1-15-5137/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 11.03.2016 Jõhvi kohtumaja koht Kohtuasja number 1-15-5137 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Kaitsja vandeadvokaadi abi Deniss MATVEJEV Kohtuistungi toimumise aeg 04.03.2016 Kohtuasi Viru Vangla materjalid S.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu S.I sünd. XXX, isikukood XXXxxx, abitööline Karistuse kandmise algus 26.01.2015 lõpp 23.01.2017 RESOLUTSIOON Jätta S.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaadi abi Deniss MATVEJEVI taotlus, määrata tema poolt S.I-le kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 148 (ükssada nelikümmend kaheksa) eurot 08 senti (s.h. tutvumine asja materjalidega 20 €, vestlus kinnipeetavaga 26.02.2016 20 €, kohtuistungiks ettevalmistamine 40 €, osalemine kohtuistungil 20 €, käibemaks 20 €, sõidukulud 26.02.2016 Narva – Jõhvi – Narva 7,80 €, sõidukulud 04.03.2016 Narva – Jõhvi –Narva 15,60 €, käibemaks 4,68 €). Välja mõista S.I-lt riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaadi abi Deniss MATVEJEV) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 120 1 (ükssada kakskümmend) eurot. Jätta kaitsjale (vandeadvokaadi abi Deniss MATVEJEV) kohtulikus menetluses makstud sõidukulud 28 (kakskümmend kaheksa) eurot 08 senti Eesti Vabariigi kanda. Kaitsjatasu tuleb S.I tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700053372 ja selgitus „S.I 1-155137 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 26.01.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav S.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. S.I on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 10.08.2015 otsusega KarS §121 lg.1, §199 lg.2 p.4, 7, 8 järgi ning karistatud liitkaristusega 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust. Otsus jõustus 26.08.
2. Viru Vangla iseloomustus est nähtub, et kinnipeetaval on neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud teist korda, vanglas kannab karistust esimest korda. Käesolevat vangistust kannab kriminaalhoolduse teostamisest kõrvalehoidumise eest. Vanglas olles pani kinnipeetav toime uue kriminaalkuriteo ning ta tunnistati süüdi kehalise väärkohtlemise eest. S oodusteguriks varguse puhul on majandusliku kasu saamine ja grupi mõju, kehalise väärkohtlemise puhul on soodusteguriks impulsiivsus, reageering kannatanu tegevuse peale, grupi mõju. Kinnipeetavaga on läbi viidud vestlus „xxx tervisele, käitumisele ja seosest kuritegevusega“, lisaks motiveeriv vestlus liitumaks sotsiaalprogrammi Eluviisitreening õigusrikkujale. Kinnipeetav on läbinud xxx. Kinnipeetav läbis riigikeele õppetaseme A2, kuid eksamit positiivselt ei sooritanud. Kinnipeetav määrati 26.08.2015 tööle majandustöödele koristajaks, kuid käskkiri lõpetati 28.11.2015 julgeoleku kaalutlustel. Alates 01.09.2015 õpib kinnipeetav abikoka eriala, kuid omab puudumisi, kuna sellest erialast ta huvitatud ei ole. Kahel korral on kinnipeetava suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna ühel korral isik ründas kaaskinnipeetavat ning teisel korral sülitas ametnikule näkku. Vabanemisel soovib kinnipeetav elama asuda vanaema juurde aadressil xxx. Nimetatud aadressil elab ka kinnipeetava isa, kellel on alkoholiprobleemid. Vanaemaga on kinnipeetaval suhted head, emaga on suhted taastunud kinnipeetava vangistuse ajal, isaga kinnipeetaval lähedasi suhteid ei ole. Kinnipeetaval on kaks venda, kellest ühega suhtleb. Kinnipeetaval on kolmeaastane tütar, lapse emaga elavad lahus. 2 Kinnipeetava tutvusringkonda kuulub kriminaalkorras karistatud isikuid. Enne vangistust tegi kinnipeetav juhutöid, omab ka lühiajalist ametlikult töötamise kogemust. Vabanedes on kinnipeetaval olemas garanteeritud xxx-s. Kinnipeetaval on põhiharidus. Tasumata võlanõudeid on kinnipeetaval 6698,39 euro ulatuses, samuti on maksmata elatis. Kinnipeetaval on olemas kehtiv isikut tõendavat dokument. Kuigi kinnipeetaval on tulevikuks realistlikud eesmärgid, ei oska ta mõista, mis nende saavutamiseks teha tuleb. Kinnipeetav otsib kiireid lahendusi ja kasu, mitte pikaajalisi lahendusi. Varasemalt on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid – ei ilmunud registreerimisele, ei pidanud kinni ajakavadest. Narkootikumide ja alkoholi tarvitamisel võib kinnipeetav toime panna varavastaseid kuritegusid, konfliktiolukorras võib kasutada vägivalda. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 30%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 58%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava lähedasteks on vanaema, ema, isa, tütar ja poolvend. Ema sõnul on soovib kinnipeetav edaspidi osaleda lapse kasvatamisel Suhted lähedastega on head ja karistuse kandmise ajal suhtleb kinnipeetav oma lähedastega. Vanaema ja ema väitel on kinnipeetav vabanemisel sugulaste poolt koju oodatud, lähedased on valmis teda moraalselt toetama. Vabanemisel soovib kinnipeetav elama asuda aadressil xxx. Tegemist on kolmetoalise korteriga, mille omanikuks on kinnipeetava vanaema, kes on nõus kinnipeetavat vabanemisel moraalselt ja materiaalselt toetama. Nimetatud elamispinnal elab ka kinnipeetava isa, kellel on alkoholiprobleemid. Korterimaksete eest on võlad. Kinnipeetava ema selgitas, et rahaliselt ei ole tal võimalik poega toetada, kuid ta on nõus võimaldama pojale toidu. Kinnipeetaval on põhiharidus, mille omandas xxxkuid jättis mõlemad koolid pooleli. Vabanemisel on kinnipeetavale garanteeritud töökoht xxxs. Nimetatud ettevõtte töödejuhataja kinnitas seda infot ja kinnipeetavale võimaldatakse töökoht abitöölisena, kus esialgu makstakse miinimumtöötasu. Karistusregistri andmetel sattus kinnipeetav kinnipidamiskohta kriminaalhoolduse teostamisest kõrvalehoidumise eest. Seega varasem kriminaalhooldus tema suhtes ebaõnnestus. Karistuse kandmise ajal on kinnipeetavat karistatud distsiplinaarkorras neljal korral, mis näitab, et ka range järelevalve tingimustes ei ole kinnipeetav võimeline täitma kehtestatud reegleid. Maakohtu istung Abiprokurör Kristiina Erte maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus arvamuses leidis, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Kinnipeetav S.I seletas maakohtu istungil, et vangla on teda parandanud ja ta oma prioriteete muutnud. Kaitsja vandeadvokaadi abi Deniss Matvejev toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust ja palus ta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kaitsja märkis, et kinnipeetav on edukalt osalenud sotsiaalprogrammides, tema puhul on suurimad riskid seotud alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega, mida on võimalik kõrvaldada vabastamisjärgselt sotsiaalprogrammide kaudu. Kinnipeetaval on olemas kindel sotsiaalvõrk ja tegemist on alles teise karistusega, mille puhul võib kinnipeetavale anda võimaluse. 3 Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud korduvalt, viimase kuriteo pani kinnipeetav toime vanglas. Kinnipeetavat on vangistuse ajal korduvalt karistatud distsiplinaarkorras, kehtivaid distsiplinaarkaristusi on kinnipeetaval
3. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-191-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida ning on vangistuse ajal karistatud nii distsiplinaar- kui kriminaalkorras. Eeltoodu alusel ei pea maakohus õigeks ka kinnipeetava enda seletust, et vangla on teda parandanud. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama vanaemale kuuluvasse korterisse, kus muuhulgas elab ka kinnipeetava isa, kellel on alkoholiprobleemid. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt tarvitas kinnipeetav alkoholi esmakordselt 9-aastaselt ja pidevalt hakkas tarvitama 17-aastaselt. Peale alkoholi tarvitamist võib kinnipeetav muutuda agressiivseks ja käituda vägivaldselt. Kinnipeetava vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal kaasneb katseaeg minimaalselt 1 aasta. Arvestades asjaolu, et kinnipeetaval on endal probleemid alkoholi kuritarvitamisega ja asudes elama elamispinnale, kus on ees samuti alkoholiprobleemidega ja alkoholi kuritarvitav isik, mõjutab see ilmselgelt kinnipeetava resotsialiseerumist ja ei vähenda uute kuritegude toimepanemise riske. Asja materjalide kohaselt ei ole kinnipeetav korduvalt suutnud täita kriminaalhoolduse nõudeid ning pannud katseajal toime uusi tahtlikke kuritegusid. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Arvestades kinnipeetava eelnevat käitumist kriminaalhoolduse ajal puudub maakohtul käesoleval ajal igasugune veendumus, et seekord suudab kinnipeetav kriminaalhoolduse nõudeid täita ja ei pane katseajal toime uusi kuritegusid. Maakohus arvestab siinjuures ka Viru Vangla iseloomustuses väljatoodud uute kuritegude toimepanemise riske, mis ei ole madalad. Kinnipeetava hea läbisaamise vanaemaga ja töökoha olemasolu loeb maakohus antud asjas positiivseteks, kuid leiab, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal põhjendatud. Samuti ei anna vabastamiseks alust kaitsja seisukoht, et kuna tegemist on alles teise karistusega, võib kinnipeetavale anda võimaluse. 4 Vastavalt kinnipeetava taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaadi abi Deniss Matvejev, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 148,08 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja mõistab selle riigilt kaitsja kasuks välja. Kinnipeetavalt kuulub riigituludesse väljamõistmisele 120 €. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus KarS §76 ning KrMS §383, §384, §386, §387 ja §
4. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 5