1-18-1238/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aega ja koht 30.05.2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-3296 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali Kaitsja Vandeadvokaat Matti Reinsalu määratud korras Kriminaalasi Viru Vangla materjalid S.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu S.L , isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 11.10.2016 ja lõpp 11.12.2018 Kohtuasja läbivaatamise aeg 09.05.2018, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 761 ; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta S.L vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista S.L-ilt menetluskuluna riigituludesse 152,64 (ükssada viiskümmend kaks eurot 64 senti) eurot kaitsjatasu v.adv. Matti Reinsalu poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (LUMINOR BANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga

1. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Matti Reinsalu kasuks 152,64 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. Matti Reinsalu poolt süüdimõistetu S. L-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, S.L-ile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 27.03.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Pärnu Maakohtu 26.04.2016 otsusega tunnistati S.L süüdi KarS § 200 lg 2 p 7, § 263 lg 1 p 1, § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 ja § 4231 järgi ning KarS § 64 lg 1, § 74 lg 5, § 65 lg 2 ja § 68 lg 1 alusel mõisteti talle lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud vangistust, mis KarS § 69 alusel asendati 720 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutati S.L kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning teda kohustati täitma KarS § 75 lg -s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Kohtuotsus jõustus 12.05.
2. Pärnu Maakohtu 11.10.2016 määrusega pöörati täitmisele S.L-ile Pärnu Maakohtu 26.04.2016 otsusega mõistetud ärakandmata vangistus 2 aastat 2 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 11.10.
3. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta samuti S.L-i vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega. See on tema esimene karistus vanglas, teo pani toime alaealisena. On läbinud kõik sotsiaalprogrammid ja aru saanud oma tegudest. Tal on 1 distsiplinaarkaristus, kuna tal olid tsoonis mängukaardid. Sattus vanglasse, kuna arvas, et teda ainult ähvardatakse ja vangi tegelikult ei panda, kuid läks vastupidi ja sattus vanglasse, sest ei teinud ÜKT-d. Isikul ei olnud kindlat elukohta ja sellepärast ei teinud ta ära ka ÜKT -d. Ema ütles temast lahti ja isaga olid suhted halvad, nüüdseks on paranenud. Kui vanglasse tuli, siis tarvitas narkootikume, oli ka sõltuvusosakonnas. Tahab vanad sõbrad unustada, maksta oma võlad ja alustada kõike otsast peale. Teab, mis teda ees ootab aktiviseerimiskeskuses. On Tapa Erikoolis lõpetanud 9 klassi. Vanglas tahtis õppida abikokaks, kuid õpe toimus vene keeles ja ta ei saanud hakkama. On programmidest abi saanud ja teab, kuidas edaspidi hakkama saada oma probleemidega. Soovib vabaneda kriminaalhoolduse alla, et oleksid inimesed, kes aitavad teda vabanedes. Selgitab, et moti vatsioonisüsteem vanglas on see, et peab käituma hästi, hea käitumise puhul võid saada teleka, lisa toitu, kinkekaarte. Kinnipeetav suhtleb oma vanaema, isa ja paari vanema sõbraga, kes teda toetavad. Kui vabaneb, siis vanaema on valmis toetama. Teda huvit ab väga muusika, vabaduses oli DJ ja ta tahab ka edaspidi sellega tegeleda. Tee b kõik selleks, et ei satuks enam kunagi vanglasse. Ei suhtle enam vana sõpruskonnaga, katkestas kõik suhted. Leiab, et aktiviseerimiskeskuses on palju võimalusi, erinevaid tege vusi, millega tegeleda. Lapsepõlves isa elas ennast tema peal välja ja peksis teda. 2 Kaitsja, kuulates kaitsealuse vastuseid küsimustele ja selgitusi kohtule, leiab, et peresuhted viivad selleni, et vanemad lähevad lahku, lapsed satuvad vanemliku hoolitsuseta ja lapsed jäävad omaette ning kinnipeetav on jäänud oma lapsepõlveta, mis on tema vanemate süü. Noor inimene on oma elu läbi mõelnud, teeb kõik selleks, et minevik jääks selja taha ja vaatab ainult tulevikku. Ta on vanglas läbinud kõik programmid ja pingutanud, et vabaneda enne tähtaega. Tal on vabanemis järgselt vaja abi ja tuge. Kaitsja palub kaaluda kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kohtumääruse põhjendused KarS § 761 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane esimese astme tahtliku kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtumääruse tegemise ajaks on kinnipeetav viibinud vangistuses 1 aasta 7 kuud 20 päeva, s.o on üle poole talle mõistetud karistusajast, mis on rohkem kui neli kuud. KarS § 761 lg 3 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel ja kontrollnõuete ja kohustuste määramisel ning nende järgimata jätmisele ja katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemisele kohaldatakse käesoleva seadustiku § -s 76 sätestatut. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, olenemata asjaolust, et kinnipeetav viibib vangistuses esimest korda, mistõttu võiks vanglakaristuse mõju isiku edaspidisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks. Kinnipeetava poolt toimepandud kuriteod on muutunud raskemaks, kuna lisandunud on vägivalla kasutamine. Kuritegude toimepanemist soodustab sõltuvusainete tarvitamine. Positiivsena saab välja tuua, et kinnipeetav osaleb psühholoogilisel nõustamisel ja vangla tööhõives, samuti viibis noortele mõeldud sõltuvusrehabilitatsiooniosakonnas, läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning osales OÜ Corrigo sõltuvuse teemalisel nõustamisel, vestles pereväärtuste teemal ning alustas abikoka eriala omandamist, kuid jättis pooleli keelebarjääri tõttu, kuna kursused olid vene keeles. Kohtumääruse tegemise seisuga puuduvad kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused. Enne vangistust oli kinnipeetav hulkuva elustiiliga, tal puudus kindel elukoht. Vanglast vabanemise korral on xxxx isikule broneeritud koht, kuhu tal on esialgu võimalus minna elama. Samas puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, seega ka kindel igakuine sissetulek majanduslikult iseseisvaks toimetulemiseks. Enne vangistust kinnipeetav ei töötanud ning kuriteo sooritas osaliselt materiaalse kasu saamiseks. Seega esineb uute kuritegude toimepanemise risk olukorras, kus isik ei tule majanduslikult toime. Toetavaks isikuks on vanaema, suhtleb ka isaga, kes on samuti kriminaalkorras karistatud, teiste pereliikmetega suhted katkenud. Isiku suhtlusringkonnas on palju kriminaalse taustaga tuttavaid, kellega enda sõnul on suhted katkestanud. Samuti on kuritegusid pannud toime grupis, seega on tutvusringkond mõjutanud kinnipeetavat negatiivselt. Iseloomustusest nähtuvalt on isikul probleeme alkoholi ja narkootiliste ainete kuritarvitamisega. 3 Eeltoodust tulenevalt ei ole k ohus käesoleval ajal veendunud, et kinnipeetav vabanemisel käituks seaduskuulekalt ja järgiks kõiki ettenähtud kohustusi, kuna isik on ka varem olnud kriminaalhooldusele määratud ning viimasel korral rikkus registreerimiskohustust ja üldkasuliku töö tegemise korda, mistõttu vangistus pöörati täitmisele. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti isiku ennetähtaegset vangistusest vabanemist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus S.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro 4