Väärteoasi nr 4-21-2474 MÄÄRUS
- november
- a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse nooremametnik Reili Lopp arutades avalikul kohtuistungil Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorralist ettekannet M.O-le mõistetud aresti täitmisele pööramiseks Kohus määras Pöörata Tartu Maakohtu
- septembri
- a määrusega nr 4-21-2474 M.O ’ile (IK XXX; töökoht: ei tööta; elukoht: xxx; kontaktandmed: telefon xxx, e-post xxxx) mõistetud asenduskaristus kuus
(6)päeva aresti täitmisele. M.O on käesoleva määruse jõustumisel kohustatud asuma aresti kandma
- novembril
- a. Tartu Vanglas. Kohtu poolt määratud karistuse kandmisele asumise tähtaja mittejärgimisel M.O poolt kohaldada tema suhtes sundtoomist KrMS § 139 alusel Lõuna Prefektuuri kaudu. Määrus edastada M.O-le, kriminaalhooldusametnikule ja Tartu Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Maakohtu
- septembri
- a määrusega nr 4-21-2474 asendati M.O-le Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri
- oktoobri
- a otsusega väärteoasjas nr 2740,17,001145 määratud rahatrahv 60 trahviühikut ehk 240 eurot 6 päeva arestiga ning arest asendati 6 tunni üldkasuliku tööga, mis tuli ära teha hiljemalt
- oktoobriks
- a. Kohtumäärus jõustus
- oktoobril 2021.a.
- oktoobril
- a saabus Tartu Maakohtusse Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse erakorraline ettekanne M.O-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, et M.O ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul sooritanud ühtegi talle määratud üldkasuliku töö tundi ning kriminaalhooldusametnik ei ole saanud ka temaga enam operatiivselt ühendust. 1 Menetlusosalise seisukoht M.O avaldas kohtuistungil, et on jätnud üldkasuliku töö tunnid tegemata. Esimesel korral ei saanud ta tunde tegema minna ja teisel korral unustas tundide tegemiseks määratud aja ära. Ta oli nõus, et kannab karistuse ära arestipäevadena. Kohtu seisukoht KarS § 69 lg 6 sätestab, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib kohus pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Tartu Maakohtu
- septembri
- a määrusega nr 4-21-2474 asendati M.O-le Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri
- oktoobri
- a otsusega väärteoasjas nr 2740,17,001145 määratud rahatrahv 60 trahviühikut 6 päeva arestiga ning arest asendati 6 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määras kohus
- oktoobri
- a. Erakorralisest ettekandest nähtub, et M.O eelnevalt kokku lepitud päevadel, s.o
- oktoobril ja
- oktoobril
- a üldkasulikku tööd tegema ei läinud. Hooldusalune põhjendas telefoni teel kriminaalhooldajale
- oktoobril
- a üldkasulikule tööle mitte minemist sellega, et ta pidi minema proovipäevale. Ametnikule isik proovipäeval käimist aga kuidagi tõendanud ei ole. Isik pidi juhendajaga kokkuleppel
- oktoobri
- a tööpäeva järele tegema
- oktoobril
- a, kuid ka sellel päeval M.O kohale ei ilmunud. Kriminaalhooldajal ei ole olnud võimalik M.O-lt selle puudumise kohta selgitusi saada, kuna isik ei vasta enam ametniku telefonikõnedele ega helista tagasi. Kriminaalhooldaja palub pöörata M.O-le mõistetud karistus täitmisele, kuna isik hoidub kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest. M.O ei vasta ametniku kõnedele ega helista tagasi. M.O-le anti juhendaja poolt teine võimalus, et oma üldkasuliku töö tunnid ära teha, kuid isik antud võimalust ära ei kasutanud, vaid jättis põhjendamatult taaskord üldkasulikule tööle minemata. Isiku käitumine näitab väga selgelt hoolimatust talle määratud karistuse täitmise suhtes, millest tulenevalt leiab ametnik, et isik ei ole motiveeritud üldkasulikku tööd teostama ning peaks oma karistuse ära kandma vangistuses. Kriminaalhooldusametnik jäi oma taotluse juurde ka kohtuistungil. Kohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga selles, et M.O senine käitumine kriminaalhoolduse ajal, s.o üldkasulikule tööle kahel korral mitteilmumine, puudumiseks mõjuvate põhjuste tõendamata jätmine ning kriminaalhooldusametnikule järjepidevalt kättesaamatuks jäämine, annab alust järeldada, et süüdlane ei ole tegelikult üldkasuliku töö tegemiseks motiveeritud. Üldkasulikku tööd on aga võimalik asenduskaristusena määrata ainult isikule, kes on andnud selleks nõusoleku ning on ka reaalselt valmis töötunnid ära tegema. M.O senine suhtumine üldkasulikku töösse aga sellisele valmisolekule ei viita. Järelikult ka süüdlase poolt kohtule varasemalt avaldatud valmisolek üldkasuliku töö tegemiseks tegelikult ei vastanud tõele. Erakorralisest ettekandest ka nähtub, et M.O-le on kriminaalhoolduse ajal selgitatud üldkasuliku töö tegemise korda ning tema õiguseid ja kohustusi. Seega oli M.O teadlik sellest, et eelnevalt kokkulepitud ajal ja mõjuvate põhjuste puudumisel tuleb asuda üldkasulikku tööd tegema. Eelnevale tuginedes ei pea kohus võimalikuks enam süüdlasele määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaega ka pikendada. KarS § 82 lg 1 p 3 saab kohtulahendit täita 1 aasta jooksul alates selle lahendi jõustumisest ja seega kuulub
- septembri
- a määrus täitmisele vaatamata sellele, et esialgsest Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri
- oktoobri
- a otsuse jõustumisest on möödunud käesolevaks ajaks KarS § 82 lg 4 sätestatud täheaeg 4 aastat. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et M.O-le Tartu Maakohtu
- septembri
- a määrusega nr 4-21-2474 mõistetud asenduskaristus 6 tundi üldkasulikku tööd tuleb täitmisele pöörata ning M.O peab minema vanglasse 6 päeva pikkust aresti kandma. 2 Määruse tegemisel juhindus kohus VTMS § 2101 lg
- Kohtunik Anneli Tanum (allkirjastatud digitaalselt) 3
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.