lg 5 alusel allutada H.L katseajal
§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima
lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas XXXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 2 3. Kohaldada H.L-i suhtes käitumiskontrolli ajal
lg 2 p 2, 4, 5, 7 ja 8 sätestatud kohustusi: - mitte tarvitada alkoholi; - asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädalajooksul peale vanglast vabanemist; - pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida määratud ravi ning esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend; - mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega, välja arvatud lähisugulased; - osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.
järgi ja teda karistati 8 kuulise vangistusega.
alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata, kui H.L ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.
Kohtuotsus jõustus 26.05.2015.a. Pärnu Maakohtu 04.04.2016.a määrusega pöörati H.L-ile Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 08.05.2015.a kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus 7 kuud ja 28 päeva vangistust täitmisele ning H.L-i kohustati ilmuma kinnipidamiskohta karistust kandma kutse peale. Kohtumäärus jõustus 20.04.2016.a. H.L saabus karistuse kandmisele 16.05.2016.a. Karistuse kandmise algus oli 16.05.2016.a ja lõpp on 13.01.2017.a. H.L-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et individuaalset täitmiskava tema suhtes ei koostatud. Alates 14.07.2016.a töötab majandustöödel. Distsiplinaarkaristusi ei ole. Vangla toetab H.L-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 3 H.L-i kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav asub vabanemisel elama XXXXasuvasse korterisse, mis on kinnipeetava ja tema elukaaslase omandis. Vabanemisel on H.L võimalik asuda tööle OÜ-s XXXX. H.L soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega. On nõus kuue kuulise katseajaga. Elama asub aadressil XXXX elukaaslasele kuuluvale elamispinnale. Kriminaalkorras on karistatud kuus korda, vanglas teist korda. Vabanemisel on töökoht OÜ-s XXXX, ettevõttes, mis tegeleb metsandusega. Ei oska öelda, millal tekkisid alkoholiga probleemid. On ennast ka ravinud ja mingi aeg ei tarvitanud alkoholi. Kui tekkisid probleemid töökohaga, siis hakkas uuesti alkoholi tarvitama. On nõus lisakohustustega ja raviga. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. H.L-i karistuse lõpp on 13.01.2017. Prokurör leiab, et on otstarbekas allutada H.L
sätestatud käitumiskontrollile 6 kuuks ning vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, leiab, et H.L-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. Karistuse kandmise ajal on H.L suutnud käituda korrektselt, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Vangla ja prokurör toetavad H.L-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus usub, et praegune vangistus on pannud H.L-i mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul võimaldab H.L-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Vanglamaterjalide kohaselt on kuritegude toimepanemise soodusteguriks olnud alkoholi kuritarvitamine. Kohus lähtub ennetähtaegsel vabastamisel kinnipeetava kohtuistungil avaldatud valmisolekust sõltuvusprobleemiga tegelemiseks ning soovi pöörduda vastavale ravile ning paneb talle vabanemisel kohustuseks läbida alkoholi sõltuvusvastane ravi. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam sõltuvusainete 4 kahjulikkusest ning tahe neid edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Pärast vabanemist on H.L olemas kindel elu- ja töökoht ning kriminaalhoolduse kohaldamisega on nõustunud ka süüdimõistetu, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus juhindub
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.