks. Tema varasem elukäik ja varasemad karistused annavad ilmselget tunnistust sellest, et teda ei saa 20 pidada õiguskuulekaks isikuks - ta on kuritegelikult jätkuvalt aktiivne ning tegemist ei ole juhusliku episoodiga süüdistatava elus. Helyse Karu ei ole ilmutanud vähimatki kahetsust. Arvestades sanktsiooni piire, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning röövimiste puhul rollijaotusi, nõustub kohus prokuröri poolt taotletud karistuse, s.o reaalse vangistusega alla selle keskmise määra ning sellega, et kõne alla tulla ei saa karistuse mõistmine tingimisi. Helyse Karu kuulub süüdimõistmisele I astme raskes kuriteos, mis juba oma olemuselt välistab karistuse tingimusliku mõistmise. Samuti ei kuulu Helyse Karu, kui täisealise süüdistatava puhul kaalumisele samad asjaolud, mida kohus käsitles eelnevalt alaealiste süüdistatavate karistuste kaalumisel, kuna tegemist on varem korduvalt ka vangistusega karistatud, välja kujunenud isikuga, kelle puhul ei ole võimalik karistuse eesmärke saavutada ilma teda ühiskonnast isoleerimata. TSIVIILHAGI VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. KrMS § 310 lg 1 sätestab kohtu kohustuse süüdimõistva kohtuotsuse korral teha otsus tsiviilhagi kohta. KrMS § 38 lg 1 p 1 kohaselt on kannatanul kuni kohtuliku uurimise lõpetamiseni maakohtus õigus esitada tsiviilhagi. Tsiviilhagile esitatavaid nõudeid kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta, kuid lahendades kriminaalmenetluses tsiviilhagi küsimust, juhindub kohus selles osas tsiviilkohtumenetluse sätetest, eeskätt TsMS § 338 ja § 363, arvestades kriminaalmenetluse erisusi. L Mi poolt esitatud tsiviilhagi summas 95,00 eurot on põhjendatud ja kuulub väljamõistmisele O.V-lt (alaealisel rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt). H Se poolt esitatud tsiviilhagi summas 500,00 eurot on põhjendatud ja kuulub väljamõistmisele solidaarselt K Hilt (alaealisel rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt L H), O.V-lt (alaealisel rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt P O lt) ja I Velt (alaealisel rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt K Õlt). R Le poolt esitatud tsiviilhagi summas 210,00 eurot on põhjendatud ja kuulub väljamõistmisele solidaarselt K Hilt (alaealisel rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt L H), O.V-lt (alaealisel rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt P Ol t) ja I Velt (alaealisel rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt K Õlt). MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 179 lg 1 p 2 sätete kohaselt on kriminaalasjas süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suuruseks 2,5 palga alammäära, s.o 1075,00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 sätete kohaselt kuuluvad väljamõistmisele menetluskulud kriminaalasja kohtueelsel uurimisel ja kohtus määratud kaitsja osavõtu eest. Võttes arvesse alaealiste süüdistatavate taotlusi, nende varalist seisundit ning resotsialiseerumise väljavaateid, vähendab kohus O.V-lt , K Hilt ja I Velt väljamõistetavat sundraha ½ võrra ja jätab kaitsjatasud riigi kanda ning ülejäänud osas võimaldab menetluskulud tasuda ositi 1 aasta jooksul. 21 /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik Marika Villup rahvakohtunik Toomas Kiisel rahvakohtunik Tartu Ringkonnakohtu 25.10.2016 kohtuotsuse RESOLUTSIOON: 1. Jätta Viru Maakohtu 22. märtsi 2016 otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. 2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroole Sirje Must 650,64 eurot (sh käibemaks 108,44 eurot) süüdistatav Helyse Karule advokaat Mihkel Gaveri poolt apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest. 3. Välja mõista Helyse Karult menetluskulu 650,64 eurot Eesti Vabariigi kasuks kaitsjale makstud tasu katteks. 4. Helyse Karult väljamõistetud summa tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsusele lisatud makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Riigikohtu 28.02.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Kriminaalmenetluse seadustiku § 349 lg -s 3 märgitud aluste puudumise tõttu jätta Helyse Karui kaitsja vandeadvokaat Mihkel Gaveri kassatsioon menetlusse võtmata. 22.03.2016 kohtuotsus kohtumäärusega. 1-15-6341 jõustus 28. veebruaril 2017. a Riigikohtu /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent 22