KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ringkonnakohus
- november 2017 1-17-9181 Juhan Sarv, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas Kriminaalasi T.S (XXX) süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
- septembri
- a otsus Süüdistatav T.S, apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta T.S apellatsioon läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse prokuratuur, advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja, kolmanda isiku või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist esindaja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
- T.S anti kiirmenetluses lühimenetluse sätteid kohaldades kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi selles, et tema, olles varem kehalise väärkohtlemise eest karistatud, lõi
- septembril 2017 kella 01.10 paiku alkoholijoobe seisundis tekkinud konflikti käigus oma isa X.X. kahvliga käevarde. Sellega tekitas süüdistatav kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusena torkehaava. Maakohtu istung
- septembril 2017 toimunud kohtuistungil avaldas T.S , et süüdistuse sisu on talle arusaadav, ta tunnistab ennast täielikult süüdi, ta on nõus lühimenetlusega ega soovi kohtus ütlusi anda. Ka kaitsja leidis, et süüdistus on põhjendatud. (KoTo, tl 61 pöördel) Maakohtu otsus
- Viru Maakohtu
- septembri
- a otsusega tunnistati T.S KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi süüdi ja teda karistati vangistusega kuueks kuuks. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel vähendas maakohus karistust neljakuulise vangistuseni. KarS § 74 alusel määras maakohus, et mõistetud vangistusest tuleb süüdistataval kohe ära kanda kaks kuud. Ülejäänud kaks kuud vangistusest jättis kohus tingimisi kaheaastase katseajaga täitmisele pööramata, allutades T.S käitumiskontrolli nõuetele ja pannes talle KarS § 75 lg 2 p-de 2 ja 8 alusel kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis. Maakohus kohaldas T.S suhtes tõkendina vahistamist ja luges karistusaja kulgu tema kahtlustatavana kinnipidamisest
- septembril
- Kohus mõistis süüdistatavalt riigi kasuks välja menetluskulu kogusummas 544 eurot 50 senti, määrates, et süüdistatav võib selle summa tasuda osade kaupa ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.
- Maakohus leidis, et süüdistatavale ette heidetav tegu on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud, põhjendades oma seisukohta järgmiselt. T.S ütluste kohaselt elab ta ühes korteris isa X.X. . Suhted isaga on halvad, kuna ta kuritarvitab alkoholi. Joob praktilised iga päev.
- septembril 2017 parandas ta pead, jõi ära umbes pool liitrit kanget alkoholi.
- septembri
- a öösel läks ta koju. Ta tahtis märkamatult minna oma tuppa, kuid isa ei maganud ja tuli tema juurde, hakkas riidlema. Süüdistatav karjus isale, et ta läheks ära, lükkas toast välja, pani tema järel ukse kinni, kuid isa tuli uuesti sisse. Kolmandal või neljandal korral süüdistatav vihastas, haaras toas olnud kahvli ja kui isa uuesti tuli süüdistatava tuppa, siis heitis täie jõuga kahvli isa suunas. Kahvel torkas isale kätte. Maakohus suhtus kriitiliselt T.S ütlustesse osas, milles süüdistatav väitis, et heitis kahvli isa suunas. Kahvli heitmisel inimese suunas läbib see vaevalt poolenisti inimese naha. Sellist seisukohta kinnitavad kannatanu ütlused ja isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga. Maakohus oli veendunud, et T.Sorkas kahvli kannatanule kätte, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu. Lisaks tõendavad süüdistatava tegu kannatanu V. P ütlused, mille tegelikkusele vastavuses kohus ei kahelnud, kuna need ütlused haakuvad teiste tõenditega. Kannatanu ütluste kohaselt tuli poeg
- septembril 2017 kella 21.00 paiku koju purjuspäi. Lärmas, kuid pärast läksid lahku eri tubadesse. Kannatanu heitis magama, kuid uinuda ei saanud, sest Denis karjus omas toas. Kannatanu läks poja tuppa ja palus rahuneda ja olla vaiksemalt, mille peale Denis saatis kannatanu ropult pikalt, tuli kannatanu juurde kahvel käes ja torkas kahvli kannatanule kätte. Kahvlihaarad läksid kannatanule naha alla täpselt poole ulatuses. Kannatanu tundis tugevat valu, nägi verd. Kahvel tuli kannatanul käest välja tõmmata. Denis aga jäi oma tuppa lesima. Kannatanu kutsus politsei. Maakohus märkis, et kannatanule kehavigastuse tekitamist tõendab ka isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga, mille kohaselt leiti kannatanul parema käe õlavarre esiosal neli ühtlast nahatorget, sirgelt. Nendest läbitorgedest ingitses verd. Eeltoodud tõenditega on kooskõlas kiirabikaart, millest nähtub, et
- septembril 2017 kell 01.09 häirekeskusest saabunud informatsiooni kohaselt palub teataja politsei abi, kuna joobes poeg tuli kallale. Poeg torkas kahvli teatajale kätte. Kannatanu ütlustega haakub ka
- septembril 2017 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille kohaselt kontrollile allutatud isikul T.S esinesid joobele viitavad tunnused ja indikaatorivahendi näit oli 0,85 mg/l. Maakohus luges tõendatuks, et T.S tehtud kahvlilöögi tulemusel tundis kannatanu valu. Süüdistatav pani KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime otsese tahtlusega. Süüdistatav sai aru, et lüües oma isa kahvliga käevarde, tekitab ta kannatanule füüsilist valu ja kehavigastuse ning tahtis seda. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kuna kannatanu oli süüdistatava isa ja süüdistatavat on Viru Maakohtu
- detsembri
- a otsusega KarS § 121 järgi karistatud, pani T.S kehalise väärkohtlemise toime lähisuhtes ja korduvalt ning tema tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi.
- Karistuse kohta märkis maakohus kokkuvõtlikult järgmist. T.S puhul ei esine karistust raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendava asjaoluna arvestas kohus süü tunnistamist. Isikut iseloomustavana võttis kohus arvesse, et T.S on varem kriminaalkorras karistatud samalaadse kuriteo toimepanemises eest. Süüdistatav kuritarvitab alkoholi ja tema sõnade järgi ei 2
(5)saa ta selle probleemiga hakkama. T.S on varem kriminaalkorras karistatud samalaadse kuriteo eest, kuid vaatamata sellele on ta jätkanud kuritegude toimepanemist. Seega ei ole rahalise karistusega võimalik saavutada karistuse eripreventiivset eesmärki, so seda, et süüdistatav ei paneks tulevikus toime samalaadseid kuritegusid. Karistuse liigi valimisel tuleb arvestada ka asjaolu, et süüdistataval puudub legaalne sissetulek, mis kohtu arvates välistab rahalise karistuse kohaldamise. Arvestades T.S süü suurust (1 löök kahvliga), pidas kohus põhjendatuks karistada süüdistatavat vangistusega, mis jääb alla sanktsiooni keskmist määra ehk kuueks kuuks. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb seda vangistust vähendada ühe kolmandiku võrra ja karistada T.S vangistusega neljaks kuuks. On põhjendatud T.S karistamine šokivangistusega, kuna sellise šokivangistusega saab saavutada kasvatusliku eesmärki ja vältida uute kuritegude toimepanemist. APELLATSIOON
- Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav T.S , kes palub asendada „vangistuse jäägi“ tingimusliku karistusega, kuna süüdistusaktis olid ebatäpsused, mida süüdistatav kohtus kohe ei avastanud. Nimelt kinnitab T.S, et tema ei löönud kannatanut kahvliga kätte, vaid viskas kahvli kannatanu suunas ja tabas tema kätt täiesti juhuslikult. Mingit kavatsust kannatanule sellist vigastust tekitada süüdistataval ei olnud.
- Apellant märgib, et kui tema ülalnimetatud palvet ei ole võimalik täita, siis palub ta vähendada kriminaalhoolduse tähtaega (katseaega) kahe aasta pealt ühe aasta peale või veel vähemaks. Süüdistatav põhjendab seda palvet sooviga asuda tööle Eesti firmas, mis teeb ehitustöid Soomes. Tõenäoliselt võetakse sellele töökohale keegi teine, kui süüdistatav peab olema kaks aastat kriminaalhooldusel. Töö puudumine hakkab T.S sõnul takistama elatise maksmist tütrele ning takistab ka süüdistatava enda normaalset eksisteerimist.
- Kui ka see probleem ei ole lahendatav, palub süüdistatav jätta poole menetluskuludest riigi kanda, kuna tal ei ole mingisuguseid tuluallikaid ja ta elab ainult isa armust. Samuti kasvab T.S elatise võlgnevus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et T.S apellatsioon on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
- KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased (nt on need suunatud mõne õigusliku keelu rikkumisele) või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega (nt süüteo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse liigi või määra osas) ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- novembri
- a määrus asjas nr 3-1-1-88-11, p 7.)
- T.S apellatsioon on tervikuna perspektiivitu – ükski selles esitatud väide ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu seaduslikku ja põhjendatud kohtuotsust üheski osas tühistada. 3
(5)- Apellant väidab, et tema ei löönud kannatanut kahvliga kätte, vaid viskas kahvli kannatanu suunas ja tabas kannatanu kätt täiesti juhuslikult. Ehkki maakohtu istungil tunnistas T.S end täielikult süüdi ja loobus ütluste andmisest, samuti nõustus süüdistusega kaitsja, käsitles kohus otsuses õigustatult ka T.S kohtueelses menetluses kahtlustatavana esitatud versiooni kahvli viskamise kohta. Kohus välistas sündmuste sellise käigu teistele tõenditele tuginedes veenvalt (vt käesoleva määruse punkt 4). Muu hulgas viitas kohus nii kannatanu ütlustele kui ka kannatanu läbivaatuse protokollile, millele lisatud fotolt (KoTo, tl 12) nähtuvad jäljed kannatanu käsivarrel on sellised, et nende puhul on ka eriteadmisteta selge, et selliseid jälgi ei saanud süüdistatav tekitada kannatanut kahvliga visates, küll aga teda kahvliga lüües. Apellatsioonis ei viidata ühelegi tõendile ega esitata ühtegi argumenti, mis võiks seada kahtluse alla maakohtu veenvalt põhistatud järelduse, et süüdistatav lõi (mitte ei visanud) kannatanut kahvliga. T.S üksnes deklareerib, et tema ikkagi viskas, aga mitte ei löönud kahvliga. Maakohtu vaidlustatud otsuse põhistuste taustal pole apellandi sellise paljasõnalise väite alusetuse tuvastamiseks tarvis täiemahulist apellatsioonimenetlust.
- Apellatsioonis palutakse asendada „vangistuse jääk“ tingimusliku karistusega. Kolleegium saab sellest taotlusest aru nii, et T.S soovib maakohtu otsuse tühistamist osas, millega kohus pööras süüdistatavale mõistetud neljakuulise vangistuse KarS § 74 lg-t 1 kohaldades kahe kuu ulatuses reaalselt täitmisele. Ainukene argument, millega apellant oma sellist taotlust põhjendab, on eelmises punktis juba käsitletud alusetu väide selle kohta, et süüdistatav mitte ei löönud, vaid viskas kannatanut kahvliga. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsustus pöörata T.S-ile mõistetud vangistus kahe kuu osas täitmisele, on kooskõlas seaduse ja kohtupraktikaga ning õigustatud. Maakohtuga tuleb nõustuda, et T.S süü ja tema isikut iseloomustavad andmed (ta on korduvalt toime pannud kergemaid vägivallakuritegusid, kuid pole varem vangistust kandnud) on sellised, mis tingivad talle lühiajalise reaalse vangistuse (nn šokivangistuse) mõistmise.
- Ainetu on ka apellandi taotlus lühendada maakohtu poolt KarS § 74 lg 3 alusel määratud kaheaastast katseaega ühe aastani või veelgi enam, kuna sedavõrd pikk katseaeg takistavat süüdistataval saada soovitud töökohta. Esmalt on süüdistatava väide, et ta võib tulevikus saada tööle Eesti firmasse, mis teeb Soomes ehitustöid, äärmiselt ebamäärane ja kontrollimatu. Apellant ei nimeta isegi võimaliku tööandja nime, rääkimata oma väite tõendamisest. Teiseks ei ole tõsiselt võetav argument, et kui süüdistatavale määratava katseaja pikkus on aasta, siis ta tõenäoliselt võetaks tööle, kaheaastase katseaja korral aga mitte. Olukorras, kus töö iseloom on selline, et kontrollnõuete järgimine takistab töö tegemist, siis oleks tööandjal hea põhjus jätta T.S värbamata ka juhul, kui talle määratud katseaeg piirduks aastaga. Kolmandaks pole isiku soov asuda mingile töökohale katseaja kestuse määramisel otsustava ega isegi esmase tähtsusega. Praegusel juhul poleks ringkonnakohtul vähimatki alust maakohtu määratud katseaega lühendada isegi siis, kui T.S väited tulevase töökoha kohta leiaksid kinnitust.
- Ilmselgelt perspektiivitu on ka apellandi taotlus jätta pool menetluskulust riigi kanda. Maakohus juba tuli kõnealuses küsimuses süüdistatavale vastu, andes talle KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse hüvitada menetluskulu osade kaupa aasta jooksul. Apellatsioonis märgitu ei luba arvata, nagu oleks maakohus teinud KrMS § 180 lg-s 3 ette nähtud kaalutlusõigust kasutades kaalutlusvea, mis võiks tingida kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse tühistamise ja süüdistatava osalise vabastamise menetluskulu hüvitamise kohustusest. Siinkohal osutab ringkonnakohus ka sellele, et täitemenetluse seadustiku §-d 66–68 ja 131–133 välistavad täitemenetluses sissenõude pööramise teatud asjadele ja sissetulekule, mis on vajalikud võlgniku minimaalseks toimetulekuks, samuti elatise maksmise kohustuse täitmiseks teatud minimaalses määras. Seega kui T.S ka ei ole piisavalt vara, et tasuda vabatahtlikult temalt kohtuotsusega välja 4
(5)mõistetud menetluskulu hüvitis, ei tähenda see seda, et täitemenetluses võetaks temalt viimnegi vara, mille arvel elementaarselt toime tulla ja lapsele elatist maksta.
- Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus T.S apellatsiooni Viru Maakohtu
- septembri
- a otsuse peale läbi vaatamata, kuna kohtukoosseisu üksmeelse hinnangu kohaselt pole sellel apellatsioonil vähimatki edulootust. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv Maarika Kuusk Aarne Sarjas 5
(5)