1-16-8834/29

1 Kriminaalasi nr 1-16-8834 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-8834 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Svetlana Tarasova Kohtuasi Viru Vangla materjalid F.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu F.H , isikukood XXX , Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 14.09.2016 ja lõpp 14.09.2017 RESOLUTSIOON Jätta F.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus es itada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 13.03.2017 Viru Maakohtule materjal id kinnipeetava F.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. F.H kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu Narva kohtumaja 09.11.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-8834 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja F.H karistati vangistusega 8 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 2 Liivalaia kohtumaja 25.02.2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuud vangistust, võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 14.09.
2. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, reaalset v angistust kannab ta esimest korda. Käesolevat karistust kannab isik süstemaatiliste varguste ning kehalise väärkohtlemise eest. Varasemalt on teda karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest, varguse ning kehalise väärkohtlemise eest. Kinnipeetava praegune käitumine on sarnane varasemale käitumisele, kuriteod on liigiliselt jäänud samaks, raskusaste pole muutunud. Tulenevalt karistusaja pikkusest ei ole kinnipeetavale vanglas individuaalset täitmiskava koostatud. Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud mitterahuldav. 07.10.2016 on tulenevalt Vangistusseaduse §-st 103 kohaldatud kinnipeetava suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid Vangistusseaduse § 69 lg 2 p 1,3,4,5 alusel, kuna 07.10.2016 sülitas kinnipeetav ametniku suunas läbi kambri toiduluugi, tabades ametniku suud, lõuga ja kampsuni rinnaesist. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist on 07.01.2017 pikendatud Vangistusseaduse § 69 lg 2 p 1,3,4,5 alusel, kuna 04.12.2016 kasutas kinnipeetav vägivalda teise kinnipeetava suhtes. 07.03.2017 oli kaalumisel väärteomenetluse alustamine vangla vara lõhkumise tunnustel (lõhkus lühiajaliste kokkusaamiste toas kokkusaamisel emaga telefonitoru ning sülitas vastu klaasi). Alustatud on ka distsiplinaarmenetlust vanglaametniku suhtes ebaviisaka käitumise tunnustel. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 7 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 4 kuud vangistust. Kinnipeetav omab püsivat eluaset aadressil xxxx. Tegemist on kahetoalise korteriga. Isikul on rahvastikuregistri andmetel keskharidus, mille ta omandas xxxx. Peale keskkooli asus ta õppima xxxx majandusteaduskonda, milles õpingud jäid erinevatel põhjustel lõpetamata, samuti tekkisid õpetajatega lahkarvamused. Isik on lühiajaliselt töötanud nii ametlikult kui ka mitteametlikult ehitus- ning teetöödel. Rahvastikuregistri andmetel oli isik enne vangistust arvel Töötukassas töötuna/tööotsijana. Kinnipeetav elab üksinda. Vanglas toetab isikut materiaalselt ema, kes maksab kinni ka eluasemekulud ning on nõus neid edaspidigi maksma, muud materiaalset abi ei ole vanemad nõus vabanemisjärgselt F.H-le osutama. Kinnipeetaval puudub iseseisev majandusliku toimetuleku oskus, millele viitavad korduvad vargused toiduainete poest. Kinnipeetaval puudub vabanedes toetav lähivõrgustik. Isiku l ähedasteks on ema I P ning isa M P, kes elavad xxxx ega soovi Eestisse tulla. Ema sõnade kohaselt on suhted pojaga konfliktsed ja pingelised, kuna poeg oli ja on jätkuvalt nende suhtes agressiivne. Ema sõnul võib isiku käitumine olla põhjustatud narkootikumide tarvitamisest, kuna isik hakkas narkootikume tarvitama
3. aastal ning sellest ajast algasid tal käitumisprobleemid. Ema sõnul kuuluvad poja suhtlusringkonda narkootikume müüvad ja tarvitavad isikud, kes mõjutasid teda negatiivselt. Kinnipeetav väidab, et tal ei ole sõpru, kes teda võiksid mõjutada. Isiku sõnul tarvitas ta nooruses alkoholi sageli, kuid nüüd enam ammu mitte. Kinnipeetav ei tunnista, et seoses alkoholi tarvitamisega oleks tal elus olnud probleeme. AS alusel on teda väärteokorras karistatud 3 korral: 2006, 2007 ning
4. aastal. Kinnipeetav eitab narkootikumide tarvitamist, vastupidised andmed vanglal puuduvad. Vangla andmete kohaselt on isikule teostatud kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Kinnipeetava analüüsi - ja üldistamisoskus on puudulik, ta ei soovi selgitada oma tegevust ega kuritegusid ning ei leia, et ta on käitunud valesti. Sotsiaalsete olukordadega toimetulek on ebaadekvaatne. Isik on korduvalt kasutanud vägivalda teiste suhtes. Probleemide lahendamise oskus on isikul puudulik ning enesekontroll väga madal. Isiku sõnul 3 on ta aastaid talunud koolikiusamist ja seda nii keskkoolis kui ka ülikoolis. Kinnipeetava käitumises on kuritegelikke hoiakuid, mille üks väljund on ametnikele vastandumine. Isik ei ole koostöö vastu huvi üles näidanud, kuri tegude toimepanemist ega oma süüd ei tunnista , leiab, et teda on mitte millegi eest vanglasse pandud, samal ajal kui tõelised kurjategijad töötavad vanglas või kõnnivad väljas. Isik ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid norme ja kohustusi, tal puudub motivatsioon teistega arvestada. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 59%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 51 %. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks F.H tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määr ata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni 14.09.
5. 1 Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata F .H-le KarS § 75 lg 2 p 2,2 ,4 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametnik u arvamusest nähtub, et peale vabanemist soovib F.H elama asuda aadressil xxxx. See on kahetoaline korter, milles hetkel keegi ei ela. Korteri eest maksab kinnipeetava ema, kes telefonivestluses kinnitas, et ta on nõus ka edaspidi maksma kommunaalteenuste eest. Ema ja isa ei ole nõus osutama F.H -le materiaalset abi muul moel. Kinnipeetavale ei ole vabaduses garanteeritud t öökohta. F.H on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sealhulgas ka vägivaldsete kuritegude eest. Isikut Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Z.A tingi misi enne tähtaega vabastamist, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata katseaja pikkuseks kandmata karistuse osa, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning käitumiskontrolli pikkuseks kuus kuud peale kohtumääruse jõustumist. F.H-le määrata KarS § 75 lg 2 p 2,21,4 sätestatud kohustused. F.Hse soovib vangistusest t ingimisi enne tähtaega vabaneda. Lähedastest on tal xxxx tädi (ema õde). Viimasel ajal ei ole ta tädiga suhelnud, on suhelnud vaid pühade või sünnipäevade ajal . Suhted vanematega on konfliktsed, sest nad väidavad, et ta on piisavalt vana, selleks, et tal oleks mingi sissetulek. Kui ta võtab külmkapist toitu, siis ta peab selle eest maksma. Vanemad on nõus maksma korteri kommunaalkulusid nii kaua, kuni ta leiab töökoha. Ema annab vahel raha, et ta ostaks endale riideid. Tal on ükskõik, kuhu teda tööle võetakse. Tal on vaja lõpetada ülikool, mis jäi pooleli peale kolmandat kursust. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa F.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 08.03.2017 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Prokuratuur ei toeta samuti nagu vangla F.H ennetähtaegset vangistusest vabastamist. F .H tunnistati süüdi Viru Maakohtu 09.11.2016 otsusega KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta vangistust. Isik on kriminaalkorras karistatud 3 korda ning vanglas kannab karistust esimest korda. Isik on varasemalt karistatud joobes juhtimise, varguse ja kehalise väärkohtlemise eest. Eelnimetatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1- 91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema 4 vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Lisaks tuleb märkida, et kinnipeetava käitumine vanglas on olnud mitterahuldav. F.H suhtes on kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna isik sülitas ametniku suunas läbi kambri toiduluugi, tabades ametniku suud, lõuga ja kampsuni rinnaesist, ning kasutas vägivalda teise kinnipeetava suhtes. Samuti on kaalumisel väärteomenetluse alustamine vangla vara lõhkumise tunnustel ning alustatud on ka distsiplinaarmenetlust vanglaametniku suhtes ebaviisaka käitumise tunnustel. Seega, kui isik ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab süütegude toimepanemist, siis puudub alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Mööda ei saa vaadata ka sellest, et F.H pani viimase kuriteo toime eelmise kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistuse katseajal. Siinkohal peab märkima, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel katseaja tingimuste rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdlane ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdlane pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda tei sel juhul. Eeltoodu alusel arvab prokurör, et F.H puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Lisaks tuleb märkida, et kinnipeetav ise ei soovi tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on F.H ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas) ja ametnikele (risk vanglas). Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdlase poolt uue üldise kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 59% ja 51%, mis on kõrge retsidiivsusnäitaja. Ohtlikkus seisneb raskete tagajärgedega liiklusavarii tekitamises, vägivalla kasutamises ja materiaalse kahju tekitamises. F.H vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemist) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kinnipeetav F.H puhul selliseid veenvaid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur F .H vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele vastu. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu F.H ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on 3 korral kriminaalkorras karistatud, reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas ko rrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist ning teinud seda ka katseajal. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus ning tema suhtes on kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna ta sülitas ametniku suunas läbi kambri toiduluugi ning kasutas vägivalda teise kinnipeetava suhtes. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab 5 see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Vabanemisel puudub isikul töökoht, mis aitaks kaasa tema majanduslikule toimetulekule. Kinnipeetava vanemad elavad Valgevenes, nad on jätkuvalt valmis katma tema eluasemekulud, kuid muud materiaalset abi ei ole nad nõus osutama. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinna ngul 59%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 51%, milliste näol on tegemist arvestatavate riskidega. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus märgib, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus leiab, et F.H puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et tal on vabanemisel olemas kindel elukoht ning vanemad on nõus jätkuvalt tasuma tema eluasemekulusid. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg -s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
6. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik