TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-1205 Määruse kuupäev 30. detsember 2022 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Mikhail Simtsovi kaebus Viru Vanglalt mittevaralise kahju summ

) § 24 lõigetele 1 ja 2 redutseeritud.

§ 65lõike 1 kohaselt pööratakse distsiplinaarkaristus üldjuhul täitmisele kohe.

Kohtule ei nähtu praegusel juhul selliseid asjaolusid, mis oleks saanud välistada

§ 24lõikest 4 tuleneva piirangu kohaldamise.

Kaebajal oleks olnud võimalus realiseerida õigust lühiajalisele kokkusaamisele lähedastega juhul, kui ta oleks ise õiguskuulekalt käitunud. Kaebajal tuli distsipliinirikkumise toimepanemisel arvestada sellega kaasnevate tagajärgedega, s.h kokkusaamiste ära jäämisega, kuna vastav piirang tuleneb otseselt seadusest. Selline tagajärg ei saanud olla kaebaja jaoks üllatav või ootamatu. Kuna

§ 24

lubab kinnipeetavale võimaldada lühiajalise kokkusaamise vähemalt kord kuus, siis oli kaebajal samuti võimalus taotleda vanglalt lähiajal uut kokkusaamist oma isaga. Ka Tartu Ringkonnakohus ei pidanud

1. oktoobril 2022 asjas nr 3-22-1504 tehtud määruses analoogses olukorras kaebaja õiguste riivet intensiivseks.
2. Kohtu hinnangul on praegusel juhul täidetud ka kaebuse tagastamise teine eeldus, sest kaebuse rahuldamine ei ole tõenäoline.
3. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § § 8 lõige 1 sätestab, et varaline kahju hüvitatakse rahas ning hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. RVastS § 9 lõikest 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Nendest sätetest tulenevalt kuulub kahju hüvitamise nõue rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on õigusvastase teoga, millega rikuti mõnda isiku subjektiivset õigust, õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju, esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Mittevaralise kahju hüvitamise täiendavateks eeldusteks on RVastS § 9 lg 1 järgi avaliku võimu kandja süü ning see, et kahju oleks tekitatud mõne sättes nimetatud õigushüve rikkumisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. 11.

§ 24

lõige 4 sätestab, et lühiajalisi kokkusaamisi ei võimaldata distsiplinaarkaristuse kandmiseks kartserisse paigutatud kinnipeetavale. Kohus nõustub Viru Vangla 17. mai 2022. a otsuses nr 6-16/88-2 toodud seisukohaga, et kuivõrd

§ 24

lõige 4 ei võimalda lühiajalise kokkusaamise toimumist kartserikaristuse kandmise ajal, siis ei saanud vangla tegevuse tõttu kaebajale mittevaralist kahju tekkida.

§ 24

lõikest 4 tulenevalt oli kokkusaamise võimaldamine seadusega piiratud ja vanglal puudus selles osas kaalutlusõigus. Kuivõrd

§ 24

lõikest 4 tuleneva regulatsiooni tõttu ei saa kuidagi õigusvastaseks pidada kaebajale isaga kokkusaamise mittevõimaldamist

1. märtsil 2022, s.o ajal, mil kaebaja kandis kartserikaristust, siis ei saanud ka sel ajal toimuma pidanud lühiajalise kokkusaamise ära jäämisest kaebajale tekkida RVastS § 7 lõike 1 ja § 9 lõike 1 alusel hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju ja esitatud hüvitamiskaebusel puuduvad eduväljavaated. Ka Tartu ja Tallinna Halduskohtud ning Tallinna Ringkonnakohus on oma lahendites asjades nr 3-17-1338, nr 3-16-225, nr 3-12-1457 3 3-22-1205 ja nr 3-22-1504 tõdenud, et sellistel asjaoludel esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue jääb suure tõenäosusega rahuldamata.
2. Kohus leiab, et esitatud kaebust ja kohtueelses menetluses tehtud vangla otsust arvestades ei saa ka varalise kahju tekkimist Viru Vangla tegevuse tõttu tõendatuks lugeda. Viru Vangla on
3. mai
4. a otsuses nr 6-12/79-2 veenvalt põhjendanud, miks kaebajale kuulunud pardli kaotsiminekut ei saa vangla süüks pidada. Kaebaja väitel läks tema pardel kaotsi
5. veebruaril 2022, kui ta paigutati ühest kambrist teise. Kaebaja ümberpaigutamise tingis eeltoodud kohtueelse menetluse otsuse kohaselt tema enda agressiivne käitumine (kaebaja lõhkus kambri akent, tualettpotti ja kraanikaussi). Kaebajale anti vanglaametniku poolt ümberpaigutamisel ka korraldus enda isiklikud asjad kokku panna, mida ta aga ei teinud, jättes esemed kambrisse, millest ta ümber paigutati. Kohus nõustub vanglaga, et olukorras, kus kinnipeetav ise oma varast ei hooli ning sellesse heaperemehelikult ei suhtu, ei saa panna vastutama vara säilimise eest kedagi teist. Lisaks on tõenäoline ka vangla oletus, et välistada ei saa seda, et ajal, mil kaebaja kambri sisustust lõhkus (millega kaasnes ka prügi tekkimine), võis pardel sattuda kaebaja enda tegevuse tõttu lõhutud esemete hulka. Eelnevat arvestades ei ole kohtu hinnangul praegusel juhul kaebajale rahalise hüvitise väljamõistmine reaalne.
6. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne ning nii varalise kui ka mittevaralise hüvitamisnõude rahuldamine oleks ebatõenäoline, mistõttu tuleb kaebus selle esitajale HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel tagastada.
7. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja riigilõivust vabastamise taotlust ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4