Obsah (7)

§ 2§ 175§ 3§ 173§ 176§ 172§ 177

2-16-9611 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Määruse tegemise aeg ja koht 6. jaanuar 2023, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-9611 Tsiviilasi B.J kohustustest vabastamis

) redaktsiooni, mis kehtis

1. aasta
2. juunini. 8.

§ 2

teise lause füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses kohaselt antakse ettenähtud korras.

§ 175

lõike 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (18.05.2017) on möödunud viis aastat. 9. Kuni 30.06.2022 kehtinud

§ 3

lõike 3 kohaselt peab pankrotiasja menetlev kohus pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt

§ 175

lõikele 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

1. Esitatud aruannetest ja kohtunõude alusel kohtule esitatud dokumentidest nähtub et: 1) 06.2017–12.2017 on võlgniku tööandja OÜ xxxx teinud väljamakseid summas 3551,12 eurot ehk keskmiselt 507,30 eurot kuus. 01.2018–07.2018 on OÜ xxxx teinud võlgnikule väljamakseid summas 2527,14 eurot ehk keskmiselt 361,02 eurot kuus. 05.–06.2022 on OÜ xxxx teinud väljamakseid summas 350,51 eurot. 2) 02.2019–04.2019 on tööandja xxxxx AS maksnud võlgnikule töötasuna 605–669 eurot kuus. 3) Eesti Töötukassa on B.Jle seoses osalise töövõimetusega maksnud perioodil 12.2017– 11.2019 töövõimetoetust umbes 188–243 eurot kuus. Perioodil 04.2020–01.2021 on Eesti Töötukassa maksnud B.Jle töötutoetust summas 9–403 eurot kuus. 3 2-16-9611 4) Võlgnik esitas kohtule 28.11.2022 väljavõtte tema kohta perioodil 08.08.2017– 10.02.2022 avatud haigusjuhtumite epikriisidest xxxxx OÜ-lt ja Kuressaare Haigla SA-lt, mis kinnitavad, et võlgnikul on krooniline alaseljavalu (M54.5), ülekoormusvalu (M70.8), muu täpsustamata valu (R52.9), 15.05.2018 esines võimalik epilepsiahoog (G40.9), võlgnik on
2. a mais kukkudes roideid vigastanud (S20.2),
3. a aprillis pead vigastanud (S00.7), oktoobris 2020 kukkudes pead vigastanud (S01.0), jaanuaris 2021 vigastas vasakut hüppeliigest, mis vajas operatsiooni (S82.7), lisaks muud kergemad haigused. 5) Rahvastikuregistri andmetel on võlgnikul käesoleval hetkel kaks alaealist last. 20.11.
4. a esitas R.J (laps, ik xxxxxx) kohtutäiturile täitmiseks elatise nõude, mille aluseks on Pärnu Maakohtu 07.10.
5. a tsiviilasi nr 2-20-
6. Nõuet täidab kohtutäitur Enno Kermik täitemenetluses nr 180/2020/
7. B.J Swedbanki pangakonto on arestitud ning tema kontole on jäetud kasutuslimiit, arvestades ühe kuu eest ettenähtud ½ palga alammäära suurusega. 6) Kinnistusraamatu andmetel ei kuulu võlgnikule kinnisasju ega maanteeameti andmetel sõidukeid. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse ajal võlausaldajatele makseid teinud järgmiselt: – R.K kokku 1345,00 euro ulatuses; – B.K kokku 245 euro ulatuses; – S.J kokku 175 euro ulatuses; – ITM Inkasso 0 eurot; – Bigbank AS kokku 30 eurot; – Kuressaare kohtutäitur Enno Kermik kokku 2,81 eurot; – Aktiva Finants (Julianus Inkasso OÜ) kokku 2,91 eurot; – Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts kokku 41,61 eurot; – Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts kokku 2,47 eurot; – Lindorff Eesti AS kokku 0 eurot. Võlgniku sissetuleku suurus töötamisel on jäänud vahemikku, millele ei saa pöörata sissenõuet (TMS § 132 lg 1 ja 2). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse järelevalve käigus antud selgituste kohaselt on ta püüdnud leida tulusat tööd, ent tervislikest põhjustest tulenevalt pole see õnnestunud.
8. Kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (vt Riigikohtu
9. juuni
10. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Käesoleva asja materjalide pinnalt ei ole võimalik jõuda järeldusele, et võlgnik oleks

§-s 173 sätestatud kohustusi süüliselt rikkunud, mis omakorda välistaks võlgniku kohustustest vabastamise. 12.

§ 173

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohus märgib, et tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega (vt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-24696/82, 4 2-16-9611 p 18). Seega selleks, et hinnata võlgniku tegevuse (või selle otsimise) mõistlikkust, tuleb kohtul tuvastada need asjaolud ja omadused, mis mõjutavad tulutoova tegevusega tegelemise või selle leidmise võimalusi. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Kohus leiab, et kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Antud juhul on võlgnik olnud kohustustest vabastamise menetluse ajal osalise töövõimega ja tema terviseandmed kinnitavad võlgniku väidet, et paremini tasutatava töökoha otsimine ei ole olnud võimalik. See, kui võlgnik ei saa halva tervise tõttu tööd teha või kui ta ei teeni piisavalt, ei kujuta endast kohustuste süülist rikkumist, mis annaks aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole alust väita, et võlgnik on süüliselt rikkunud

§ 173lõikes 1 nimetatud tulutoova tegevusega tegelemise kohustust.

Võlgniku kohustustest vabastamine annab võlgnikule väljavaate uueks majanduslikuks alguseks ja normaalseks sotsiaalseks eluks. Kohus märgib, et võlausaldajate kohustuste täielik täitmata jäämine või nende tegemata jätmine ei saa olla iseenesest aluseks võlgadest vabastamisest keeldumiseks. Samuti ei saa sellest automaatselt tuletada võlgniku pahatahtlikkust. Võlgnik on esimeses järjekorras tasunud võlgasid enda laste ees, tasudes teistele võlausaldajate väiksemaid summasid. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohustustest vabastamisest keeldumiseks

§ 175lõike 2 järgi alust.

Asja materjalide pinnalt ei ole võimalik jõuda järeldusele, et võlgniku käitumine oli suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele, mistõttu oleks tema kohustustest vabastamine välistatud. Eelneva põhjal on kohus seisukohal, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning võlgnik tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Kuna kohustustest vabastamise taotluse rahuldamata jätmiseks puudub alus ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud nüüdseks enam kui viis aastat, ei ole alust ka kohustustest vabastamise menetluse pikendamiseks. Kohus vabastab võlgniku kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. 13.

§ 176

lõike 1 järgi kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.

§ 172

lõike 4 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kohus vabastab võlgniku usaldusisiku. 14. Tulenevalt

§ 175

lõikest 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 15. Vastavalt

§ 177

lõike 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib

§ 177

lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, 5 2-16-9611 kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. 16.

§ 175lõige 6 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 17. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lõike 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohtu hinnangul on praegusel juhul õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda TsMS § 172 lõike 1 teise lause alusel. Praegune menetlus toimub eelkõige võlgniku huvides, kuid samas rahuldab kohus võlgniku taotluse ning teiste menetlusosaliste menetluskulude jätmine võlgniku kanda ei ole põhjendatud. Menetluskulude jaotusest tulenevalt puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Reena Undrest kohtunik 6