← Eesti

2-19-16498/115

Obsah (13)§ 164§ 452§ 351§ 657§ 654§ 442§ 429§ 645§ 436§ 652§ 5§ 631§ 634

KOHTUOTSUS Kohus Eesti Vabariigi nimel Tartu Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-19-16498 Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 6. detsember 2022 Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks, Ind

§ 164lg-st 1.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

  1. Kostja palub
  2. detsembril 2021 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonimenetluse menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Asja arutamise viimane kohtuistung maakohtus toimus
  3. aprillil 2021, kus kohus teatas, et otsus tehakse teatavaks
  4. mail
  5. Kohus tegi

§ 452lg-s 4 sätestatut rikkudes otsuse 25.

novembril 2021 ehk kaheksa kuud pärast viimast kohtuistungit. Pärast viimast kohtuistungit maakohtus asjaolud oluliselt muutusid.

  1. a juunis müüsid pooled ühiselt ühisvarasse kuuluva ühistu liikmesuse 5000 euro eest. Raha jagati poolte vahel võrdselt. Kostja praegune varaline seis võimaldab tal maksta hagejale ühekordse hüvitise vara kaotamise eest. Samuti tuleb arvesse võtta, et
  2. märtsil 2021 omandas hageja endale eluaseme ja praegusel ajal ei vaja eluaset. Hageja ainus eesmärk, nagu nähtub toimikumaterjalidest, oli soov saada hüvitist, erinevalt kostja soovist oma kodu säilitada. Maakohus andis esitatud tõenditele ebaõige hinnangu, rikkus oluliselt otsuse tegemise tähtaega, millega rikkus menetlusõiguse norme, sh

§ 351lg-t 1, § 435 lg-t 1, § 436, § 438 lg-t 1, § 442 lg-t 8 ja § 452 lg-t 4.

Kohus jättis põhjendamatult arvestamata poolte erineva varalise seisundi (sissetulekute erinevuse), samuti kostja tervisliku seisundi, mille tõttu võivad uue elukohta otsimine ja sinna kolimine kostja jaoks kaasa tuua rasked tagajärjed. Kosta soovitud hüvitise ajatamise periood ei ületaks eelduslikult korteri müügiks vajalikku aega. Tehtud otsust ei saa lugeda õiguspäraseks, kui kohus annab asjaoludele ebaõige hinnangu ning tehtud otsust ei saa pidada õiglaseks juhul, kui ühelt poolelt on võetud võimalus omada eluaset, teisel lastakse käituda pahauskselt ja rahuldatakse nõue, mis ei ole õigustatud faktiliselt ega juriidiliselt. Kostja tugines menetluses mh sellele, et hageja, kelle igakuine sissetulek jääb vahemikku 1800 eurot, kulutas saadud raha eranditult enda isiklikeks vajadusteks ega arvestanud kuidagi perekonna vajadustega. Kohus jättis välja selgitamata, kuhu hageja raha kulutas ja mis raha eest hageja endale sõiduki ostis. Samuti ei arutanud kohus asja ammendavalt. Minetuste tagajärjel tegi kohus õigusvastase ja põhjendamatu otsuse. Samuti jättis kohus ebaõigesti kohaldamata PKS § 28 lg 3. 5

(10)
  1. Hageja osaliselt toetab kostja apellatsioonkaebust. Ühisvarasse kuulunud ühistu liikmesus on juba poolte kokkuleppel jagatud ning kohtul ei ole seda vaja enam jagada. Muude kostja väidetega hageja nõus ei ole. Hageja ei ole olnud pahauskne oma endise abikaasa suhtes. Hageja ostis sõiduauto Renault Espace (registreerimismärk XXXXXXX 1800 euro eest pärast abielu lõppemist. Auto hind ei olnud 3500 eurot, nagu väidab kostja. Hageja on ostnud endale ka korteri 1425 euro eest. Auto ja korteri ostmiseks võttis hageja laenu (kasutas Swedbank AS-i krediitkaarti). Hageja ei ole vastu, et nii korteriomandi kui ka sõiduauto Opel ainuomanikuks saab kostja, kuid hageja soovib saada omandi kaotuse eest hüvitist. Hageja ei ole nõus kompensatsiooni tasumise ajatamisega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jagas ühistu liikmesuse selle müügiga avalikul enampakkumisel. Nimetatud osas tuleb asja menetlus lõpetada seoses hagist- ja vastuhagist loobumisega (

§ 657lg 1 p 4).

Samuti tuleb täpsustada maakohtu otsuse resolutsiooni varaühisuse varasuhte lõppemise aja osas ning muuta selles osas maakohtu otsuse põhjendusi (

§ 657lg 1 p 21).

Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Juhindudes

§ 654

lg-st 2², esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 8.

§ 442

lg 5 ja § 654 lg 1 teise lause kohaselt lahendab ringkonnakohus otsuse resolutsiooniga ka poolte veel lahendamata taotlused. Apellatsioonimenetluses esitatud poolte väidetest nähtub, et ühisvarasse kuulunud ühistu liikmesus on juba jagatud selliselt, et liikmesus on poolte kokkuleppel müüdud ning müügist saadud raha 5000 eurot hageja ja kostja vahel võrdsetes osades jagatud. Pooled kinnitasid seda ka 8. novembri 2022. a ringkonnakohtu istungil (II kd, tl 164 pöördel). Pooled loobusid istungil ühistu liikmesuse jagamise osas hagis ja vastuhagis esitatud nõuetest (II kd, tl 164 pöördel).

§ 429

lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Hagist loobumise vastuvõtmisel apellatsioonimenetluses tühistab ringkonnakohus

§ 645lg-st 1 tulenevalt esimese astme kohtu otsuse ja lõpetab asja menetluse.

Ringkonnakohus leiab, et hageja hagist ja kostja vastuhagist loobumine osas, mis puudutab ühisvarasse kuulunud ühistu liikmesuse jagamist, tuleb

§ 429

lg 1 ja § 645 lg 1 alusel vastu võtta, vastavas oas maakohtu otsus tühistada ja menetlus asjas lõpetada. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine aluseid, mille tõttu tuleks jätta loobumised vastu võtmata. 9. Maakohtu tuvastatu kohaselt kuuluvad lisaks ühistu liikmesusele ühisvara hulka korteriomand, sõiduauto ning poolte pangakontodel varasuhte lõppemise seisuga olnud raha. Apellatsioonkaebuses ei ole neid maakohtu järeldusi vaidlustatud. 6

(10)Maakohus on otsustanud müüa nii korteriomandi kui ka sõiduauto avalikul enampakkumisel ning jagada müügist saadava tulu poolte vahel võrdsetes osades. Apellatsioonkaebuse väidetest võib järeldada, et korteriomand tulnuks kostja hinnangul jätta tema ainuomandisse ning sõiduauto pigem hagejale.
  1. Abikaasade ühisvara jagatakse PKS § 37 lg 3 järgi kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt. AÕS § 77 lg-st 2 tuleneb, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kohus saab valida üksnes sellise jagamise viisi, mida pool on hagis või vastuhagis nõudnud, mis koormab ühisomanikke kõige vähem (vt nt Riigikohtu
  2. aprilli
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p-d 21 ja 22). Kaasomandi lõpetamise nõude lahendamine poolte huvide kaalumisega on kohtu kaalutulus- ehk diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire või oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme (vt nt Riigikohtu
  4. jaanuari
  5. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-9117/149, p 11 ja selles viidatud kohtupraktika).
  6. Apellatsioonkaebuse väidetest ei nähtu ringkonnakohtu arvates, et maakohus oleks korteriomandi ja sõiduauto ühisomandi lõpetamisel diskretsiooni piire ületanud või rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. 11.
  7. Korteriomandi ühisomandi lõpetamise osas on pooled taotlenud erinevaid AÕS § 77 lg-s 2 (koosmõjus PKS § 37 lg-ga 3) nimetatud asja jagamise viise, mh on hageja maakohtu
  8. oktoobri
  9. a istungil leidnud, et kogu vara (sh korteriomand) tuleks müüa avalikul enampakkumisel ning raha poolte vahel jagada (II kd, tl 73 pöördel). Kostja on taotlenud vastuhagis korteriomandi jätmist tema ainuomandisse. Hageja on olnud menetluses iseenesest nõus lahendusega, kus korterimand jääb kostja ainuomandisse, ka ringkonnakohtu istungil kinnitas hageja, et ta ei soovi enam korteriomandit endale. Samas on pooltel asja materjalidest nähtuvalt olnud erimeelsus kostja poolt hagejale korteriomandi eest makstava hüvitise osas. Maakohtus on vaidlus olnud eelkõige hüvitise maksmise viisi üle, kuna kostja taotles hüvitise maksmise ajatamist. Ringkonnakohtu istungil avaldatust järeldub, et erimeelsus on ka õiglase hüvitise suuruses. Hageja avaldas, et hüvitis peaks kindlasti olema suurem kui 4500 eurot ning kostja ei olnud nõus tasuma ka sellises suuruses hüvitist (II kd, tl 164 pöördel – tl 165). 11.
  10. Ringkonnakohus rõhutab, et kui üks kaasomanik (ühisomanik) soovib asja või õigust endale, peab kohus enne eseme temale jätmise otsustamist selgeks tegema ka hüvitise määra, mida kaasomanik (ühisomanik) on valmis ja võimeline teisele kaasomanikule (ühisomanikule) maksma. Juhul kui eseme omandamise eest tuleks maksta selle suurema väärtuse tõttu rohkem, kui omandamiseks soovi avaldajal on soov ja võimalus maksta, siis ei saa eset jätta hüvitise eest sellele kaasomanikule (või ühisomanikule), vaid ese tuleb panna avalikule enampakkumisele, eeldusel et selline nõue on hagis või vastuhagis (alternatiivselt) esitatud (vt Riigikohtu
  11. aprilli
  12. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 25 ja selle alapunktid). 11.
  13. Asja materjalide hulgas olevast Pindi Kinnisvara hindamisaktist nähtuvalt (I kd, tl 99 pöördel – tl 115 pöördel) oli korteriomandi väärtus (TsÜS § 65)
  14. veebruari 2020 seisuga 9000 eurot. Maakohtu
  15. aprilli
  16. a istungi protokollist nähtuvalt nõustus hageja, et korteriomandi väärtus on 9000 eurot (II kd, tl 74). Arvestades, et 7
(10)abikaasade ühisvaras olevad asjad ja õigused jagatakse PKS § 37 lg 3 (koosmõjus AÕS § 70 lg-tega 6 ja 7) järgi teistsuguste kokkulepete puudumisel kaasomandi lõpetamise sätete (s.o AÕS § 77) kohaselt võrdsetes osades, peaks kostja poolt hagejale tasutav hüvitis korteriomandi kaotuse eest olema vähemalt 4500 eurot. Maakohtu menetluses ei olnud kostja enda väidete kohaselt võimeline korraga sellises summas hüvitist maksma. Apellatsioonimenetluses esitatud kostja väidetest võib järeldada, et kostja ei soovi nii suurt hüvitist maksta. Ringkonnakohus lisab, et korteriomandi väärtus võib olla praeguseks tõusnud. Asja materjalide hulgas oleva teise hindamisakti järgi on korteriomandi väärtuseks
  1. jaanuari
  2. a seisuga hinnatud ka 12 200 eurot (I kd, tl-d 76–87). Hageja väidete kohaselt on korteriomandi väärtus hetkel suurem kui 9000 eurot, mistõttu ta ei pidanud 4500 euro suurust hüvitist apellatsioonimenetluses enam piisavaks (II kd, tl 165). 11.
  3. Eelmärgitut arvestades ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust maakohtu kaalutlusotsustusse korteriomandi jagamisel sekkuda. Ühisomanike huvid ja soovid on eelduslikult võrdväärselt kaalukad. Kostja väited poolte erinevast varalisest seisust pigem toetavad ühisvarasse kuuluva koretiomandi jagamiseks avalikku enampakkumise korraldamist. Avalik enampakkumine toob eelduslikult kõige parimini välja esme tegeliku väärtuse omandi kaotuse aja seisuga ning kostjal on võimalik ka endal enampakkumisel osaleda ning saada seeläbi korteriomamdi ainuomanikuks. Alternatiivina on kostjal võimalik kasutada korteriomandi müügist saadavat raha uue elukoha omandamiseks. Toimiku materjalid ei toeta kostja väidet, et elukoha vahetus oleks tema tervislikust seisundist tulenevalt välistatud. Samuti ei nõustu ringkonnakohus kostja väitega, nagu käituks hageja oma õiguste teostamisel pahauskeselt (TsÜS § 138 lg-d 1 ja 2). 11.
  4. Sõiduautot ei ole alust jätta hageja ainuomandisse. Hageja ei ole autot endale soovinud. Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul ei ole põhjendatud ega mõistlik jätta kaasomandis (ühisomandis) olev ese ühele kaasomanikule (ühisomanikule) vastu tema tahtmist, eriti hüvitise maksmise kohustusega. See oleks vastuolus kaasomandi lõpetamise põhimõtetega, tekitades sundomandamise raha eest eseme suhtes, mida isik endale ei soovi. Olukorras, kus ükski kaasomanik (ühisomanik) eset endale tervikuna või osaliselt (osadeks jagamise kaudu) ei soovi, on ainus mõistlik võimalus asja või õiguse jagamiseks selle müümine avalikul enampakkumisel ja saadud tulemi poolte vahel jagamine (Riigikohtu
  5. aprilli
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1417, p 23). Kuna kumbki poolt ei ole käesolevas asjas sõiduautot endale soovinud, otsustas maakohus seega õigesti sõiduauto jagada selle müümisega avalikul enampakkumisel.
  7. Maakohus on jaganud ka poolte pangakontodel olnud raha ning mõistnud kostjalt poolte vastastikuste nõuete tasaarvestuse tulemusena hageja kasuks välja 1527 eurot 52 senti. Apellatsioonkaebuse väited ei anna ka selles osas alust maakohtu otsust lõppjäreldustes muuta. Samas on seaduse kohaldamine ja nõude kvalifitseerimine

§ 436

lg 7 ja § 438 lg 1 esimese lause järgi kohtu kohustus ning ringkonnakohus ei ole

§ 652lg 8 kohaselt seotud apellatsioonkaebuse õigusliku põhjendusega.

Ringkonnakohtu hinnangul on ekslik maakohtu järeldus, et pangakontodel olnud raha tuleb jagada

  1. veebruari
  2. a seisuga. Ühisvara jagamisel määratakse ühisvara koosseis PKS § 37 lg 11 järgi kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. Poolte väidete ja maakohtu tuvastatu kohaselt lõppes poolte varaühisuse varasuhe nende abielu lahutamisega (PKS § 35 p 3). Poolte väidete kohaselt lahutati nende abielu
  3. veebruari
  4. a kohtuotsusega tsiviilasjas 8

(10)nr XXXXXXXXXX. Sama nähtub ka hagiavaldusele lisatud kohtuotsusest (I kd, tl-d 13– 14). Otsus tsiviilasjas nr XXXXXXXXXX jõustus kohtute infosüsteemi andmete kohaselt
  1. aprillil
  2. Eelmärgitut arvestades tuleb pangakontodel olnud raha jagada
  3. aprilli
  4. a seisuga ning vastavas osas tuleb maakohtu otsuse resolutsiooni täpsustada ja põhjendusi muuta. Kostja apellatsioonkaebusest ei saa samas järeldada, et maakohtu poolt kostjalt hageja kasuks välja mõistetav hüvitis peaks olema pangakontodel olnud raha jagamisel
  5. aprilli
  6. a seisuga maakohtu leitust väiksem.
  7. Kostja on tuginenud menetluses sellele, et hageja kulutas poolte ühisvara varasuhte ajal oma sissetuleku ainult isiklikeks vajadusteks ega arvestanud perekonna vajadustega. Kostja hinnangul oleks maakohus pidanud asja õigeks lahendamiseks välja selgitama, kuhu hageja raha kulutas ja millise raha eest kostja endale sõiduki ostis. Ringkonnakohtu hinnangul ei järeldu apellatsioonkaebusest, et need väidetavad maakohtu minetused võinuks mõjutada asjas tehtud lahendit. 13.
  8. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (

§ 5lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1).

Iseenesest tuleneb PKS § 34 lg-st 3, et kui ühisvara väheneb abikaasa süülise käitumise tõttu või tehingu tõttu, mille ta on teinud teise abikaasa tahteavalduseta, peab abikaasa vara vähenemise hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka. Ringkonnakohtu arvates ei ole aga kostja maakohtus esitanud ühisvara väärtuse hüvitamise nõuet PKS § 34 lg 3 alusel. 13.

  1. Kostja on palunud vastuhagis jagada ühisvarana ka poolte pangakontodel abielu lõppemise seisuga olnud raha ning võtta pangahoiustel olnud raha arvesse hüvitise väljamõistmisel enamsaadud ühisvara eest (I kd, tl-d 98–99). Seda on maakohus vaidlustatud otsuses ka teinud. Lisaks palus kostja
  2. veebruari
  3. a seisukohas PKS §le 25 ja § 28 lg-le 3 tuginedes nõuda hagejalt selgitusi hageja
  4. jaanuari 2017 –
  5. veebruari 2019 pangakontode väljavõtetelt nähtuvate ülekannete sisu kohta (II kd, tl-d 62–63). Kostja on samas sisukohas esitanud väite, et ühisvara kulutamisel ei lähtunud hageja abikaasade ühishuvide järgimise ja vara korrapärase majapidamise põhimõtetest. Ringkonnakohus märgib, et PKS §-st 34 tulenevate nõuete maksmapanekuks ei pea pool tingimata esitama vastuhagi, piisab ka nõuete tasaarvestusavaldusena (VÕS § 197 lg 1) käsitletava vastuväite esitamisest (vt Riigikohtu
  6. oktoobri 2017.a otsus tsiviilasjas nr 2-14-18828, p 21.1). 13.
  7. Ringkonnakohtu hinnangul ei sisalda kumbki ülalviidatud maakohtus esitatud menetlusdokument kostja nõuet hageja vastu PKS § 34 lg 3 alusel. Kostja ei ole esitanud menetluses selgeid väiteid enda võimalike PKS § 34 lg 3 järgsete nõuete kohta, mida ta soovib tasaarvestuseks kasutada. Asja materjalidest nähtuvalt oli kostja maakohtu
  8. aprilli
  9. a istungil nõus asja sisulise arutamise lõpetamisega ega avaldanud, et soovib oma vastuväiteid täiendada (II kd, tl 74).
  10. Ringkonnakohtule
  11. oktoobril 2022 esitatud lõplikus seisukohas on kostja märkinud, et poolte ühisvarasse kuulub ka sõiduauto Renault Espace (registreerimismärk XXXXXX). Selle väitega ei saa ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendamisel arvestada, sest maakohtu menetluses ei taotlenud kumbki pool selle sõiduauto jagamist ühisvarana (

§ 631lg 1 ja § 652).

Lisaks ei ole võimalik apellatsioonkaebust pärast apellatsioonitähtaja lõppu enam muuta ega täiendada (

§ 634lg 1).

Kõnealune sõiduauto ei saa ühisvarasse ka kuuluda, kuna kostja omandas sõiduki poolte väidete kohaselt pärast abielu lõppemist, seega mitte varaühisuse kestel (PKS § 25). 9

(10)15. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus rikkus

§ 452

lg-s 4 sätestatud maksimaalset 40-päevast kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise tähtaega. Kohus tegi otsuse teatavaks peaaegu seitse kuud pärast asja arutamise viimast kohtuistungit. Samas ei anna see minetus iseenesest alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

  1. Hageja poolt riigilõivu osalist tasumata jätmist puudutavatel apellatsioonkaebuse väidetel ei ole asja sisulise lahendamise seisukohalt tähtsust. Ringkonnakohus märgib, et
  2. novembri
  3. a määrusega on maakohus rahuldanud osaliselt hageja menetlusabi taotluse ning vabastanud hageja 100 euro ulatuses riigilõivu tasumise kohustusest hagiavalduse esitamisel. Kohus kohustas hagejat tasuma 200 eurot riigilõivu nelja võrdse osamaksena nelja kuu jooksul (4 × 50 eurot) iga kuu
  4. kuupäevaks. Hageja on tasunud riigilõivu 200 eurot 50-euroste osamaksetena. Osamaksed on tehtud
  5. novembril 2019,
  6. detsembril 2019 ja
  7. jaanuaril
  9. Apellatsiooniastme menetluskulud jätab ringkonnakohus

§ 164lg 1 ning § 168 lg-te 2 ja 4 alusel poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke (allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.