Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas M.E süüdistatakse selles, et tema 14.10.2017 kella 21.15 paiku, viibides Tallinnas aadressil xxxx asuvas korteris, olles alkoholijoobes, lõi oma kõrges eas ema Xxxx(sündinud xxxx) rusikaga ühel korral vasaku õlavarre piirkonda ning rindkere piirkonda ja tõukas, mille tagajärjel lõi kannatanu peaga vastu seina. Sellise tegevusega põhjustas M.E Xxxx füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Vastavalt SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla patsiendi EMO kaardile diagnoositi 14.10.2017 kella 22.37 ajal Xxxx rindkerekontusioon, pea täpsustamata osa pindmine vigastus ning õla- ja õlavarrekontusioon. Seega pani M.E oma tahtliku tegevusega toime teise inimese, nimelt temaga lähisuhtes oleva isiku tervise kahjustamise, samuti muu füüsilist valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on
MS § 245 sätetest on prokurör Silja Seeder, süüdistatav M.E ja tema kaitsja Toomas Bekker käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus
lg 2 p 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest M.E-le karistuseks 7 kuud vangistust.
lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg, so 14.10.2017 kuni 16.10.2017, so 3 päeva lugeda karistusaja hulka ning ärakandmisele kuulub vangistus 6 kuud ja 27 päeva.
lg 1 alusel jätta mõistetud tähtajaline vangistus M.E suhtes täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui M.E ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab vastavalt
§-ga 75 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi: Käitumiskontrolli nõuded vastavalt
lõikele 1: • elama kohtu määratud alalises elukohas (xxxx); ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15-ks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata M.E-le täiendavalt
lg 2 p 2, 8 sätestatud kohustused: • • • mitte tarvitada alkoholi käitumiskontrolli ajal ja osaleda sotsiaalprogrammis. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub M.E temale
lg 2 p 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub M.E-lt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 750 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 tuleb M.E-lt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. kokku summas 150 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Kohus leiab, et menetluskulud kokku summas 900 eurot tuleb M.E tasuda 12 kuu (maksimumaeg) jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 75,00 eurot. Asitõend • CD helisalvestisega Häirekeskusesse pöördumisega 14.10.2017- jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 3, § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315;
lg 1, § 74, § 75 kohus: 2 otsustas Süüdi tunnistada M.E
lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 7 kuud.
lg 1 alusel arvata M.E eelvangistuses viibitud aeg 14.10.2017 kuni 16.10.2017, so 3 päeva karistusaja hulka, ärakandmisele kuulub vangistus 6 kuud ja 27 päeva.
lg 1 ja lg 3 alusel jätta vangistus M.E suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui M.E ei pane 18 kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab
§-s 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas (xxxx); • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15-ks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Vastavalt
käitumisekontrolli ajal mitte Vastavalt
lg 2 p 8 kohustada M.E käitumisekontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis.
p 1 alusel arvestada M.E-le määratud 18 kuulise katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 28.03.2018.a. M.E määrata Tallinna Vangla Lääne–Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Menetluskulud Välja mõista M.E-lt 750 eurot sundraha ja kaitsjatasu 150 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 900 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 75,00 eurot. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse M.E-le e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõend • CD helisalvestisega Häirekeskusesse pöördumisega 14.10.2017- jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. 3 Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.