← Eesti

1-14-9069/162

Kriminaalasi nr 1-14-9069 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtuistungisekretär Kohtunik Ülle Raag Margit Veike Määruse tegemise aeg ja koht 15.08.2016. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja

§ 121

ja § 199 lg.1 järgi Taotlus Tingimuslikult mõistetud karistuse täitmisele pööramine Kohtuistungi aeg Taotluse esitaja: Tartu Vangla kriminaalhooldus ametnik Sirje Vasemägi Süüdimõistetu S.T isikukood XXX , elukoht – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx Tõkend: S.T on vahistatud ja kinni peetud 25.07.2016, viibib Lõuna Prefektuuri Jõgeva arestimajas. 18.07.2016, 10.08.2016 RESOLUTSIOON

  1. Tühistada Tartu Maakohtu 04.05.2015.a. otsusega S.T-le mõistetud vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine ja pöörata vangistus 9 (üheksa) kuud 2 päeva täitmisele.
  2. S.T karistuse kandmise aega arvestada alates tema kinnipidamisest 25.07.
  4. S.T-le kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata kuni karistuse täitmisele pööramise määruse jõustumiseni. Saata määrus S.T-le, teadmiseks Lõuna Prefektuuri Jõgeva arestimajale.. Edasikaebamise kord 1

(6)Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule (Jõgeva kohtumaja) 10 päeva jooksul arvates määrusest teada saamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK S.T on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kohtuotsusega 04.05.2015.a.

§ 121ja § 199 lg.1 järgi.

Karistuseks mõisteti S.T-le 10 kuud vangistust. Karistuse hulka loeti tema eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva. S.T on kandmata karistust 9 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrati, et vangistust ei pöörata täitmisele katseajaga 2 aastat ning isikut kohustati järgima

§ 75toodud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Muu hulgas määrati S.T-le

§ 75lg 2 p 2 alusel lisakohustus mitte tarvitada alkoholi.

Kohtuotsus S.T suhtes jõustus edasikaebetähtaja möödumisel süüdistatavate suhtes 3.veebruaril 2016.a. mais 2015, teiste Kohtuotsus saadeti S.T suhtes täitmisele 12.02.2016.a. 13.06.2016 esitas kriminaalhooldusametnik Sirje Vasemägi kohtule erakorralise ettekande S.T kohta. Kriminaalhooldusametnik märgib, et S.T kriminaalhoolduse teostamine on takistatud. S.T on rikkunud kahel korral (02.05.2016 ja 06.05.2016) talle

§ 75

lg.2 alusel määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja on süstemaatiliselt rikkunud registreerimise kontrollnõuet. Esmakohtumisele mitteilmumist selgitas S.T raha puudumisega ja teisel korral tööandaja surmaga. Esmakohtumisele ilmus S.T korduvkutse tulemusena. Talle selgitati kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid, riske, kõigest aru saamist kinnitas S.T allkirjaga. Koostati kriminaalhooldusaluse hoolduskava, kõrge riski tõttu määrati talle registreerimiskohustus iga 2 nädala tagant. Peale 25.04.2016 ei ole S.T kriminaalhooldaja vastuvõtule ilmunud. Ta on helistanud, põhjendanud oma mitteilmumist töökohustustega Pärnus, elukoha vahetusegakolimisega sotsiaalkorterissexxxxxxxxx. Tegelikult ei ole S.B.J juurest xxxxxxxxtalust täielikult ära kolinud. Peremees palus tal lahkuda, kuna S.T tarvitas alkoholi, ähvardas peremeest, tülide lahendamisse sekkus politsei. Kriminaalhooldaja hinnangul suhtub S.T kriminaalhooldusega kaasnevatesse nõuetesse vastutustundetult ja tema kriminaalhoolduse jätkumine ei ole võimalik. Kriminaalhooldajal on alust arvata, et S.T rikub talle määratud alkoholi tarvitamise keeldu, ta ei ilmu kriminaalhooldaja vastuvõtule, on korduvalt rikkunud

§ 75

lg.2 p.2 alusel määratud kohustust.

§ 74

lg.4 alusel kriminaalhooldaja teeb ettepaneku pöörata S.T-le määratud kandmata karistus 9 kuud 28 päeva vangistust täitmisele. Kohus võttis ettekande menetlusse ja määras kohtuistungi 18.juulile. Kohus saatis S.T-le kutse kohtuistungile tähtkirjaga, mida ei õnnestunud talle üle anda ei J xxxxxxxxxxxxxxxxxna külas ega Jxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxsotsiaalkorteris. S.T on tema elukohast otsitud neljal korral: 28.juuni, 04.juuli, 13.juuli, 18.juuli, S.T ei ole kriminaalhooldajale teatatud elukohas kättesaadav olnud. Kohtuistungisekretär helistas S.T-le tema telefonil xxxxxxxx (number saadud kriminaalhooldajalt, kuid kriminaalhooldaja kõnesid S.T vastu ei võta), kuid telefon ei vastanud ja tagasi ei helistatud. Kohtuistungile 18.juulil S.T ei ilmunud. Kohus määrusega 22.07.2016 määras S.T kohtuotsuse täitmise tagamiseks vahistada, tabamisel toimetada ta küsitlemiseks ja kohtuotsuse täitmisele pööramise otsustamiseks kohtuniku juurde. 2

(6)Kohtu määrus saadeti Lõuna Prefektuurile täitmiseks 25.07.2016 ja sama päeva õhtul peeti S.T kinni tema elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx s. S.T-le anti kätte kohtu 22.07.2016 määrus tema vahistamise kohta. Kohtunik küsitles S.T 26.juulil. Kohtuistung S.T karistuse täitmisele pööramise otsustamiseks toimus 10.08.
  1. Kriminaalhooldaja Sirje Vasemägi jäi kohtuistungil selle juurde, et karistus tuleb täitmisele pöörata. Kutse kriminaalhooldusametniku juurde ilmumiseks saadeti S.T-le xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külla. Esmakohtumisele määratud ajal 19.02.2016 S.T ei ilmunud. S.T helistas kriminaalhooldusosakonda ja pahandas kutsumise peale. Talle määrati uus registreerimisaeg ja selgitati registreerimas käimis kohustust . S.T-ga koostati ja 11.aprillil ta allkirjastas hoolduskava, milles registreerimiskohustus 2 korda kuus, arvestades temaga seonduvaid kõrgeid riske. Pärast 25.aprilli ei ole S.T registreerimiskohustust täitnud. 02.märtsil S.T helistas, oli endast väljas, kuna leidis tööandja surnuna. Kriminaalhooldaja arvestas olukorda, määras uue registreerimisaja.
  2. ja 06.mail on S.T fikseeritud alkoholitarvitamine. 06.mail tungis S.T oma varasemasse elukohta sisse vägivallaga, peremees kutsus politsei. Ka see juhtum näitab, et tema puhul on uute süütegude risk kõrge. Viimane jutuajamine oli kriminaalhooldajal S.T-ga 03.juunil, mil S.T andis lubaduse, et ta tuleb kriminaalhooldaja juurde esmaspäeval, ei tulnud. S.T ei võta vastu kriminaalhooldaja telefonikõnesid, teda ei ole võimalik kätte saada. Ta ei helista ka ise, kutse peale on kriminaalhooldaja telefoninumber märgitud. Kuna S.T-ga telefoni teel kontakti ei ole võimalik saada, tegi kriminaalhooldaja 21.juunil kodukülastuse xxxxxxxx. S.T ei olnud. Kriminaalhooldaja on küsitlenud teisi elanikka xxxxxxx , S.T on seal nähtud, joobetunnustega. Aprilli algul rääkis S.T, et tal on tööd Pärnus ja mujal, nädalavahetuseks tuleb tagasi. S.T ei ole registreerimiskohustust täitnud, sotsiaalprogramme ei ole saanud talle pakkuda. Sellisel viisil ei ole võimalik kriminaalhooldust jätkata ja karistus tuleb täitmisele pöörata. andis kohtuistungil selgituse, et sotsiaalmajas on S.T nähtud viimati 16.juulil, ta oli alkoholijoobes. S.T tarvitab rohkelt alkoholi, kuid alkoholitarvitamise keelu rikkumine on fikseeritud kahel korral. Kriminaalhooldusametnik taotleb kohtuotsuse täitmisele pööramist ja selle tagamiseks S.T vahistamist. S.T uue kuriteo risk on kõrge, ta on varem 12 korral karistatud, on agressiivne, vägivaldne. Praegu tarvitab ta kriminaalhooldusalusena alkoholi, mis on talle keelatud. Kriminaalhooldusametnik ei pea sellisel viisil võimalikuks kriminaalhooldust jätkata. S.T andis kohtuistungil seletuse, et talle anti valla poolt uus elukoht xxxxx sotsiaalkorteris, kuid ta tahab seal remonti teha, sisse seada ja seetõttu seal praegu ei ela. Ta elab oma töökohal, objektil. Objektid on üle vabariigi laiali - Tartus, Pärnus, Tallinnas. Kindlaid aadresse ei tea. Ta remondib või lammutab kortereid ja seal ka elab. Tööandja ostab elamiseks vajaliku. Tööandjad on olnud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxg. Need on eraisikud ja kirjalikke lepinguid ei ole. Palka on saanud 500-600 eurot kuus, raha alles ei ole. xxxxxxkorteris ta elanud ei ole, 22.juulil oli seal esimest korda. Vilina külast on ta ära kolinud, aga mõned asjad on ikka veel seal. On õige kriminaalhooldaja seletus, et kui tal tööandja xxxxxxxxxära suri, siis kriminaalhooldaja arvestas sellega ja lükkas kohtumise uuele ajale. S.T sõnul ei ole tal võimalik registreerimiskohustust täitmas käia - ta ei saa sellepärast kaks korda kuus töölt ära käia ja raha ka ei ole et sõita. Kriminaalhooldusoskonda ta helistas- telefoninumber oli kutse peal. Aga ta ei salvestanud numbrit ja võõrastelt numbritelt tulnud kõnesid ta vastu ei võta. S.T seletab, et talle ei meeldi selline asi, et ta peab registreerimas käima ja kellelegi aru andma, ta tahab vaba inimene olla. Parem kannab selle karistuse ära ja siis teeb mis tahab. Kohtuotsuse sai ta kätte siis kui kohus lõppes, 2015.a. maikuus ja ta teab pandud kohustusi- et ei tohi alkoholi tarvitada ja peab märkimas käima. Ta lihtsalt peab kaks õlut ära jooma. On õige, et 03.juunil ta lubas, et tuleb märkima, aga ta 3
(6)tõepoolest rikkus seda, oli Tallinnas. Aasta aega teda välja ei kutsutud ja siis ta arvas, et ei peagi tulema. KOHTU SEISUKOHAD Kohus leiab, et S.T-le mõistetud vangistuse tingimuslik mittekohaldamine tuleb tühistada ja saata S.T talle mõistetud karistust 9 kuud 28 päeva vangistust kandma. 04.mail 2015.a. tehtud kohtuotsus jõustus S.T suhtes edasikaebamata ja tema katseaeg hakkas KrMS § 78 p.1 järgi kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest 04.mail 2015. Kohtuotsus on kriminaalhooldusosakonnale täitmisele saadetud 12.02.2016 (tl.76 IVkd).

§ 74

lg.4 sätestab: S.T-le on jõustunud kohtuotsusega 04.05.2015 mõistetud karistuseks vangistus 9 kuud 28 päeva, mis on jäetud tingimisi täitmisele pööramata 2 -astase katseajaga.

§ 75lg 2 p 2 alusel on S.T-le määratud lisakohustus mitte tarvitada alkoholi.

S.T on allutatud

§ 75alusel käitumiskontrolli ajaks kontrollnõuetele ja kohustustele.

Kontrollnõuete hulgas on tal nõuded , et peab elama kohtu määratud alalises elukohas Tammaru talus Vilina külas Jõgeva vallas, et ta peab saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu - või töökoha vahetamiseks, et ta peab alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama kriminaalhooldajale nõutavaid andmeid. Käesoleval juhul on olukord, et kriminaalhooldaja on andnud S.T-le loa asuda elama uude elukohta- sotsiaalmajja xxxxxxxxxxxxxxxxxx vallas, see elukoht on talle antud kohaliku omavalitsuse poolt. Kriminaalhooldaja ettekandest ja S.T enda kinnitusest nähtub, et S.T ei ole elanud temale antud elukohasxxxxxx külas ja ta ei ole olnud seal kättesaadav. Sellega on S.T rikkunud temale kehtestatud elukoha kontrollnõuet. S.T ei ole ilmunud kriminaalhooldaja juurde registreerimisele. Kriminaalhooldaja ettekandest ja S.T enda seletusest saab järeldada, et kutse esmakohtumisele (19.veebruariks) sai ta ka kätte, ta helistas kriminaalhooldusosakonda. Talle määrati uus registreerimisaeg. Esmakohtumisele ilmus S.T 04.märtsil, mil ta kirjutas ka seletuse, miks ta kahel eelneval määratud ajal tulla ei saanud (tl.91 IVkd). Järgmised registreerimised olid

  1. ja
  2. märtsil ja 11.aprillil. Neil registreerimistel S.T käis. S.T-le määrati registreerimiskohustus kaks korda kuus. Veel käis ta registreerimisel 25.aprillil, pärast seda kuupäeva ei ole S.T registreerimiskohustust täitnud ega ole olnud kriminaalhooldajale kättesaadav. S.T helistas kriminaalhooldajale 03.juunil (reede), mil ta lubas registreerimiskohustust täitma tulla esmaspäeval, s.o. 06.juunil, S.T ei ilmunud. Kodukülastuse ajal 21.juunil ei olnud S.T ka oma elukohas kättesaadav. Seega on S.T rikkunud registreerimiskohustust, mis on talle kohtuotsusega pandud ja millise kohustuse olemasolust oli ta teadlik. S.T on kahel korral (fikseeritud korrad) rikkunud temale kohtuotsusega pandud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi.IVkd. tl.90 on indikaatorvahendi kasutamise protokollid, millest nähtub, et 02.mail kell 13.25 on fikseeritud temal alkoholijoove 1,
  3. 06.mail 2016 on tal fikseeritud etanoolisisaldus väljahingatavas õhus 0,84 mg liitri kohta. S.T ise kinnitas 2015.a. toimunud kohtuistungil ja oli nõus, et ta täidab alkoholi tarvitamise keeldu. Alkoholi tarvitamisest hoidumine oli temale tingimusliku karistuse mõistmise üks eeldusi. Tegelikkuses on S.T alkoholitarvitamise keeldu rikkunud vähemalt kahel korral (fikseeritud 4

(6)rikkumised) ja kriminaalhooldajale teadaolevalt on neid rikkumisi rohkemgi. Sellega on S.T rikkunud temale kohtuotsusega pandud lisakohustust. Seega on S.T rikkunud lühikese aja jooksul kõiki peamisi tingimusliku karistuse kandmise nõudeid: ta ei elanud määratud (ja muudetud) elukohas, ta ei ole olnud kriminaalhooldajale kättesaadav ja ta on rikkunud korduvalt registreerimiskohustust. Lisaks sellele on ta rikkunud lisakohustust- alkoholi tarvitamise keeldu. S.T seletus, et ta on elanud objektidel vabariigi erinevates kohtades, et ta ei hakka tööpäeval ja tööajast registreerimisele tulema ja selle peale raha kulutama, osutab, et käesoleval ajal puudub S.T ka tegelik valmisolek ja tahe kanda oma karistust vabaduses viibides- kohtu poolt määratud kriminaalhooldusnõudeid täites. S.T ütles kohtuistungil, et ta ei taha olla mingi kontrolli all ja kellelegi aru anda. Ta tahaks oma karistuse ära kanda ja siis teha, mis tahab. S.T on käesoleval ajal täitmisel olevale kohtuotsusele eelnevalt kriminaalkorras 12 korral karistatud, s.h. peamiselt vägivallakuritegude eest (

§ 121, Kr

K § 197, § 107) ja varavastaste kuritegude eest. Ehk siis samade õigushüvede vastu ja samaliigiliste süütegude eest nagu käsitletava kohtuotsuse järgi. Seega on õige kriminaalhooldusametniku hinnang, et tegemist on isikuga, kelle puhul on uue kuriteo toimepanemise risk kõrge, kes on vägivaldne. S.T on korduvalt kandnud nii tingimuslikku karistust kui ka reaalset vangistust. Kohus nõustub, et kriminaalhoolduse tingimused peavad vastama hooldusaluse isikule, sellega on seotud ka näiteks registreerimiskohustuse sagedus. S.T õigusvastase käitumise risk ilmnes ka elamisel Vilina külas Tammaru talus, kuhu tuli talle kutsuda politsei. Kohus leiab, et sellises olukorras ei ole karistusest tingimisi vabastamise jätkumine võimalik. Kohtuotsus, mis on S.T suhtes olnud täitmisel rohkem kui viis kuud, on S.T poolt täitmata. Ta ei ole allunud kriminaalhooldaja järelevalvele ja kontrollile, rikkudes nii alalises elukohas elamise kohustust, registreerimiskohustust kui ka lisakohustust- alkoholi tarvitamise keeldu. S.T on kohtule selgitanud, et ta ei pea võimalikuks seatud nõudeid täita ja ta ei taha olla kriminaalhooldusalusena järelevalve all. Sellisena ei ole karistusest tingimise vabastamine ja käitumiskontrolli teostamine võimalik. S.T ei olnud kättesaadav ka käesolevat erakorralist ettekannet arutavale kohtule. Kummaski tema võimalikus elukohas talle kutset kohtuistungile kätte anda ei olnud võimalik. 22.07.2016 koostas kohus S.T vahistamise määruse ja 25.07.2016 peeti S.T kinni. Talle anti kätte õiguste deklaratsioon, vahistamismäärus ja teda küsitleti kohtuniku poolt. KrMS § 429 lg 1 p 1 kohaselt ning Lg.2 järgi Kriminaalhooldaja erakorralise ettekande vaatab kohus läbi KrMS § 427 lg.1, lg.2 alusel. Kohus on kindlaks teinud, et S.T ei järgi katseajal temale kohustuslikke

§ 75

lg.1 p.1,2,3 kontrollnõudeid ega täida talle

§ 75lg.2 p.2 alusel pandud kohustust.

Sellega on täidetud ka ristuse täitmisele pööramise eeldused, mis märgitud

§-s 74 lg.

  1. Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine tuleb tühistada ja pöörata karistus täitmisele. S.T-le kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata. Kohus juhindus KrMS § 429, § 427 lg.1, lg.2, lg.3, §
  2. 5

(6)/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.