Obsah (7)

§ 152§ 2§ 37§ 45§ 155§ 121§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-725 Määruse kuupäev 9. jaanuar 2023 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi X.X kaebus Viru Vangla kohustamiseks väljastada teave ja ametnike

) § 152 lõike 1 punkti 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

§ 152

lõige 3 sätestab, et kui

§ 152

lõikes 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata. 4. Kohus tõlgendab

§ 2

lõikest 4 tulenevalt esitatud kaebust vastavalt kaebaja tahtele ning mõistab kaebuses toodud põhjendusi arvestades, et kaebaja eesmärk kaebuse esitamisel on kohustada Viru Vanglat vastama tema 10. jaanuaril 2022 ja 7. veebruaril 2022 esitatud teabenõuetele (

§ 37lõike 2 punkt 2).

Kohtule nähtub kaebuses toodust, et esitatud teabenõuded puudutasid talle määratud hüpertoonia ravi ja vererõhu mõõtmise tulemust detsembris

2. Viru Vangla on kohtule
3. septembril 2022 teatanud, et kaebaja esitatud pöördumistele on sisuliselt vastatud tervishoiuteenuse osutamise käigus vangla arsti ja õe vastuvõttudel. Vangla osutab, et vangla arsti ja õe vastuvõttudel on kaebajale korduvalt selgitatud hüpertoonia raviks määratud ravimite manustamise vajalikkust ning jagatud teavet mõõdetud vererõhu tulemuste kohta. Vangla edastatud kaebaja tervisekaardi väljavõttest nähtub, et H. Silvet on kaebaja vererõhku mõõtnud
4. detsembril 2021 (tulemus 156/100 mmHG, korduval mõõtmisel 114/82 mmHg) ning kaebajale selgitanud varem välja kirjutatud ravimite tarbimise vajadust (haigusjuht A28556). Ka R. Hanni on
5. detsembril 2021 kaebaja vererõhku mõõtnud (tulemus 173/100 mmHG) (haigusjuht A28580). Samuti on H. Silvet
6. detsembril 2021 kaebajale selgitanud ravimite korrektse tarbimise vajadust ja kaebaja on kinnitanud, et hakkab ravimeid normaalselt tarbima (haigusjuht A28686). Samuti nähtub tervisekaardist, et kaebajale on selgitatud
7. ja
8. jaanuaril 2022 ravimipinalis olevate ravimite võtmise vajalikkust (haigusjuhud A1362 ja A1404). Asjaolu, et vangla meditsiiniosakond ei vastanud kaebaja teabenõuetele kirjalikult, ei muuda seda, et kaebaja on saanud info, mille väljastamist ta oma teabenõuetes soovis. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et kaebuse eesmärk on saavutatud ning menetluse jätkamine kaebuses esitatud kohustamisnõudes ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik.
9. Tulenevalt

§ 152

lõikest 2 ei lõpeta kohus menetlust

§ 152

lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.

1. Kohus ei pea juhindudes menetlusökonoomia põhimõttest antud juhul vajalikuks küsida kaebaja seisukohta tuvastamisnõudele ülemineku osas, kuna on ilmselge, et menetluse jätkamiseks puudub alus. Kohus on seisukohal, et kaebaja õiguste kaitseks ei ole vaja minna kohustamisnõudelt üle tuvastamisnõudele. Kaebajal ei saa olla põhjendatud huvi õigusvastasuse tuvastamise nõudele üleminekuks. Kaebaja oli kaebuse esitamise ajal Viru Vangla kinnipeetav, kuid praeguseks on kaebaja Viru Vanglast vabanenud kriminaalkaristuse 2 3-22-725 (Tartu Ringkonnakohtu
2. oktoobri
3. a otsusega kriminaalasjas 1-19-3381 määratud karistus) ärakandmise tõttu. Riigikohus on märkinud, et vanglast vabanemise korral puudub endisel kinnipeetaval preventiivne huvi vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamiseks (vt
4. mai
5. a otsus asjas nr 3-3-1-8-14, p 11). Tuvastamisnõuet ei saa esitada ka hilisema kahjunõude ettevalmistamise eesmärgil (

§ 45lõike 2 teine lause).

Samuti pole kaebaja asjas kandnud menetluskulusid, mille väljamõistmiseks võiks olla vajalik menetlust jätkata tuvastamisnõudes. Seega puudub kaebajal ilmselgelt vajadus tuvastamisnõude esitamiseks, mistõttu ei pea kohus põhjendatuks anda kaebajale võimalust minna üle tuvastamisnõudele. 8. Tuginedes eeltoodule ning asjaolule, et kohus ei pea tuvastamisnõudele üleminekut vastavalt

§ 152

lõikele 2 vajalikuks, on kohus seisukohal, et menetlus tuleb eelnevalt käsitletud nõude osas lõpetada

§ 152lõike 1 punkti 4 alusel.

9. Kohus selgitab, et kui praegune määrus menetluse lõpetamise kohta jõustub, ei ole kaebajal enam lubatud esitada kohtule kaebust sama nõudega samal alusel (

§ 155lõige 6 ja § 43 lõike 1 punkt 2).

10. Kaebaja on esitanud ka taotluse Viru Vangla ametnike karistamiseks. Kohus mõistab, et kaebaja soovib nende ametnike karistamist, kes tema hinnangul rikkusid kaebaja põhiõigusi. Samas jääb kohtule arusaamatuks, kas kaebaja pidas silmas distsiplinaar- või süüteokorras karistamist. Kui kaebaja pidas silmas süüteokorras karistamist, siis juhib kohus kaebaja tähelepanu asjaolule, et halduskohtu pädevuses ei ole menetleda süüteoasju ja kaebus tuleb selle nõude osas tagastada

§ 121lõike 1 punkti 1 alusel.

Kaebajal on võimalik esitada kuriteoteade uurimisasutusele või prokuratuurile (kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 195 lõige 1) ja kui kriminaalmenetlus jäetakse kaebaja arvates õigusvastaselt algatama, siis vaidlustada seda KrMS-is ette nähtud korras (KrMS § 207-208). Kui kaebaja pidas silmas distsiplinaarkorras karistamist, siis selgitab kohus, et kaebajal puudub õigusaktidest tulenevalt subjektiivne õigus nõuda vanglaametnike distsiplinaarkorras karistamist ja kaebus tuleb selle nõude osas

§ 121lõike 2 punkti 1 alusel tagastada.

Vanglaametnike suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise ja distsiplinaarkaristuse kohaldamise õigus on ametiisikul, kellel on nende vanglaametnike ametisse nimetamise õigus (vangistusseaduse § 148). Kokkuvõtlikult kuulub kaebus vanglaametnike karistamise nõude osas seega tagastamisele. 11. Kuna määrus sisaldab viiteid kaebaja terviseandmetele, asendab kohus avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lõige 3 ja § 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 3