Obsah (5)

§ 175§ 384§ 171§ 130§ 338

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2017, Tartu Kriminaalasja number 1-17-5646 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kohtuistungisekretär Ker

§ 175

lg 1 p 4 alusel lugeda advokaat Heiki Kuningasele kaitsjatasuna arvestatud summa 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot) menetluskulude hulka. Edasikaebamise kord:

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 2 kohaselt võib määrusele esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Riigikohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

9. Kriminaalasjas nr 1724900165 alustati menetlust
10. juunil 2017 KarS § 424 tunnustel. Antud asjas esitati D.M-ile kahtlustus KarS § 424 järgi selles, et tema
11. juunil 2017 kell 23:20 paiku Jõgeva maakonnas Pala vallas Kodavere külas juhtis mootorsõidukit Audi 80 (reg nr XXX) alkoholjoobeseisundis. Alkoholisisaldus oli mõõtmise ajal D.M väljahingatavas õhus kell 00:33 1,26 mg/l. Lõuna Ringkonnaprokuratuuris on D.M suhtes menetlemisel veel teinegi kriminaalasi (nr 172780007000), milles teda kahtlustatakse samuti KarS § 424 järgi. Kahtlustuse kohaselt juhtis D.M
12. mail
13. a kella 12:20 paiku Jõgeva maakonnas Pala vallas Kodavere külas Kodavere bussipeatuse juures suunaga Omedu-Kallaste mnt poole mootorsõidukit Audi 80 (reg nr XXX) alkoholjoobes olles. Alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli mõõtmisel 1,20 mg/l kohta. Lõuna Ringkonnaprokuratuur esitas Tartu Maakohtule taotluse D.M vahistamiseks, et vältida tema poolt uute kuritegude toimepanemist. Tartu Maakohus rahuldas taotluse ja andis loa D.M vahistamiseks kaheks kuuks, s.o kuni
14. augustini 2017 kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel. Kuriteokahtlus on põhjendatud. Kohus osundas kuriteokahtlust põhjendavate tõenditena prokuröri vahistamistaotluses välja toodud tõenditele, mis viitavad D.M-ile kuritegude toimepanijana. Esineb oht, et D.M võib vabadusse jäädes jätkata kuritegude toimepanemist. Kohus märkis, et ehkki kahtlustataval puuduvad kehtivad kriminaalkaristused, on prokuratuuri menetluses lisaks käesolevale kriminaalasjale veel teine kriminaalasi, milles kahtlustatakse D.M KarS § 424 järgi. Kuriteod on toime pandud lühikese ajaperioodi, s.o vähem kui kuu aja jooksul. Lisaks on teda karistatud LS § 224 lg 1 järgi
15. a. Kohus leidis, et praegusel juhul on põhjendatud kahtlustatavat iseloomustava materjalina arvestada ka varasemaid, praeguseks ajaks aegunud karistusi. Kokku on D.M karistatud joobes juhtimise eest viiel korral. Tema suhtes on kohaldatud erinevaid mõjutusvahendeid, ent ta on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Viimase karistuse kandis D.M
16. aastal, sellele järgnevalt on teda karistatud
17. a ja
18. a väärteokorras LS § 224 järgi. Viimane karistus oli kahtlustuses esitatud
19. mai
20. a teo toimepanemise ajal kehtiv ja kustus vaid päev enne kahtlusest oleva viimase kuriteo toimepanemist. D.M jätkas uute kuritegude toimepanemist ajal, mil tema suhtes käis juba kriminaalmenetlus. Vaatamata toimunud menetlustoimingutele jätkas ta uute rikkumiste toimepanemist. Kahtlustatava eriliselt ükskõikset suhtumist toimuvasse ja kehtestatud normidesse näitab asjaolu, et viimase joobes juhtimise pani ta toime selleks, et minna aru pärima tunnistajalt, kes oli ta
21. mail 2017 kinni pidanud ja politsei kutsunud. Kõik eelnev viitab sellele, et D.M kuritegelik aktiivsus on selline, et on alust arvata, et ta jätkab uute samaliigiliste kuritegude toimepanemist. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt on võimalik, et ta võib toime panna ka teiseliigilisi kuritegusid, s.o vägivallakuritegusid tunnistaja vastu. Vahistamist välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. MÄÄRUSKAEBUS
23. Maakohtu määruse vaidlustas kaitsja H. Kuningas, kes taotleb Tartu Maakohtu lahendi tühistamist ning uue määruse tegemist, millega kohaldada tõkendit elukohast lahkumise keeld. Kaebusele on lisatud taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja leiab, et Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-15-16, p 19 seisukohtade järgi ei saa 2
25. vahistamistaotlust lahendav kohus toetuda arhiveeritud andmetele ei kuriteokahtluse ega vahistamisaluste osas. D.M on toime pannud kaks kuritegu –
26. mail ja
27. juunil
28. See tähendab, et tegemist on korduvate, mitte aga süstemaatiliselt toime pandud süütegudega. See aga tähendab, et uute kuritegude toimepanemine põhjusel, et ühe kuu jooksul on toime pandud kaks kuritegu, on põhjendamatu. Ehkki kaks kuritegu on toime pandud kuu aja vältel, D.M varasemad karistused puuduvad, mis tähendab, et kahtlustatav ei ole enne
29. maid
30. a ühtegi kuritegu toime pannud. Viide väärtegudele ei ole samuti asjakohane, kuna kahtlustataval on üks kehtiv väärteokaristus. Seetõttu ei ole veenev kohtu järeldus, nagu võiks D.M jätkata uute kuritegude toimepanemist. Selliseks järelduseks ei anna alust ka samasuguste kuritegude toimepanemise sagedus. Maakohtu määrusest ei selgu, miks peaks D.M uuesti ebakaines olekus olles mootorsõidukit juhtima. See aga tähendab, et väide sama teo korduva toimepanemise kohta sama isiku poolt ei ole maakohutu poolt põhjendatud ja seega on väide motiveerimata, nagu ka määrus tervikuna. Põhjenduste puudumise tõttu tuleb määrus tühistada. Vahistamine on äärmuslik abinõu ja selle kohaldamiseks peavad olema kaalukad põhjused. Tõkendi valikul on oluline isiku eelnev käitumine, mis on antud juhul varasemate karistuste puudumise tõttu on laitmatu. Piisav meede on elukohast lahkumise keeld. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
33. Ringkonnakohus, tutvunud vahistamistoimikuga ja määruskaebusega, on seisukohal, et D.M vahistamine on seaduslik ja põhjendatud. Küll aga peab ringkonnakohus vajalikus maakohtu määrust täiendada ning osaliselt ka tühistab maakohtu lahendi. Oma seisukohta põhistab apellatsioonikohus järgmiselt. Määruse suhtes kehtivad sarnased nõuded, nagu need on kohtupraktikas kinnistunud kohtuotsuse suhtes (vt nt RKKKo 3-1-1-118-13, p 7). Kohtumääruse põhistatus tähendab antud kontekstis seega seda, et kohtu siseveendumuse kujunemine vahistamise vajalikkuse kohta peab olema kohtumääruse lugejale jälgitav. Seejuures tuleb asuda ka seisukohale, et prokuröri taotlus (mis peab seejuures samuti olema põhjendatud – vt RKKKm nr 3-1-1-103-06) ei saa asendada kohtumääruses sisalduvaid argumente ehk teisisõnu – lubamatu on pelgalt viidata prokuröri taotlusele ning märkida, et kohus loeb seal märgitut põhjendatuks. See nõue tähendab sedagi, et piirduda ei saa deklaratiivset laadi tõdemustega põhjendatud kuriteokahtluse kohta, vaid kohtu seisukohad peavad olemasoleva tõendusliku baasi valguses olema ka selgelt sisustatavad (TrtRingKo nr 1-12-2761). Antud juhul leiab ringkonnakohus, et maakohtu määruses puuduvad viited tõendites sisalduvale konkreetsele teabele, mis viitab võimalusele, et vahistamistaotluses nimetatud isik võib olla kuriteo täideviijaks. Maakohus on üksnes möönnud, et prokuröri poolt vahistamistaotluses kajastatud tõendid viitavad D.M-ile kui kuriteo toimepannud isikule. Selles osas tuleb I astme kohtu määrust täiendada. Kohtuistungi protokollist nähtub, et D.M ei eita enda süüd talle esitatud kahtlustuses mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Omalt poolt selgitas ta kohtus, et läks sõitma, kuna sõber kutsus, ehkki ta saab aru, et purjus peaga sõita ei või. Sõbra pool joodi kahe peale ära pudel viina (kohtuistungi protokoll lk 2). Tõendusliku alkomeetri väljatrükk tõendab alkoholisisaldust D.M väljahingatavas õhus, isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll tõendab D.M kinnipidamise aega, kohta ja asjaolusid. Lisaks viitavad D.M-ile kuriteo täideviijana tunnistaja ütlused, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, patrullilehe koopia ning D.M poolt
34. juunil
35. a antud ütlused, milles ta 3
39. süüd tunnistab. Kaitsja põhiväited on suunatud sellele, et D.M suhtes puudub vahistamisalus. Iseenesest nõustub ringkonnakohus kaitsjaga, et vahistamistaotlust lahendav kohus ei saa toetuda arhiveeritud andmetele ei kuriteokahtluse ega vahistamisaluse osas. Selles osas tuleb esimese astme kohtu määruse põhiosa muuta ning jätta sellest välja asjaolud, mis puudutavad D.M varasemaid, käesolevaks ajaks arhiveeritud karistusi. Samas aga nõustub ringkonnakohus maakohtu põhistustega osas, mis puudutavad uute kuritegude prognoosotsust tulenevalt kahtlustatava viimase aja käitumisest. Praegusel juhul on kohus leidnud, et D.M võib hakata toime panema isikuvastaseid kuritegusid, millise ohu muudab reaalseks see, et kahtlustatav pani viimase kuriteo toime selleks, et minna teda
40. mail
41. a kinni pidanud ja politsei kutsunud tunnistajalt aru pärima. Kohus on viidanud tunnistaja ütlustele, millest nähtuvalt on reaalne, et D.M võib hakata toime panema vägivallategusid tunnistaja vastu. Selles osas ei ole määrust vaidlustatud. Samuti soostub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga selles osas, et uue kuriteo toimepanemine ajal, mil on käimas kriminaalmenetlus ja kaks lühikese ajaperioodi jooksul esitatud kahtlustust samaliigilises liiklussüüteos, näitab isiku ükskõikset suhtumist kehtestatud normidesse. Ringkonnakohus arvestab sedagi, et alkoholisisaldus D.M väljahingatavas õhus oli mõlema talle süüks arvatud teo puhul raskele joobele lähedane. Kui isegi karistushirm ei suuda ära hoida uute kuritegude toimepanemist, tuleb möönda, et kergemaliigilise tõkendiga (elukohast lahkumise keeluga) ei oleks vahistamisega võrdväärselt tagatud uute kuritegude toimepanemise ärahoidmine kahtlustatava poolt ning sellisel juhul on isiku vahistamine vältimatult vajalik. Vaid vahistamisega on võimalik tagada, et isik ei hakkaks toime panema uusi liiklussüütegusid ega tunnistajat mõjutama ning seeläbi kaitsta teiste inimeste õigushüvesid. Praegusel juhul tingis maakohtu määruse vaidlustamise kaitsja poolt veendumus, et D.M puhul ei ole täidetud vahistamise eeldus – uute kuritegude toimepanemise oht ning muus osas määrust vaidlustatud ei ole. Sellele vaatamata leiab ringkonnakohus, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, kui luges vahistamise arvutamise 2-kuulist tähtaega alates isiku vahistamisest, mitte aga tema kahtlustatavana kinnipidamisest. Ringkonnakohus leiab, et kohtu selline lähenemine on vale, kuivõrd

§ 171

lg 2 esimene lause sätestab, et isiku kahtlustatavana kinnipidamise või vahistamise korral arvutatakse tähtaega tema kinnipidamise hetkest. Kuna

§ 130

lg 3 esimene lause sätestab kuudes arvutatava tähtaja, tuleb selle lõpu kindlaksmääramisel juhinduda

§ 171

lg-st 4, mis sätestab, et kuudes arvutamise korral lõpeb tähtaeg viimase kuu vastaval kuupäeval. Riigikohus on varem leidnud, et "vastav" on

§ 171

lg 4 tähenduses tähtaja viimase kuu see kuupäev, mis kannab tähtaja kulgemise esimese päevaga sama numbrit või – juhul kui tähtaja viimases kuus sellise numbriga kuupäeva ei ole – kuu viimane päev (vt RKKKo asjas nr 3-1-1-14-14, p 756 ja asjas nr 3-1-1-79-14, p 31). Kuna D.M peeti kahtlustatavana kinni 7. juunil 2017, siis oli tema vahistamise 2-kuulise tähtaja kulgemise esimene päev 7. juuni 2017, ning see lõpeb

§ 171lg 4 I lause kohaselt 7.

augustil 2017. Vastavas osas tuleb määrus tühistada ja teha uus otsus, millega tähtaega muuta. Juhindudes

§ 338

p-st 2 ja § 337 lg 1 p-dest 3,4 muuta maakohtu määruse põhiosa ning jätta sellest välja asjaolud, mis puudutavad D.M varasemaid, käesolevaks ajaks arhiveeritud karistusi. Samuti tühistada Tartu Maakohtu

1. juuni 2017 määrus osas, milles kohus andis loa D.M vahistamiseks kuni
2. augustini
3. a (kaasa arvatult). Teha selles osas uus otsus, millega anda luba D.M vahistamiseks kuni
4. augustini 2017 (kaasa arvatult). Kaitsja on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi 4 õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja taotlus kohtumääruse analüüsile ja määruskaebuse koostamisele kulutatud aja, 2 tunni eest põhjendatud. Kaitsja tasuna taotletud summa 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot) kuulub rahuldamisele.

§ 175lg 1 p 4 alusel loeb ringkonnakohus advokaat H.

Kuningasele kaitsjatasuna arvestatud summa 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot) menetluskulude hulka. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Aarne Sarjas 5