← Eesti

3-21-918/11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Andreas Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 28.01.2022, Tallinn Haldusasja number 3-21-918 Haldusasi K.P. kaebus Kohtutäiturite ja

) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 184

). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (KPK) kutsekogu juhatuse 07.11.2018 otsusega peatati K.P. õigus tegutseda pankrotihaldurina kuni kutsekindlustuslepingu sõlmimiseni.
  2. KPK kutsekogu 31.03.2021 otsusega nr 6 „Kutsekogu liikmemaksu suurusest ja tasumise korrast“ kehtestati isikule, kelle õigus tegutseda pankrotihaldurina on peatatud liikmemaksu suuruseks 30 eurot kuus (p 1).
  3. K.P. esitas 30.04.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse KPK 31.03.2021 otsuse nr 6 p 1 tühistamiseks osas, millega kehtestati isikule, kelle õigus pankrotihaldurina on peatatud liikmemaksu suuruseks 30 eurot kuus.
  4. Kohus võttis kaebuse 04.05.2021 menetlusse ja määras vastustajaks KPK. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  5. Kaebuse põhjendus. KPK 31.03.2021 otsus nr 6 p 1 on õigusvastane osas, millega isikule, kelle pankrotihaldurina tegutsemise õigus on peatatud, kehtestati liikmemaksuks 30 eurot kuus. Juhul kui isikul ei ole õigust tegutseda pankrotihaldurina, ei saa ta olla KPK liige. KPK-l puudub pädevus kohustada liikmeks mitteolevaid isikuid tasuma liikmemaksu. Liikmemaksu kehtestamine rikub kaebaja omandiõigust. Isegi juhul, kui KPK-l selline õigus on, on 31.03.2021 otsus motiveerimata. Sellest ei selgu, kuidas on see põhjendatav KPK rahastatuse õigusaktidega ja arengukavaga seatud eesmärkide saavutamiseks ning ülesannete täitmiseks.
  6. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. Kutsekogu liikmeks oleku peatanud isikul on õigus osaleda kutsekogu töös ja ka hääletustel. Kutsekogu 31.03.2021 otsuse eelnõu oli pandud avalikule hääletusele ning keegi kutsekogu liikmetest vastu ei hääletanud ega täiendavaid ettepanekuid eelnõu muutmiseks ei esitanud. Seega on kaebaja, jättes oma vastuhääle andmata, olnud eelnõuga sisuliselt nõus. Kaebaja väide, et KPK liikmeks on üksnes isikud, kes tegutsevad pankrotihaldurina, on väär. Tulenevalt kohtutäituri seaduse (KTS) § 74 lg-st 3 tuleb isikul, kelle õigus tegutseda pankrotihaldurina on peatatud, tasuda liikmemaksu ameti- või kutsekogu kehtestatud ulatuses ja korras. Sellele seadusesättele tuginedes KPK kutsekogu vaidlustatud otsuse vastu võttiski. KPK ülesandeks on tagada oma liikmete vastavus kõrgetele kvalifikatsiooninõuetele, mistõttu toimub regulaarne täiendusõppekohustuse täitmise kontroll. Kaebaja ei ole täiendusõppe kohustust täitnud, mistõttu on KPK eksamikomisjon suunanud ta eksamile. Eksamile ei ole aga kaebajat saanud reaalselt saata, kuna kaebaja kutsekogu liikmeks olek on peatatud. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  7. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel. Kaebaja leiab ekslikult, et isikult, kelle õigus tegutseda pankrotihaldurina on peatatud, liikmemaksu nõuda ei saa. KTS § 74 lg 3 kohaselt kui isiku õigus tegutseda pankrotihaldurina on peatatud, tasutakse liikmemaksu ameti- või kutsekogu kehtestatud ulatuses ja korras. Seega on 2 vastustajal õigus kehtestada liikmemaksukohustus ka neile isikutele, kelle õigus tegutseda pankrotihaldurina on peatatud. Sellistele isikutele liikmemaksukohustuse kehtestamine on ka sisuliselt põhjendatud, sest KPK osutab teenust ka neile. Nii näiteks on KPK ülesannete hulgas infosüsteemide arendamine ja haldamine (vt KTS § 78 p 13). Hetkeks, millal pankrotihaldurina tegutsemise ajutiselt peatanud isik otsustab tegutsemist jätkata, peab süsteem olema töökorras ning sellise valmiduse tagamine on kulu. Seega on põhjendatud, et KPK tegevuse rahastamises osalevad ka need isikud, kelle õigus tegutseda pankrotihaldurina on peatatud. Asjas puuduvad andmed, et kõnealune liikmemaksumäär oleks põhjendamatult suur. Vastustajal on kohustus kehtestada liikmemaks sellises suuruses, mis tagab tema tegevuse piisava rahastatuse (vt KTS § 74 lg 2). Seega tuleb liikmemaksu suuruse kindlaksmääramisel võtta aluseks organisatsiooni vajadused, mitte konkreetse liikme võimekus liikmemaksu tasumisel. Seega on kaevatav otsus õiguspärane ega riku kaebaja õigusi. Otsus on kohtu hinnangul arvestades asjaolu, et kõigil neil keda see otsus puudutab oli võimalik otsustamisel ja sellele eelnenud aruteludel osaleda (mittevaieldavad asjaolud), piisavalt motiveeritud. Ka kaebajal oli võimalus nimetatud tegevustes osaleda ja saada kaebuses nõutud informatsiooni.
  8. Menetluskulude väljamõistmist pole taotletud. /allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.