KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. juunil 2016 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-16-2626 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432, määras: Jätta L.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšiku taotlus ja määrata tema poolt L.T-le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 72 eurot (s.h kohtulikus menetluses osalemise eest 60 eurot, käibemaks 12 eurot). Välja mõista L.T-lt riigituludesse menetluskulud 72 eurot kaitsjatasu kohtulikus menetluses osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 alusel L.T-le menetluskulude summa kokku 72 eurot maksmine 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700026120 ning selgitus „L.T 116-2626 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord 1

§ 121

lg 2 p 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 kuu vangistust.

§ 65

lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 22.12.2014 otsusega mõistetud karistus – 2 aastat 1 kuu ja 27 päeva vangistust ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 03.10.

1. Kohtuotsus jõustus 28.04.
2. Karistuse kandmise algus 03.10.2014 ja lõpp 30.12.
3. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 16.11.
4. L.T andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa, tl. 99). Kinnipidamisasutusest L.T kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust, nimelt ebaviisaka käitumise, allumatuse ja keelatud asjade valdamise eest. Vanglakaristust kannab neljandat korda. Isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning tema poolt toimepandud kuritegude dünaamika on varieeruv, enamus kuriteod seotud vägivallaga. Lisandusid narkootilise aine omamine kinnipidamisasutuses ning võimuesindaja laimamine ja solvamine. Viimane kuritegu (kehaline väärkohtlemine) on toime pandud vanglas kambrikaaslase suhtes. Vanglas suutmatus kontrollida oma emotsioone. Süüdimõistetu on kinnipidamisasutuses läbinud xxx. Ennetähtaegse vabanemise korral, soovib isik elama asuda õe juurde aadressile xxx. Tegemist on kolmetoalise korteriga, kuhu on võimalik paigaldada ka elektroonilise järelevalve seade. Käesoleval ajal elavad sellel aadressil kinnipeetava õde ja tema elukaaslane ja nende 2 alaealist last. Kinnipeetava õde ja õe elukaaslane on andnud kirjalikud nõusolekud elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Süüdimõistetu on lõpetanud xxx, kus on omandanud põhihariduse. Samuti on ta lõpetanud xxx, kus omandas xxx. Tööturuameti vahendusel on läbinud võsalõikaja koolituse. Enne vangistust kuni vangistuseni töötas xxx. Vangistuses töötab köögitöölisena. Vabanemisel on olemas garanteeritud töökoht xxx31.05.2016 seisuga tasumata nõudeid 1531 eurot ning vabanemisfondis 237,35 eurot. Lähedastest on 2 õde, kellest ühega on head suhted ja kes on valmis toetama L.T nii moraalselt kui materiaalselt. Enamus tuttavatest on kriminaalse taustaga. Vägivallakuritegude soodusteguriks vabaduses oli alkoholijoove. Karistusregistri järgi on teda üks kord karistatud väärteokorras alkoholiseaduse rikkumise eest. Vanglas tarvitas narkootikume, mille eest sai karistada kriminaalkorras. Meditsiiniosakonna andmetel põeb kroonilist haigust. Varasemalt on olnud psühhiaatrilisel ravil. Käesolev vägivallakuritegu toime pandud vanglas kambrikaaslase vastu. Probleemide lahendamiseks kasutab vägivalda, mõtlemata tagajärgedele. Viru Vangla toetab L.T vabastamist tingimisi ennetähtaegselt. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on süüdimõistetu vallaline, lapsi tal ei ole. Lähedastest on kriminaalkorras karistatud õde ja õe mees, kes on valmis teda igati toetama. Õe sõnul olid vennal vabaduses probleemid alkoholi tarvitamisega, narkootikume pole ta kunagi tarvitanud. Vabanemisel soovib elama asuda xxx. Antud aadressil asub 3-toaline korter, mis kuulub kinnipeetava õele. Antud korteris elavad kinnipeetava õde koos oma perega. Õde ja õe mees on andnud kirjalikud nõusolekud elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Elukoht vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise nõuetele. Kinnipeetava lähedased on nõus Igor 2

§ 76

lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu omab põhiharidust. Tal on puusepa ning lukksepa erialad. Enne kinnipidamist töötas isik xxx. Karistusregistri andmetel on süüdimõistetul 6 kehtivat kriminaalkaristust. Isik on karistatud erinevate kuritegude eest, sealhulgas ka raskendavail asjaoludel tahtliku tapmise, huligaansuse, kehalise väärkohtlemise, võimuesindaja vastu vägivalla kasutamise ja kinnipeetava poolt narkootilise aine ilma arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest. Isikul on 3 kehtivat väärteokaristust väheväärtusliku asja varguse ja alkoholiseaduse sätete rikkumise eest. Käesoleval hetkel kannab süüdimõistetu karistust selle eest, et tema, olles 18.12.2013 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja poolt karistatud

§ 121alusel , xxx kaaskinnipeetav Valeri 3

§ 121lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Isikule mõisteti karistuseks 1 kuu vangistust. Vanglas on isikul 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Samuti, olles vanglas on ta korduvalt toime pannud erinevaid kuritegusid (

§ 331ja § 121 lg 2 p 3 järgi).

Samas tuleb positiivseks lugeda, et vanglas on isik läbinud xxx ja töötanud majandusabitöödel. Kohus hindab neid kui asjaolusid, et vangistus mõjub L.T-le mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine. Kinnipeetav omab elamisluba, mis kehtib kuni 13.11.2016. Ennetähtaegse vabanemise korral isikul on garanteeritud töökoht xxx xxx. Soovib ta elama asuda aadressile xxx. Tegemist on kolmetoalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava õele ja kus käesoleval ajal elab õde koos oma perega. Korterisse on võimalik paigutada elektroonilise järelevalve seadmed. Elanikud on valveseadme paigaldamisega nõus. Süüdimõistetul on toetav lähivõrgustik. Kohus arvestab nimetatud asjaolusid, kuna teatud määral maandavad need uue kuriteo toimepanemise riske. Samas arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Kuna isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sealhulgas ka I astme kuritegude eest, leiab kohus, et ka lühiajaline vabaduses viibimine ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Isegi kinnipidamisasutuses viibimine ei suuda teda õiguskuulekale käitumisele suunata. Seda enam, et ka vanglas on ta korduvalt süütegusid toime pannud. Samuti viimane kuritegu on toime pandud vangla režiimis. Ka elektroonilise järelevalve kohaldamine ei ole antud juhul määratlev. Arvestades korduvalt isiku kriminaalkorras karistamist, ühiskonnale ja võimuesindajatesse ükskõikset suhtumist, võib isik edaspidi jätkata kuritegude toime panemist, vaatamata isegi elektroonilise järelevalve olemasolule. Lisaks rõhutab kohus, et Viru Maakohus pööras 07.10.2014 määrusega L.T-le Viru Maakohtu 18.12.2013 otsusega mõistetud vangistuse täitmisele, kuna L.T rikkus temale

§ 75lg 1 p 2,4,5 katseajaks määratud kontrollnõudeid.

Nimelt ei täitnud ta katseaja kestel registreerimiskohustust, ei taotlenud luba elukohast lahkumiseks ja elu-, töö-, või õppimiskoha vahetamiseks. See asjaolu näitas, et isik ei ole asunud paranemise teele ja tema karistusest tingimisi vabastamine ei ole täitnud eesmärki. Kohus rõhutab, et kõigepealt võtab kohus arvesse isiku toimepandud kuriteo asjaolusid nagu näeb ette

§ 76lg 4.

Kohus osutab tähelepanu asjaolule, et vabaduses viibides oli süüdimõistetu käitumine väga ohtlik. Isegi kinnipidamiskohas pani ta toime kuriteod. Samuti ei ole isik vabaduses viibides kasutanud võimalust käituda korralikult ega ole teinud mingeid reaalseid jõupingutusi oma käitumisharjumuste muutmiseks, mis võimaldaks tal edaspidi seadusekuulekalt elada. Vastupidi - vabaduses olles jätkas isik kuritegude toimepanemist ning alkoholi tarvitamist. See näitab, et L.T ei ole huvitatud oma käitumisharjumuste muutmisest, mis võimaldaks tal edaspidi seadusekuulekalt elada. See fakt tugevdab kohtu veendumust selles, et süüdimõistetu võib vabaduses toime panna uue kuriteo. Sellise isiku ennetähtaegne vabastamine peab olema selge erand. Süüdimõistetu puhul selliseid erandlikke asjaolusid kohus ei näe. Seda enam halb käitumine vanglas näitab seda, et kinnipeetava käitumise parandamise eesmärgini ei ole siiani jõutud ja pigem otstarbekam on jätkata isiku karistuse kandmist vanglas, et selliste eesmärkide saavutamiseks. 4

§ 76, Kr

MS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu L.T temale Viru Maakohtu 11.04.2016 otsustega mõistetud vangistuse kandmisest alla vabastamata. / Inna Kirsipuu kohtunik 5