← Eesti

1-16-8834/22

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. november 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-8834 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
  2. novembri 2016 kohtuotsuse resolutiivosa Kaebuse esitajad ja kaebuse liik süüdistatav A.G (A.G; isikukood XXX) kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin, määruskaebus RESOLUTSIOON
  3. Jätta Viru Maakohtu
  4. novembri 2016 kohtuotsuse resolutiivosa muutmata.
  5. Jätta süüdistatav A.G kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugini määruskaebus rahuldamata.
  6. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus Narva osakond kaudu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, sh käibemaks 8 (kaheksa) eurot, vandeadvokaadi vanemabi Igor Beluginile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
  7. Mõista A.G-lt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu, vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugini poolt osutatud õigusabi eest 48 eurot riigituludesse. Süüdistatav A.G tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
  8. Viru Maakohtu 09.11.2016 otsusega (resolutiivosa) karistati A.G KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 1 aasta vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja karistati A.G 8 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 25.02.2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuud vangistust, võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 14.09.
  9. Sama kohtuotsusega mõisteti A.G-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 645 eurot, kaitsja Igor Belugini poolt eeluurimisel osutatud õigusabi kulud 202,56 eurot, kaitsja I. Belugini poolt 08.11.2016 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 168 eurot, kohtupsühhiaatriaekspertiisi (akt nr 81) kulud, s.o 255 eurot. Määrati, et A.G on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul. Kohtuotsuse resolutiivosa sai süüdistatav kätte 09.11.2016 (lk 136).
  10. Maakohtu otsuse peale esitas 14.11.2016 määruskaebuse süüdistatava kaitsja, kes palub tühistada Viru Maakohtu 09.11.2016 kohtuotsuse resolutsiooni selles osas, millega maakohus jättis ekspertiisikulud summas 255 eurot A.G kanda ja teha uus kohtuotsuse resolutsioon, millega jäetakse kohtupsühhiaatria ekspertiisi kulud summas 255 eurot riigi kanda. Määruskaebuse rahuldamisel jätta määruskaebusele lisatud kaitsja tasu riigi kanda. A.G suunati ekspertiisi, kuna tekkis kahtlus tema psüühilise seisundi üle. Ekspert ei tuvastanud süüdistatava terviseseisundis mingeid psüühilisi häireid, mistõttu oli ekspertiis määramine asjas ekslik. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-104-15 punkti 15 kohaselt ei pea süüdimõistetu kandma neid menetluskulusid, mis on sisuliselt põhjustatud riigi eksimusest.
  11. Viru Maakohtu 18.11.2016 määrusega saadeti kaitsja poolt esitatud määruskaebus ringkonnakohtule lahendamiseks. Nimetatud määruses esitas maakohus seisukohad väljamõistetavate menetluskulude osas, koostades n-ö menetluskulude osas tervikotsuse. Maakohus märkis muuhulgas, et kriminaaltoimiku materjalidest nähtub see, et väärteoasja nr 416-5688 arutamise käigus tuvastati, et 22.07.2016 kella 19.00 paiku Narva linnas, XXX hoone juures A.G kavatses kasutada füüsilist vägivalda J.P. e suhtes, nimelt püüdis lüüa jalaga vastu pead. Seega Viru Maakohtu 28.07.2016 otsusega VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel lõpetati selles episoodis väärteomenetlus, kuna teos esinesid kuriteo tunnused ning saadeti toimiku materjalid Viru Ringkonnaprokuratuurile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Maakohus leidis, et arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid oli eeluurimisel 12.08.2016 määratud A.G-le põhjendatult ambulatoorne kohtupsühhiaatriaekspertiis, mis viidi läbi 22.08.2016 Jõhvi arestimajas. Asjaolu, et A.G ei ole olnud kahtlustatavana üle kuulatud ekspertiisimääruse koostamise kuupäevaks, ei oma tähtsust. Vastavalt KrMS § 33 lg 1 kahtlustatav on isik, kes on kuriteos kahtlustatavana kinni peetud, või isik, keda on piisav alus kahtlustada kuriteo toimepanemises ja kes on allutatud menetlustoimingule. 12.08.2016 (ekspertiisimääruse tegemise kuupäev) oli uurimisasutusel piisav alus kahtlustada A.G kuriteo toimepanemises ning allutada teda menetlustoimingule – antud juhul kohtupsühhiaatriaekspertiisile. Nähtuvalt nimetatud ekspertiisiaktist tuvastati A.G ka orgaaniline isiksusehäire ning seega pole alust asuda seisukohale, et nimetatud tõend ei oma käesolevas kriminaalasjas mingit tõenduslikku teavet. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
  12. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse resolutiivosaga, süüdistatava kaitsja määruskaebuse ning maakohtu 18.11.2016 määrusega, leiab, et puudub alus tühistada Viru Maakohtu 09.11.2016 otsuse resolutiivosa ekspertiisikulude väljamõistmise osas ning süüdistatava kaitsja määruskaebus jääb edutuks.
  13. Tuginedes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  14. mai 2015 kohtumäärusele kohtuasjas nr 31-1-44-15, on põhjendatud maakohtu 18.11.2016 määruses väljendatud seisukoht, et puudub vajadus kohtuotsuse tervikteksti koostamiseks. Määruskaebuse esitamist tuleb lugeda apellatsiooniteateks menetluskulude osas ning kuna kohtuotsuse resolutiivosa kuulutati 09.11.2016 ja määruskaebus esitati 14.11.2016, siis on täidetud ka 7-päevane apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise tähtaeg tulenevalt KrMS § 319 lg-st
  15. Määruskaebuse esitamisega väljendas süüdistatava kaitsja tahet maakohtu otsus vaidlustada menetluskulude osas. Riigikohus on nimetatud otsuses märkinud, et õigusliku regulatsiooni ebajärjekindlust arvestades tuleb nõustuda, et määruskaebus oli käsitletav ka apellatsiooniteatise esitamisena ja maakohtul tuli KrMS § 315 lg 8 alusel oma otsusele lisada põhjendused (RKKKm nr 3-1-1-44-15, p 9). 2 Viru Maakohus 14.11.2016 määrusega esitas menetluskulude hüvitamise otsuse põhjendused ja tagas sellega võimaluse edasise menetluse käigus oma otsuse seaduslikkust kontrollida. Ka ringkonnakohus leiab, et on põhjendatud A.G-lt välja mõista kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulud summas 255 eurot. Süüdistatav on oma käitumisega loonud sellise olukorra, millest tulenevalt oli menetleja kahtlus isiku tervisliku seisundi osas. Apellatsioonikohus nõustub maakohtu põhjendusega, et 12.08.2016 oli uurimisasutusel piisav alus kahtlustada A.G kuriteo toimepanemises ning allutada teda menetlustoimingule, s.o ekspertiisile. Edutuks jääb ka kaitsja viide Riigikohtu seisukohale kohtuasjas nr 3-1-1-104-15 punktis 15, milles kohus märgib, et süüdimõistetu ei pea kandma neid menetluskulusid, mis on sisuliselt põhjustatud riigi eksimusest. Käesoleval juhul ei saa rääkida riigi eksimusest. Süüdistatav andis oma käitumisega põhjust ekspertiisi määramiseks ning see, et ekspertiis ei tuvastanud A.G psüühilist haigust ega nõrgamõistuslikkust, kuid süüdistataval esineb orgaaniline isiksusehäire (lk 65-67), ei anna alust väita, et tegemist on riigi eksimusega. Seega omas ekspertiis vajalikku infot kriminaalasja lahendamiseks kindlal ajahetkel.
  16. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 48 eurot, sh käibemaks 8 eurot. Tasu koosneb kohtuotsuse resolutsiooni ja Riigikohtu praktikaga tutvumisest ning määruskaebuse koostamisest ja esitamisest kokku 2 pooltunni ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et kaitsjatasu taotlus sellises ulatuses on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb A.G hüvitada I. Belugini kaitsjatasu 48 eurot.
  17. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-st 390 ja KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 09.11.2016 otsuse resolutiivosa muutmata ning süüdistava kaitsja määruskaebuse rahuldamata. Määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulud jäävad süüdistatava kanda. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk 3 Mati Kartau

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.