lg 2 p 7 järgi ning karistuseks mõisteti 2 (kaks) aastat vangistust, tunnistati süüdi
lg 1 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 5 (viis) kuud vangistust, tunnistati süüdi
lg 2 p 9, § 25 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti 4 (neli) kuud vangistust ja tunnistati süüdi
järgi ning karistuseks mõisteti 5 (viis) kuud vangistust.
lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõisteti liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust.
lg 5, § 65 lg 2 alusel, suurendati karistust 13.06.2014 Viru Maakohtu poolt mõistetud kandmata karistuse 2 (kahe) kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päeva võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistusaeg alates 31.03.2016 kuni kohtuotsuse kuulutamiseni, s.o 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Vangistus pöörati täitmisele, asendades selle
alusel K.V nõusolekul 720 (seitsmesaja kahekümne) tunni üldkasuliku töö tegemisega 2 (kahe) aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajal kohustati K.V järgima
Pärnu Maakohtu 11.10.2016 kohtumäärusega nr 1-16-3296 pöörati täitmisele K.V-le Pärnu Maakohtu 26.04.2016 kohtuotsusega mõistetud karistus 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud vangistust. K.V karistusaja algust arvestatakse alates tema kinnipidamisest 11.10.
Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et K.V on sündinud neljalapselise perekonna esimese lapsena. Vanemad on aastaid tagasi lahku kolinud ning isik on jäänud ilma vanemliku järelevalveta. Noorem alaealine vend elab xxxx, püsivat elukohta omamata, on hetkel kriminaalhooldusel ning kohtusse on esitatud avaldus hooldusõiguse piiramiseks ning tema suunamiseks xxxx teenusele. Nooremad õed elavad koos emaga xxxx. K.V suhted perekonna ja lähedastega on heitlikud. Isik suhtleb peamiselt oma venna ning isapoolse vanaemaga, kes toetab isiku vabanemist majutusüksusesse xxxx, mis võib anda asukohast tulenevalt eelised töökoha leidmisel. Kinnipeetava vangistuse eelne kriminaalse mõtteviisiga suhtlusringkond on eemaldunud isikust vangis oleku ajal, jäänud on isiku enda sõnul õiguskuulekad sõbrad. Kuna kuriteoepisoode on isik toime pannud tuttavate ja kaaslastega koos grupis, siis on esinenud negatiivset mõjutatavust suhtlusringkonna poolt. Kinnipeetav soovib 4 vabaneda xxxx majutusüksusesse xxxx. Isikule on vabanemisjärgselt sinna elukoht broneeritud. Isik omab juhutöö tegemise kogemusi ehitusel ning muusika alal, vabanemisel soovib muusikaga edasi tegeleda. Vabanemisjärgne töökoht kinnipeetaval puudub, kuid ta on valmis end tööotsijana arvele võtma. Vabanemisel sissetulek puudub, kuid võimalik on taotleda sotsiaaltoetusi. Viimane katseaeg kriminaalhoolduses kulges negatiivselt, isik ei ilmunud ametniku korduvate kutsete peale kriminaalhooldusesse ja Pärnu Maakohus kuulutas K.V tagaotsitavaks ning pööras isikule mõistetud karistuse täitmisele. Kehtivaid väärteokaristusi on isikul registris 10. Kinnipeetava käitumist mõjutavad sõltuvusainete tarvitamine, madal probleemide lahendamise oskus, sõpruskonna negatiivne mõju, korduvkuritegude sooritamine ja eluviis (kindla elukoha puudumine aastate vältel). Juhul, kui kohus peab otstarbekaks K.V vabastada ennetähtaegselt vangistusest, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ning käitumiskontroll kuni 11.12.2018. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata talle
K.V ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Lähedane, kellega ta suhtleks vabaduses, kui kohus ta vabastaks, on vanaema, kes elab xxxx. Tema on ainuke inimene, kellega ta suhtleb. Vend on kadunud, kriminaalhooldaja ütles, et ta on jooksus. Ema ja isaga mingit suhtlust ei ole, sest ta on nende tõttu pidanud nii palju kannatama. Ema ja isa ei ole vangistuse jooksul temaga suhelnud, teda toetanud. Ta arvab, et põhjus on selles, et nad ei saa kasvatamisega hakkama, arvavad, et nad on vennaga kriminaalse eluviisiga ega usu neisse. Ema kasvatab kaksikuid õdesid, isa peaks neid vennaga kasvatama. See on suuline kokkulepe. Vabanedes tahab ta Töötukassasse minna, et mingit tööd leida. Ta võib töötada ehitusel, aga ka abikokana. Ta on ka muusikaga tegelenud ja tal on päris hästi läinud. Talle määrati algul üldkasulik töö, mida ta ei teinud, kuna arvas, et midagi halba ei juhtu, et lihtsalt ähvardatakse vanglaga. Nüüd on ta aru saanud, mida ta valesti tegi. Ta ei teinud ühtegi üldkasuliku töö tundi. Ta ütles hooldajale, et peale suve oleks võimalus teha. Tal ei olnud kindlat elukohta, vanaema juures olid isa ja vend, ema teda omaks ei võtnud. Ta hulkus 5 kuud, kolas ringi. Ta tegeles muusikaga ja sealt tuli raha. Ta tahaks muusikaga tegeleda. Läbi arvuti tegi muusikat ja käis DJna esinemas. Ta on õppinud klaverit ja seda kasutas ka muusikat tehes. Ta on vanglas olnud nõustamistel, on tööd teinud, osalenud programmides. See on valmistanud teda ette vabadusse tagasi tulekuks. Distsiplinaarkaristus oli noomitus. Ta nägi mängukaarte ega teavitanud neist. Päris mängukaardid on vanglas keelatud, aga need olid ise tehtud. Varasemalt suhtles ta valdavalt isikutega, kes olid kriminaalse taustaga. Praegu endiste sõpradega mingeid suhteid ei ole. Ta suhtleb vaid ühe inimesega, kes on 26-aastane, kõik ülejäänud suhted on ta lõpetanud. See inimene on ta sõber, kes toetab teda, on talle isa eest olnud. Ta on toetanud teda päris palju ja ta on selle üle õnnelik. Vanaema on xxxx-aastane. Ta ei ootagi, et vanaema teda toetab. Vanaema pakub tuge ja julgustab teda ning see on tema jaoks suur asi. Ta on olnud üle aasta vanglas. Vanglas viibimine on tema mõttemaailma muutnud, ta on endaga vaimselt tegelenud, on targemaks saanud. Ta ei taha vanglasse tagasi sattuda. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa K.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, K.V ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja märkis, et toetab K.V vangistusest enne tähtaega vabastamist. K.V on teine kriminaalkaristus, mille eest kannab reaalset vangistust. Reeglina esimene reaalne vangistus võib kõige paremini mõjuda isikutele, kes balansseerivad seaduse ja seadusetuse 5 vahepeal ja võimalus on minna mõlemas suunas. K.V on saanud vangla maitse suhu ja tema enda nägemus on selline, et enam ta sinna tagasi minna ei taha. See karistus on mingis osas oma eesmärgi täitnud. Kurb on see, et isikul ei ole olemas vabaduses viibides sellist elukohta, kus oleks lähedaste inimeste toetus. Samas läheduses elab tal vanaema ja tal on ka sõber, kes teda pikalt on toetanud ja valmis seda ka edaspidi tegema. Mingi toetus on tal olemas. Oluline on see, et tegelikult vajab K.V ka kriminaalhooldust. Kaitsja loodab, et ta saab nüüd aru, mida kriminaalhooldus tegelikult tähendab. Kriminaalhoolduse toel oleks tal kergem ühiskonda sulanduda, jätkata seaduskuulekat elu, leida töökoht, hobikorras mingi tegevus. Ehitusalal ja toitlustusasutuses oleks ta valmis töötama. Vaatamata sellele, et uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on mingil seletamatul põhjusel üsna kõrge, leiab kaitsja, et kui rakendada käitumiskontrolli karistusaja lõpuni ja määrata lisakohustused, on võimalik, et K.V saaks ülejäänud karistuse kanda vabaduses viibides. Seega toetab kaitsja tema vabastamist.
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane esimese astme tahtliku kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel ja kontrollnõuete ja kohustuste määramisel ning nende järgimata jätmisele ja katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemisele kohaldatakse käesoleva seadustiku §-s 76 sätestatut.
lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu K.V ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 2 korral, reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Tähelepanuta ei saa jätta seda, et kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, sest lisandunud on vägivalla kasutamine. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 31-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Vabanemisel puudub kinnipeetaval kindel töökoht, varasemalt on ta teinud juhutöid. Viru Vangla andmetel on isikul 04.10.2017 seisuga tasumata rahalisi nõudeid summas 1321 eurot, vabanemisfondis on 42 eurot. Kuivõrd kinnipeetav on sooritanud kuritegusid osaliselt majandusliku kasu saamise eesmärgil, siis puudub kohtul kindlus, et isik vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Lähedastest suhtleb kinnipeetav üksnes vanaemaga, kes saab teda moraalselt toetada. Samas puuduvad lähedased, kes saaksid kinnipeetavat materiaalselt toetada. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta, et isikule anti võimalus oma karistust vabaduses kanda, kui talle mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga, kuid isik ei ilmunud kriminaalhooldaja juurde registreerimisele, hoidus kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest ning ei elanud kohtu määratud alalises elukohas. Kuna kriminaalhooldus ebaõnnestus ning isik ei sooritanud mitte ühtegi üldkasuliku töö tundi, pöörati Pärnu Maakohtu 11.10.2016 kohtumäärusega talle mõistetud vangistus 2 aastat 2 kuud 6 täitmisele. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik enne tähtaega vabanedes suudab täita kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi ning katseaja edukalt läbida. Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul käesoleval ajal põhjendatud K.V vangistusest ennetähtaegne vabastamine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et tal on vabanemisel esialgu võimalik minna xxxx majutusteenusele xxxx. Samuti seda, et vangistuses on temaga regulaarselt toimunud psühholoogiline nõustamine, ta on osalenud tööhõives, viibinud noortele mõeldud sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas ning läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Lisaks on kinnipeetav 12.12.2016-15.05.2017 ning alates 10.07.2017 osalenud noortele mõeldud motivatsioonisüsteemis, mille raames premeeritakse kinnipeetavaid hea käitumise eest. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks
Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. vanemabi Andres Veski, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 93,36 eurot. Kohus leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest on põhjendatud ning kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384,
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.