lg 1 p 2, § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Maksim Kink Süüdistatav I.B – isikukood XXX, elukoht xxxx, kodakondsus määratlemata, algharidus, emakeel vene keel, töökoht XxxxOÜ, tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld, varem kriminaal- ja väärteokorras karistatud RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada I.B
Süüdi tunnistada I.B
järgi ja mõista karistuseks vangistus 6 kuud.
lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja mõista liitkaristuseks vangistus 1 aastat.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 22.09.201623.09.2016.a, s.o 2 päeva, seega kanda jäävaks karistuseks lugeda 11 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 16.04.2015.a Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 kuud vangistust võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust.
kohaldades asendada vangistus üldkasuliku tööga 538 tunni ulatuses, mille tegemise tähtaeg on 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata, et I.B peab üldkasuliku töö tegemise ajal täitma
alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab aadressil Xxxx; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7.ei tarvita alkoholi; 8. ei oma ega tarvita narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
lg 1 alusel määrata I.B katseajaks kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. I.B suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista I.B-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 705 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 120 eurot riigituludesse. Kohustada I.B tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 68.75 eurot. Sundraha ja kaitsjatasu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või etoimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „I.B, kriminaalasi 1-173446, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress: itabi@just.ee).
Liiklusseaduse § 127 alusel on I.B kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Välja mõista I.B-lt kannatanu Xxxx(konto nr EExxxxxxxxxxSwedbank) kasuks 285.02 eurot. Asitõend – CD plaat, mis asub pakituna kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, relvana kasutatava muu esemega ähvardades. Samuti tema tahtlikult juhtis 22.09.2016 kella 21.33 ajal Tallinnas Liikuri tn 14 juures mootorsõidukit Hyunday registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (I.B väljahingatavas õhus oli alkoholi 1,07 milligrammi ühe liitri kohta, mõõtetulemuse laiendmääramatus ± 0,10 mg/l, lõplik tulemus 0,97 mg/l). Sellise käitumisega rikkus I.B liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 / / ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 / / nõudeid. Seega pani I.B toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
Süüdistatav I.B, süüdistatava kaitsja ja abiprokuröri vahel 06.04.2017.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb abiprokurör I.B süüdi tunnistamist ja karistamist
lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises eest vangistusega 10 kuud. Tunnistada I.B süüdi
järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel suurendada mõistetavatest üksikkaristustest raskeimat, mõistes liitkaristuseks 1 aasta vangistust. Vastavalt
lg 1 arvata karistusaja hulka eelvangistust 2 päeva (22.09.2016 – 23.09.2016), ärakandmata karistuseks jääb vangistus 11 kuud ja 28 päeva.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistus 11 kuud ja 28 päeva vangistust Harju Maakohtu 16.04.2015 otsusega 1-15-1368 mõistetud, kuid ärakandmata karistuse võrra, s.o 6 kuu võrra ja liitkaristuseks mõista 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1 alusel asendada I.B-le mõistetud ja ärakandmata karistus – 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd ning mõista I.B-le karistuseks 538 tundi (s.o 360+30x5+28) üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö ärategemise tähtajaks määrata 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel kohustada I.B üldkasuliku töö tegemise ajal järgima
§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollinõudeid ja täita
§-s 75 lg 2 p 2 ja p 21 sätestatud kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) mitte omama ega tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
MS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel otsustab kohus kriminaalasjas oleva asitõendi CD plaat, mis asub pakituna kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 705 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 120 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „ .“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.