lg 2 p 2,3 järgi, kiirmenetluses lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin Süüdistatav B.J Elukoht xxx, isikukood XXX, VF kodanik, keskharidus, emakeel – vene keel, ei tööta. Varasem karistatus: - 16.12.2013 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
järgi 11 kuud ja 27 päeva vangistust
MS § 217 korras kahtlustatavana kinni peetud 28.09.2017. Kaitsja Vandeadvokaat Galina Tšelnokova RESOLUTSIOON Tunnistada B.J süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada B.J vangistusega 4 (neli) kuud. Vastavalt
§-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: 1) elama aadressil xxx; 1 1-17-9181 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning
lg 2 p 2 ja 8 ettenähtud kohustusi - mitte tarvitama alkoholi; osalema sotsiaalprogrammis.
p 1 alusel arvestada B.J-ile määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamise päevast, so alates 29.09.
järgi) 28.09.2017 kella 01.10 paiku, viibides alkoholijoobes xxx asuvas korteris, tekkinud konflikti käigus lõi oma isa V P kahvliga käevarde, millega tekitas viimasele füüsilist valu ja kehavigastusena torkehaava. Sel moel pani B.J toime teisele inimesele füüsilist valu ja kehavigastusi tekitanud kehalise väärkohtlemise lähisuhtes ja korduvalt, s.o
II Kohtuistung Süüdistatav B.J tunnistas ennast kohtuistungil süüdi ja kahetses. Süüdistatav ei taotlenud enda ülekuulamist kohtuistungil. Abiprokurör leidis, et antud kriminaalasjas on tõendatud tõendamisesemed selgelt ja kriminaalasja materjalidest nähtub üheselt, et B.J on toime pannud talle inkrimineeritava kuriteo. Samuti on ka B.J nii kohtueelses menetluses kui ka kohtuistungil tunnistanud enda süüd talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises. Prokurör tegi ettepaneku tunnistada B.J süüdi
Kuivõrd asja vaadatakse lühimenetluses siis vähendada seda pakutavat karistust 1/3 võrra ja karistuseks on siis 4 kuud vangistust. Vastavalt
lõigete 1 ja 2 kuulub koheselt ärakandmisele 2 kuud vangistust ja karistuse kandmise alguseks lugeda B.J kahtlustatavana kinnipidamisaega, so alates 28.09.2017, ja ülejäänud osa vangistusest, ehk siis 2 kuud vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui B.J ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
lg 1 p 1 kuni 6 ja lõige 2 p 2, 8 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt on ta siis muuhulgas kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ning osalema sotsiaalprogrammis. B.J on varem kriminaalkorras karistatud samalaadse kuriteo toimepanemise eest. Eelnevalt teda karistati tingimisi vangistusega ja allutati käitumiskontrolli nõuetele katseajaga 2 aastat ja 6 kuud. Prokurör on seisukohal, et šokivangisuts on B.J suhtes põhjendatud. Kaitsja ei vaidlusta oma kaitsealuse teo kvalifikatsiooni, aga leidis, et šokivangistuse kohaldamine ei ole põhjendatud. B.J süüdistatakse teise astme kuriteo sooritamises. Ta võttis süü omaks, mis on süü kergendav asjaolu. Kaitsja leiab, et B.J-ile on vaja määrata karistus, mis ei ole seotud reaalse vangistusega, et ta viibiks hooldusametniku kontrolli all. Prokuröri poolt pakutud kasteaega tuleb vähendada. Kaitsja palub pehmendada prokuröri poolt nõutavat karistust, rakendada
Samuti palub võimaldada talle maksta menetluskulud ühe aasta jooksul. III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 233 lg 1 kohaselt lahendab kohus lühimenetluses kriminaalasja tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata, kriminaaltoimiku materjali põhjal. KrMS § 237 lg 5 kohaselt võib süüdistatav taotleda enda ülekuulamist kohtus. 3 1-17-9181 Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kuulanud ära süüdistatava seisukoha süü tunnistamise küsimuses ning uurinud kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et B.J süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises
lg 2 p 2,3 järgi on tõendamist leidnud ning eeluurimisel õigesti kvalifitseeritud. Kehaline väärkohtlemine on koosseisutüübilt alternatiiv-aktiline süüteokoosseis. Valu põhjustatud muu kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav. Löömine ja peksmine on näited sellistest kohtlemistest, samuti kuuluvad siia käe väänamine, kägistamine, hammustamine, juustest kiskumine jne (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-48-04 p 8). Kehaline väärkohtlemine moodustab kuriteokoosseisu ainult juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu, mida tuleb mõista kui tegeliku või potentsiaalse kudede kahjustamisega kaasnevat ebameeldivat aistingut (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-50-13 p 12). Kohus leiab, et B.J täitis enda tegevusega
§-s 121 lg 2 p 2,3 sätestatud kuriteo objektiivse koosseisu 28.09.2017 kella 01.10 ajal xxx asuvas korteris. Kohus leiab, et B.J poolt kehalise väärkohtlemise toimepanemine on tõendatud tema ütlustega (lk 29-31), milles ta tunnistab nimetatud kuriteo toimepanemist ja kahetses tehtut. Tema ütluste kohaselt elab ta ühes korteris isaga V P. Suhted isaga on halvad põhjusel, et ta kuritarvitab alkoholi. Joob praktilised iga päev. 27.09.2017 ta parandas pead, jõi ära umbes pool liitrit kanget alkoholi ja 28.09.2017 öösel läks koju tagasi korterisse aadressil xxx. Ta tahtis märkamatult minna oma tuppa, kuid isa ei maganud. Isa tuli tema juurde, hakkas riidlema. Süüdistatav karjus isale, et ta läheks ära, lükkas toast välja, pani tema järel ukse kinni, kuid isa tuli uuesti sisse. Kolmandal või neljandal korral süüdistatav vihastas, haaras toas olnud kahvli ja kui isa uuesti tuli süüdistatava tuppa, siis heitis täie jõuga kahvli isa suunas. Kahvel torkas isale kätte. Isa väljus süüdistatava toast. Kohus suhtub kriitiliselt B.J ütlusse osas, milles ta nendib, et heitis kahvli isa suunas. Kohus peab B.J ütlused selles osas ebausutavateks. Vaevalt, kui kahvli heita jõuga inimese suunas, ta võib see pooleldi läbida inimese näha. Seda kohtu seisukohta kinnitavad kannatanu ütlused ja isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga. Kohus on veendunud, et B.J torkas kahvli kannatanule kätte, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. Lisaks sellele tõendavad süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist kannatanu V P ütlused (lk 1-4), mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda, kuna need haakuvad ka teiste avaldatud tõenditega ja mille kohaselt elab aadressil xxx koos pojaga B.J. Poeg on alkoholijoobes praktiliselt iga päev. Joob korterist väljas ja kui koju tuleb, siis hakkab kannatanuga skandaalitsema. Ta ei tööta, sissetulekut ei oma. Konfliktid on nendel olnud vaid sõnalised. 27.09.2017 kella 21.00 paiku 4 1-17-9181 tuli Denis koju purjuspäi. Lärmas, kuid pärast läksid lahku eri tubadesse. Kannatanu heitis magama, kuid uinuda ei saanud, sest Denis karjus omas toas. Kannatanu läks poja tuppa ja palus rahuneda ja olla vaiksemalt, mille peale Denis saatis kannatanu ropult pikalt, tuli kannatanu juurde kahvel käes ja torkas kahvli kannatanule kätte, paremasse õlavarde. Kahvlihaarad läksid kannatanule naha alla täpselt poole ulatuses. Kannatanu tundis tugevat valu, nägi verd. Kahvel tuli kannatanul iseseisvalt käest välja tõmmata. Denis aga jäi oma tuppa lesima. Kannatanu kutsus politsei. Kannatanule kehavigastuse tekitamist tõendab ka isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga (tl 10-12), mille kohaselt kannatanul leiti parema käe õlavarre esiosal neli ühtlast nahatorget, sirgelt. Nendest läbitorgedest igritseb verd. Eeltoodud tõenditega on kooskõlas kiirabikaart (lk 9), millest nähtub, et 28.09.2017 kell 01.09 häirekeskusest saabunud informatsiooni kohaselt teataja palub politsei abi, kuna joobes poeg tuli kallale. Poeg torkas kahvli teatajale kätte. Palutakse abi. Sündmuskohaks on xxx. Seda, et toimus kannatanu kehaline väärkohtlemine, tõendab ka lähisuhtevägivalla infoleht (lk 15), millest nähtuvalt kannatanuks on V P, vägivallatsejaks on B.J . Lähisuhtevägivalla teate sisuks on järgmine: joobes poeg tuli kallale ning lõi kahvliga kätte. Kannatanu ütlustega haakub ka 28.09.2017 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll (lk 17), mille kohaselt kontrollile allutatud isikul B.J esinesid joobele viitavad järgmised tunnused: tugev alkoholilõhn suust, silmade punetus, aeglane kõnelemise kiirus, reaktsioonikiirus häiritud, esineb aja-, isiku ja kohataju häireid, väga häiritud koordinatsioon, rahutus, verbaalselt agressiivne, ärritunud, omameheliku ja ründava käitumisega. Indikaatorivahendi ALCOQUANT nr A111248 näit oli 0,85 mg/l. Indikaatorivahend on kalibreeritud kuni 07.03.2018. Kohus leiab, et tõendatud on see, et B.J poolt tehtud kahvliga löögi tulemusel tundis kannatanu valu. Kehaline väärkohtlemine moodustab kuriteokoosseisu ainult juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu, mida tuleb mõista kui tegeliku või potentsiaalse kudede kahjustamisega kaasnevat ebameeldivat aistingut (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-150-13 p 12). Riigikohtu otsuse kriminaalasjas nr 3-1-1-29-15 kohaselt valu organismi kaitsefunktsioonina on käsitatav kudede tegeliku või potentsiaalse kahjustamise või ülekoormatusega kaasneda võiva ebameeldiva aistingu ja tundeelamusena, mille ülesandeks on motiveerida ohtlikku olukorda lõpetama või vältima. Üldtuntud on asjaolu, et valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik tunneb valuna, on subjektiivne nähtus. Valu subjektiivsust silmas pidades tuleb valu tekitava kehalise väärkohtlemise tuvastamiseks kõigepealt kannatanu ülekuulamisel küsida, kas ta tundis valu. Kui vastus sellele küsimusele on eitav, siis tuleb üldjuhul asuda seisukohale, et valu tekitava kehalise väärkohtlemise objektiivne koosseis on tuvastamata. Ei saa aktsepteeritavaks pidada seda, et tervel inimesel aistingu olemasolu loetakse tuvastatuks tema enda ütlusi arvestamata jättes. Kui kannatanu kinnitab valu tundmist, siis tuleb täiendavalt hinnata, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb eitada ka valu tekitava kehalise väärkohtlemise objektiivse koosseisu olemasolu. Sellise lisanõude eesmärk on vältida isiku alusetu süüditunnistamine kuriteos olukorras, mil nn sõltumatu kolmanda isiku objektiivne hinnang isikutevahelisele füüsilisele kontaktile eitab karistusõiguslikult relevantse valu tekkimise võimalikkust. Kohus leiab, et kannatanu ütlustega on tõendatud see, et ta tundis B.J poolse kehalise väärkohtlemise tõttu valu ning kohus leiab, et kannatanule valuaistingu tekitamine on süüdistatavale tema teo tagajärjena ka objektiivselt omistatav. 5 1-17-9181 Tahtluse tuvastamiseks tuleb kohtul hinnata, kas süüdistatav teadis (intellektuaalne külg) ja tahtis (voluntatiivne külg) koosseisupäraste asjaolude esinemist (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-1307, p 12). Kohus leiab, et süüdistatav pani
lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime otsese tahtlusega.
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et süüdistatav sai aru, et lüües oma isa kahvliga käevarde, tekitab ta kannatanule füüsilist valu ja kehavigastus ning tahtis seda. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud kohtu hinnangul puuduvad. B.J poolt toime pandud kuriteo kvalifikatsioon Kehalise väärkohtlemise kvalifikatsioon sisaldub lg 2 erinevates punktides: p 2 eeldab seda, et tegu on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes. Lähisuhe on kahe või enama inimese vaheline pere-, sugulus-, põlvnevus-, hõimlus- või armastussuhe, sõltumata sellest, kas suhte osapooled jagavad elukohta. Lähisuhtes õigusvastaste teo toimepanemine on kohtu hinnangul tõendamist leidnud nii kannatanu kui ka süüdistatava ütlustega, millistest nähtub, et V P on B.J isa; p 3 eeldab seda, et tegu on toime pandud korduvalt. Korduvus (lg 2 p 3) on kehalise väärkohtlemise varasem toimepanemine, sõltumata kas selle eest on karistatud või mitte. B.J on varem kriminaalkorras karistatud 16.12.2013 Viru Maakohtu poolt
järgi ning temale mõisteti 11 kuud ja 27 päeva vangistust tingimisi katseajaga 2 aastat 6 kuud. Seega tuleb B.J poolt toime pandud kuritegu kvalfitseerida
IV Kohtu seisukoht karistuse osas
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 alusel vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Karistust raskendavaid asjaolusid
mõttes B.J tegevuses ei esine,
lg 1 p 3 mõttes karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava süü tunnistamist. Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus arvesse, et B.J on varem kriminaalkorras karistatud samalaadse kuriteo toimepanemises eest. Eelneva kohtuotsusega on talle karistuseks mõistetud tingimisi vangistus. Süüdistatav kuritarvitab alkoholi ja tema sõnade järgi ei saa selle probleemiga hakkama. 6 1-17-9181
lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus leiab, et kergemaliigilisem karistus, so rahaline karistus, mida on võimalik mõista
lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, antud juhul kohaldamisele ei kuulu, kuna süüdistatav pani kuriteo toime tahtlikult. Ka süüdistatava varasem käitumine välistab rahalise karistuse kui kergemaliigilise karistuse kohaldamise. B.J on varem kriminaalkorras karistatud samalaadse kuriteo toimepanemise eest, kuid vaatamata sellele on ta jätkanud kuritegude toimepanemist. Seega kohus leiab, et antud juhul rahalise karistusega ei ole võimalik saavutada karistuse eripreventiivset eesmärki, so seda, et süüdistatav ei paneks tulevikus toime enam samalaadseid kuritegusid ning teeks talle mõistetud karistusest vajalikud järeldused ning jätkaks seaduskuulekat elu. Karistuse liigi valimisel tuleb arvestada asjaolu, et süüdistataval puudub käesoleval ajal legaalne sissetulek, mis ka kohtu arvates välistab rahalise karistuse kohaldamise. Võttes lisaks eelnevale arvesse, on kohtu hinnangul karistuse eesmärkide saavutamiseks vajalik kohaldada vangistust. B.J on varasemalt kriminaalkorras karistatud 1 kord, tunnistas oma süüd, kahetses tehtut. Arvestades tema süü suurust (1 löök kahvliga), peab kohus põhjendatuks karistada teda alla keskmäära jääva vangistusega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et B.J tuleb karistada vangistusega 6 kuud. Kuna kohus arutas kriminaalasja lühimenetluse sätete kohaselt tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada B.J vangistusega 4 kuud. Kohus leiab, et on põhjendatud B.J karistamine šokivangistusega, kuna sellise šokivangistusega saab saavutada kasvatusliku eesmärki B.J suhtes ning hoida teda ära uute kuritegude sooritamisest. Vastavalt
lõigete 1 ja 2 kuulub koheselt ärakandmisele 2 kuud vangistust ja karistuse kandmise alguseks lugeda B.J kahtlustatavana kinnipidamisaega, so alates 28.09.2017, ja ülejäänud osa vangistusest, ehk siis 2 kuud vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele kui B.J ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
lg 1 p 1 kuni 6 ja lõige 2 p 2, 8 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt on ta siis muuhulgas kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ning osalema sotsiaalprogrammis. Šokivangistuse eesmärk – anda isikule, kelle täielik karistuse kandmisest vabastamine pole tema suhtes lähtuva süü suuruse ja isikuomadute tõttu põhjendatud, lühiajalise karistusega tõsine hoiatus. Seega seisneb karistuse osalise täitmisele pööramise mõte šokiefektis, mis vangistuse puhul tekitatakse süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vangistusasutusse ja millega antakse isikule tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes (RKKK 3-1-1-21-05; 3-1-1-99-06). VI Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Kohus leiab, et CD-plaat, mis asub hoiul kriminaalasja materjalides, jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde. VI Menetluskulud Tulenevalt KrMS § 180 lg 1 tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud. 7 1-17-9181 KrMS §-de 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 2565 lg 2 alusel kuulub B.J-ilt väljamõistmisele sundraha teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu summas 352 eurot ja 50 senti, kuna süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lõikes 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kohus peab tulenevalt KrMS §-st 175 lg 1 p 4 põhjendatuks välja mõista süüdistatavalt ka määratud kaitsjale Galina Tšelnokovale väljamakstava tasu (kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 72 eurot ja kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 120 eurot). Arvestades käesoleva kriminaalmenetluse kulude suurust peab kohus põhjendatuks KrMS § 180 lg 3 alusel anda süüdistatavale õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS §§ 233, 238, 2565 lg 1 p 2, 2565 lg 2, 311, 313, 315. /digitaalselt allkirjastatud/ Galina Jasnjuk Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.