lg 1 järgi kokkuleppemenetluse korras B.B Süüdistatav Elu- või asukoht ja aadress: Isikukood või sünniaeg: XXX Kodakondsus: xx Haridus: xx Emakeel: xx Töökoht või õppeasutus: xx Karistatus: xxx Tõkend: x xx RESOLUTSIOON xx Juhindudes KrMS § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada B.B
lg 1 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
lg 2 alusel suurendada karistust Pärnu Maakohtu 20.10.2017 otsusega nr 1-17-9260 mõistetud karistuse ära kandmata osa võrra, s.o 5 kuu võrra ning liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta ja 5 (viis) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata B.B eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 kuud karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust.
alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga 450 tunni ulatuses, mis tuleb sooritada 8 (kaheksa) kuu jooksul.
lg 4 kohaselt panna B.B üldkasuliku töö tegemise ajaks täitma Lk 1 / 5 1-18-4865
lg 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas - xxx 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 1 p 1 alusel lugeda tema kohtu poolt määratud alaliseks elukohaks kohtuotsuses tema ankeetandmetes toodu. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg koos isiku allutamisega käitumiskontrollile hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest.
MS § 126 lg 3 p 4 alusel väärtusetu asjana: Mobiiltelefonid xx tagastada B.B-le. Otsuse ärakiri edastada jõustumisel Politsei- ja Piirivalveametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui Lk 2 / 5 1-18-4865 kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK B.B süüdistatakse selles, et tema: -25.02.2018 täpselt tuvastamata kellaajal, kuid peale 02.20, andis M. L P olevas korteris nr 56 üle vähemalt 3 grammi pulbrilist ainet, mis sisaldas narkootilist ainet amfetamiini. Selle eest sai B.B M.L vähemalt 60 eurot. -25.02.2018 täpselt tuvastamata kellaajal, kuid peale kell 21.22 andis M.L P olevas korteris nr üle vähemalt 3 grammi pulbrilist ainet, mis sisaldas narkootilist ainet amfetamiini. Selle eest sai B.B M.L vähemalt 60 eurot. -23.03.2018 kella 20.25 paiku müüs ja andis üle tn ristmikul olevas parklas S.T ühe ecstasy tableti, mis sisaldas narkootilist ainet MDMA’d ja sai selle eest vastu 25 eurot. -23.03.2018 kell 22.16 paiku andis xx maja juures T. H vähemalt 4 ecstasy tableti, mis sisaldas narkootilist ainet MDMA’d. Tablettide eest oleks pidanud T. H maksma 40 eurot, aga kuna nii palju oli B.B talle võlgu, siis tasaarveldasid nad kokkuleppeliselt võla ja tablettide maksumuse. -06.04.2018 kella 22:37 paiku müüs ja andis üle xx ees O. A ühe grammi pulbrilist ainet, mis sisaldas narkootilist ainet amfetamiini ning sai selle eest O. A 20 eurot. -Täpselt tuvastamata ajal 2018 aastal, xxx, tiigi lähedal B.B müüs ja andis üle O. Ae ühe grammi pulbrilist ainet, mis sisaldas narkootilist ainet amfetamiini ning sai selle eest O. A vastu 20 eurot. -Täpselt tuvastamata ajal kuid 2018. aasta märts lõpus kesköö paiku müüs ja andis suva maja juures üle vähemalt 2 grammi pulbrilist ainet L.R, mis sisaldas narkootilist ainet amfetamiini. Selle eest sai B.B L. R vähemalt 40 eurot. -06.04.2018 kella 19.02 paiku müüs ja andis xxx parklas üle vähemalt kaks grammi pulbrilist ainet L. R, mis sisaldas narkootilist ainet amfetamiini. Selle eest sai B.B L.Rt vähemalt 40 eurot. Lisaks eelnevale valdas B.B 11.04.2018 kell 12:29 aadressil Pärnu maakond, vihmaveerenni kilekotti peidetuna minigrip kilekotti, mille sees oli 27,80 grammi roosakat värvi ainet, mis sisaldas 0,63 grammi amfetamiini. Samuti valdas B.B samal ajal ja samal aadressil tikutoosis olnud minigrip kilekotti, milles oli 1,74 grammi pulbrilist ainet, mis sisaldas 0,18 grammi amfetamiini. Samuti valdas B.B 11.04.2018 Sindi linnas xx 0,18 grammi pulbrilist ainet, mis sisaldas 0,0022 grammi amfetamiini. Seega lisaks amfetamiinile ja ecstasy tablettidele ebaseaduslikule üleandmisele valdas B.B 0,8122 grammi narkootilist ainet amfetamiini. Narkootiline aine amfetamiin kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 1 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas Lk 3 / 5 1-18-4865 seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 3 1 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise või psühhotroopse aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Seega B.B suures koguse narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega pani toime
Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus: B.B süüdi tunnistamist
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
lg 2 alusel suurendada karistust Pärnu Maakohtu 20.10.2017 otsusega nr 117-9260 mõistetud karistuse ära kandmata osa võrra, s.o 5 kuu võrra ning liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta ja 5 (viis) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata B.B eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 kuud karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust.
alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga 450 tunni ulatuses, mis tuleb sooritada 8 kuu jooksul.
lg 4 kohaselt panna B.B üldkasuliku töö tegemise ajaks täitma
lg 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse kuulutamisel. MAAKOHTU SEISUKOHT Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav on ennast süüdi tunnistanud. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, raskendavaid asjaolusid ei ole. Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 1250 eurot ning tasu riigi õigusabi eest 240 eurot, ekspertiisi tegemise kulud: narkoekspertiis 420 eurot, sõrmejäljeekspertiis 663 eurot ja DNA ekspertiis 228 eurot – ekspertiisikulu kokku 1311 eurot. Menetluskulud kokku on 2801 eurot. Tsiviilhagi ei ole.
lg 1 alusel tuleb konfiskeerida kuriteo toimepanemise Lk 4 / 5 1-18-4865 vahendina ning kohtuotsuse jõustumisel hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel väärtusetu asjana: tagastada B.B-le. Tõkend Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse kuulutamisel ja vabastada B.B koheselt kohtusaalis vahi alt. /allkirjastatud digitaalselt/ Igor Pütsep Kohtunik Lk 5 / 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.