Obsah (4)

§ 263§ 65§ 69§ 75

Kriminaalasi nr 1-17-4204 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 3. aprill 2019. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-4204 Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jan

§ 263

lg 1 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 5 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati V.T-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 27.04.2016.

a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-411 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 6 kuud 24 päeva vangistust, võrra. V.T-le mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 11 kuud 24 päeva vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendati V.T-le mõistetud vangistus 714 tunni üldkasuliku tööga, tähtajaga 2 aastat kohtuotsuse jõustumisest alates, igakuiselt vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule.

§ 69

lg 4 alusel kohustati V.T üldkasuliku töö tegemisel järgima

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75lg 2 p 1 alusel kohustati V.T täitma Tartu Maakohtu 27.04.2016.

a otsusega määratud kohustust otsuses määratud tingimustel, s.o hüvitada kuriteoga tekitatud kahju katteks kannatanutele igakuiselt vähemalt 200 eurot kuni 27.04.2018. a.

§ 75lg 2 p 2 alusel kohustati V.T käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

Kohtuotsus jõustus 02.06.

1. a. 10.12.
2. a esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande V.T kohta. Erakorralise ettekande kohaselt on V.T rikkunud 08.11.
3. a registreerimiskohustust. V.T seletuse kohaselt ei ilmunud ta kohtumisele, kuna arvas, et pidi registreerimisele tulema teisel päeval. Kriminaalhooldusametniku esimene kohtumine V.T-ga toimus 12.06.
4. a. Ametnik selgitas üldkasuliku töö eesmärki ja korraldust, V.T õigusi ja kohustusi ning koostati üldine jaotuskava, mille järel suunati V.T tööle Spordiklubi Pedjasse. Ettekande esitamise ajaks on V.T sooritatud 508 tundi, sooritamata 206 tundi. V.T on kriminaalhoolduse jooksul pannud korduvalt toime erinevaid rikkumisi: - 03.08.
5. a teostati alkoholi tarvitamise kontroll esinduses, mille tulemusena tuvastati V.T joove 0,336mg/l. V.T kirjutas ametnikule seletuseks, et ta jõi eelmisel päeval koos xxxxxxxxxxxx Siimustis. - 15.09.
6. a võttis ametnik V.T-lt seletuskirja registreerimiskohustuse mittetäitmise kohta kokkulepitud ajal, s.o 14.09.
7. a. V.T kirjutas seletuse, et ta unustas registreerimisele tulla, kuna ema tegi üllatuspeo sünnipäeva puhul ja istumise käigus ununes kohtumise aeg. - 13.03.
8. a ei jõudnud isik registreerimisele, kuna läks tööle. - 08.04.
9. a sai kriminaalhooldusametnik Piret Avi informatsiooni, et V.T lahkus Eesti territooriumilt 08.04.
10. a kell 22:30 ning naasis Eestisse 14.04.
11. a kell 23:
12. Ametnik võttis isikult kirjaliku seletuse ilma ametniku eelneva loata piiriületuse kohta. V.T põhjendas oma käitumist sellega, et ta lahkus Eestist, kuna ta pidi emale auto Soome viima, et ema saaks tööl käia, sest tema enda auto läks katki. Ametnik Piret Avi koostas rikkumise kohta kirjaliku hoiatuse 24.04.
13. a. - 06.04.
14. a ei sooritanud V.T ajakava järgi üldkasuliku töö tunde. V.T seletas, et ta ei teinud ajakavas kokkulepitud ajal tööd, sest telefon ununes hääletu peale ja hommikul ei kuulnud äratust. Päevikukandes oleva info kohaselt hilines V.T üldkasulikule tööle, kuna oli viibinud varasemalt kriminaalkorras karistatud sõbra xxxxxxxxxxxxxx juures ja magas hommikul sisse. - 26.04.
15. a ei sooritanud V.T ajakava järgi üldkasulikku tööd tervislikel põhjustel. - 06.07.
16. a ei sooritanud V.T ajakava järgi üldkasuliku töö tunde, sest väidetavalt oli tal palavik ja halb olla. 06.07.
17. a tegemata jäänud tunnid, tegi V.T ära 09.07.
18. a. - V.T ei ilmunud registreerimisele 24.08.
19. a ja 28.08.
20. a. V.T seletuse järgi ei ilmunud ta 24.08.
21. a kohtumisele, sest kiirustas tööle ning 28.08.
22. a ei ilmunud, sest arvas, et pidi kohtumisele tulema 31.08.
23. a. - V.T helistas ametnikule 25.10.
24. a ja andis teada, et tervisest tingitud probleemide tõttu ei ole tal 26.10.
25. a võimalik üldkasulikku tööd sooritada. Ametnik palus vastuvõtule tulles esitada arstitõendi. V.T tuli ametniku vastuvõtule 29.10.
26. a, kuid arstitõendit oma tervisliku seisundi kohta tal esitada ei olnud. Seletuse järgi ei jõudnud ta 26.10.
27. a kriminaalhooldusesse ja ühiskondlikule tööle haiguse tõttu ning arstitõendit ei saanud ta tuua, kuna tal ei olnud võimalik Tartust Jõgevale perearsti juurde 2 saada. Ametnik koostas üldkasuliku töö ajakava rikkumise kohta kirjaliku hoiatuse 29.10.
28. 28.09.
29. a kirjutas V.T avalduse elukoha vahetamiseks aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vald. Ametnik koostas elukoha kontrolli taotluse 24.10.
30. a ning 30.10.
31. a on Tartu Vangla nooremametnik xxxxxxxxxxxxx koostanud positiivse vastuse. 05.11.
32. a helistas ametnik hooldusalusele seoses ametnikuvahetusega, et leppida kokku sobiv registreerimisaeg. Ametnik leppis V.T-ga telefoni teel kokku vastuvõtu aja 8.11.
33. a kell 08:15 ning saatis vastavalt telefonikõnes sõlmitud kokkuleppele kutse ka hooldusalusele e-maili aadressile 23.11.
34. a esitas ametnik teabenõude Politsei- ja Piirivalveametile isikuga seotud intsidentide, algatatud väär- ja kriminaalasjade kohta perioodil 01.09.2018-21.11.
35. Vastuskirjas teabenõudele selgus, et V.T suhtes on registreeritud väärteojuhtum, kus 22.10.
36. a kell 14.05 V.T mootorsõiduki valdajana, lubas juhtida mootorsõidukit isikul, kellel puudus vastava kategooria juhtimisõigus. Karistusregistri andmetel on isikut karistatud antud juhtumi eest LS § 202 lg 1 alusel rahatrahviga 300 eurot. Ametnik sai rikkumisest teada päringu vastuse saabudes 30.11.
37. a ning järgmine kohtumine kokku lepitud 27.12.
38. a kell 13:
39. Lisaks nähtub karistusregistrist, et V.T on katseajal väärteokorras karistatud veel 07.08.
40. a LS § 227 lg 1 alusel rahatrahviga 80 eurot. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku pöörata V.T-le mõistetud karistus täitmisele. Kriminaalhooldusametniku hinnangul viitavad V.T rikkumised sellele, et isik ei ole motiveeritud järgima kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid. V.T on korduvalt rikkunud registreerimiskohustust, milles ametnik näeb korduvat mustrit. Veel ei ole V.T kinni pidanud kokkulepetest ja tema põhjendused rikkumiste kohta ei ole põhjendatud. Kohus arutas erakorralist ettekannet 23.01.
41. a kohtuistungil. Kohus andis V.T-le võimaluse tõestada, et ta on suuteline kriminaalhooldust edukalt läbima. Kohus lükkas asja arutamise edasi ja määras uueks kohtuistungi ajaks 02.04.
42. a. 02.04.
43. a kohtuistungil leidis kriminaalhooldusametnik, et kriminaalhooldust on võimalik jätkata. Perioodil 23.01.
44. a kuni 02.04.
45. a on V.T ennast kokku võtnud ja täitnud nii kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi kui teinud ka üldkasuliku tööd korrektselt. 02.04.
46. a seisuga on sooritamata 88 tundi üldkasuliku tööd. V.T on veendunud, et saab sooritamata tööd õigeaegselt ära teha ning palub kriminaalhoolduse jätkamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne tuleb võtta teadmiseks ja jätkata V.T suhtes kriminaalhooldust. Kohtu hinnangul on veenvalt tuvastatud, et V.T on rikkunud 08.11.
47. a registreerimiskohustust ja seda ilma mõjuva põhjuseta. Sellele vaatamata leidis kohus 23.01.
48. a kohtuistungil, et V.T-le on võimalik anda veel üks võimalus tõestada, et ta on võimeline kandma karistust vabaduses, s.o tegema üldkasulikku tööd ning täitma kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid ja kohustusi. V.T on käesolevaks ajaks 3 muutnud enda suhtumist ja käitumist. Ajavahemikul 23.01 kuni 02.04.
49. a sooritas V.T üldkasuliku töö tunde korrektselt, samuti ei rikkunud muid nõudeid või kohustusi. Sellest tulenevalt leiab kohus, et V.T suhtes on võimalik kriminaalhooldust jätkata. Kriminaalhoolduse lõpuni on jäänud 2 kuud ja V.T on tegemata 88 tundi. Võttes arvesse V.T käitumist istungite vahelisel ajal, on kohus veendumusel, et V.T on piisavalt motiveeritud, et edukalt kriminaalhooldust läbima. Raina Pärn Kohtunik 4