Obsah (8)

§ 121§ 120§ 64§ 74§ 69§ 75§ 122§ 65

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 7. augustil 2017. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-17-5308 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Sekretär Kell

) § 121 lg 2 p-de 2, 3 ja § 120 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Mariken Arro Süüdistatav P.K isikukood: XXX; elukoht: XXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; haridus: 8 klassi; emakeel: eesti keel; töökoht või õppeasutus: XXX; kriminaalkorras varem karistatud ühel korral; tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja (kohtueelses menetluses) Advokaat Eve Laine riigi õigusabi korras Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-st 180, § 248 lg 1 p-st 5, §-st 249, kohus otsustas: Süüdi tunnistada P.K

§ 121lg 2 p-de 2, 3 järgi ja mõista temale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada P.K

§ 120

lg 1 ja mõista temale karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda mõistetud karistustest kergem kaetuks raskemaga ning kuritegude kogumi eest mõista P.K-le liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 ja § 65 lg 2 alusel suurendada seda karistust P.K-le Tartu Maakohtu 29.11.2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-7508 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 (ühe) aasta vangistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis mõista P.K-le lõplikuks liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 74

lg 5 ja § 69 lg 1 alusel asendada P.K-le karistuseks mõistetud 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkune vangistus 540 (viiesaja neljakümne) tunni üldkasuliku tööga.

§ 69

lg 3 alusel määrata P.K-le üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal kohustada P.K järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elada kohtu määratud alalises elukohas, s.o aadressil XXX;

1. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;
4. saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
5. saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata P.K üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Tartu Maakohtu 29.11.
6. a otsus kriminaalasjas nr 1-16-7508 osas, mis puudutab P.K-le

§ 122

järgi mõistetud rahalist karistust, jätta

§ 64lg 2 alusel iseseisvaks täitmiseks.

Jätta muutmata P.K-le Tartu Maakohtu 29.11.2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-7508

§ 75

lg 2 p 1 alusel määratud kohustus heastada E.A.le põhjustatud kahju sama kohtuotsusega määratud tingimustel.

1. Menetluskulud Välja mõista P.K-lt Eesti Vabariigi kasuks menetluskuludena: - II astme kuriteos süüdi mõistmise korral väljamõistetavast sundrahast 300 (kolmsada) eurot; riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 72 (seitsekümmend kaks) eurot, s.o kokku 372 (kolmsada seitsekümmend kaks) eurot. 2 Ülejäänud osa II astme kuriteos süüdi mõistmise korral väljamõistetavast sundrahast, s.o 405 (nelisada viis) eurot jätta riigi kanda. Võimaldada P.K temalt välja mõistetud menetluskulud tasuda osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või arveldusarvele nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või arveldusarvele nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides viitenumbriks 99917700052119 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud kohtu poolt näidatud tähtaja jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppe sisu P.K süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud Tartu Maakohtu 29.11.
2. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-7508

§ 122

(kehtivas

-s § 121 lg 2 p 3) järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, 25.12.2016. a kella 04:00 paiku Tartu linnas Mõisavahe XXX asuvas korteris kasutas füüsilist vägivalda oma elukaaslase V.I. suhtes, mis seisnes selles, et P.K väänas tekkinud tüli käigus V.I. paremat kätt, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja paremale küünarvarrele pindmised hulgivigastused. Tüli jätkudes, kui kannatanu tahtis toast väljuda, tõukas P.K kannatanut parema käega rindkere piirkonda, mille tagajärjel kukkus kannatanu diivanile pikali, põhjustades sellise tegevusega kannatanule füüsilist valu. Sellega pani P.K toime

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja mis on toime pandud korduvalt. P.K süüdistatakse samuti selles, et tema 29.12.2016. a kell 23:14 ähvardas V.I.t tapmisega, saates tema kasutuses olevalt mobiiltelefoni abonentnumbrilt XXX V.I. kasutuses olevale mobiiltelefoni abonentnumbrile XXX tekstisõnumi (SMS), mille sisu oli järgmine: „ja aga sina jääd oma peast ennem ilma“, mida lugedes tundis kannatanu reaalset ohtu oma elule ja tervisele. Sellega pani P.K toime

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o ähvardamise.

3 Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuritegude kvalifikatsioonidega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Prokurör taotleb kohtult, et P.K tunnistatakse süüdi

§ 121lg 2 p-de 2, 3 järgi ja mõistetakse temale karistuseks 6 kuud vangistust.

Samuti taotleb prokurör, et P.K tunnistatakse süüdi

§ 120

lg 1 järgi ja mõistetakse temale karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel moodustada liitkaristus 6 kuud vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega.

§ 74

lg 5 ja

§ 65

lg 2 alusel suurendada P.K-le käesolevas kriminaalasjas mõistetavat karistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 29.11.2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-7508 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta vangistuse võrra ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõista temale 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 74

lg 5 ja § 69 lg 1 alusel asendada P.K-le mõistetud 1 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis ümberarvestatuna teeb 540 tundi üldkasulikku tööd.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat.

§ 69

lg 4 alusel peab P.K üldkasuliku töö tegemisel järgima talle kooskõlas

§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 29.11.2016. a otsus kriminaalasjas nr 1-16-7508 jätta iseseisvaks täitmiseks, mis puudutab P.K-le

§ 122järgi mõistetud rahalist karistust.

Samuti jätta sama kohtuotsuse järgi muutmata P.K-le

§ 75

lg 2 p 1 alusel määratud kohustus heastada E.A.le põhjustatud kahju nimetatud kohtuotsusega määratud tingimustel. Käesolevas asjas on kriminaalmenetluse kulud kokku on 777 eurot, s.o KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 72,00 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 705 eurot. Kokkuleppest nähtuvalt töötab P.K täiskohaga ehitajana, mille eest saab ta igakuiselt töötasu kätte u 700 eurot. Süüdistatava ülalpidamisel on 8-kuune laps, kellele kulub suur osa sissetulekust. Süüdistatav elab koos elukaaslase V.I.ga viimase emale kuuluvas korteris. Süüdistatav ise kommunaalmakseid ei tasu, neid tasub elukaaslane. Süüdistatav tasub igakuiselt eelmise süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud rahalist karistust, samuti kannatanule väljamõistetud summat ning menetluskulusid. Igakuiselt kulub nende kohustuste täitmisele u 200 eurot. Seega on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema ja tema pere hakkamasaamist. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel lepiti kokku, et KrMS § 180 lg 1 alusel mõistetakse P.K-lt menetluskuluna välja sundraha summas 300 eurot ja kaitsjatasu summas 72 eurot, s.o kokku 372 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha summas 405 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel lubada P.K menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. 4 Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil 7. 08. 2017 prokurör Mariken Arro andis ülevaate kokkuleppest ning jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatav P.K kinnitas , et tema on asja materjalidega tutvunud ning kokkulepet sõlmides sai ise ka oma seisukohta avaldada ning ka kaitsja oli kokkuleppe sõlmimisel juures. Temale selgitati prokuröri poolt kokkuleppemenetluses tema õigusi. Temale on avaldatud kokkulepe arusaadav ning et ta jäi selle juurde, kokkulepe vastab tema tahtele. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tegelikku tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Seega tuleb P.K süüdi tunnistada

§ 121

lg 2 p-de 2, 3 ja § 120 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Ka kriminaalasjas tekkinud menetluskulude hüvitamine toimub vastavalt prokuratuuris sõlmitud kokkuleppele. On arvesse võetud KrMS § 180 lg. 3 võimalusi , süüdistavava rahalist koormust tulenevalt alaealise lapse ülalpidamisega ja ka eelnevaid kohtuotsusega temale pandud rahalisi kohustusi. Peet Teidearu Kohtunik 5