1-17-9287/55

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 28.11.2022 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-17-9287 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Marina DAVÕDOVITŠ Asja läbivaatamise kuupäev 21.11.2022 Kohtuasi Viru Vangla materjalid Andrei GRUZNOVI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Andrei GRUZNOV sünd. 07.03.1976, isikukood 37603073710, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx, töökoht XXX Karistuse kandmise algus 04.04.2014 ja lõpp 04.04.2025 Jätta Andrei GRUZNOV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Andrei Gruznovi Andrei Gruznov on süüdi tunnistatud Soome Vabariigi Turu Apellatsioonikohtu 03.12.2015 otsusega. Harju Maakohtu 18.10.2017 määrusega tunnistati Kriminaalmenetluse seadustiku §48911 lg.1 p.1 alusel lubatavaks Andrei Gruznovi suhtes tehtud Soome Vabariigi Turu Apellatsioonikohtu 03.12.2015 otsuse täitmine Eesti Vabariigis ning Andrei Gruznovi poolt Eesti Vabariigis täidetavaks karistuseks loeti 11 aastat vangistust alates 04.04.

1. 1 Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 7 kehtivat distsiplinaarkaristust tööst keeldumise eest. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 7 korda, kehtivaid karistusi on 2 ja vangistuses viibib ta kolmandat korda. Kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on narkootikumide tarvitamine ja soov saada materiaalset kasu. Kinnipeetav on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning selle programmi jätkutegevused, lõpetanud Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumis
2. ja
3. klassi, omandanud riigikeele A1 ja A2 taseme ning läbinud B1 taseme õppe (eksam jäi sooritamata kehvade tulemuste tõttu) ning on alates 21.07.2021 määratud koristaja ametikohale, kuid ta keeldub tööst. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda õele kuuluvasse 3toalisesse korterisse aadressil xxx, kus elab käesoleval hetkel kinnipeetava ema. Kinnipeetava õde ja ema andsid nõusoleku kinnipeetava korterisse elama asumiseks. Kinnipeetaval puudub garanteeritud vabanemisjärgne töökoht ning tema peamiseks sissetulekuks enne vangistust oli narkootikumide käitlemisest saadud kriminaaltulu. 18.10.2022 seisuga on kinnipeetaval tasumata rahalisi nõudeid summas 85,20 € ja tema vabanemisfondis on 1461,59 €. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema ja õde, kellega on head ja toetavad suhted. Kinnipeetaval on ka alaealine laps, kelle suhtes on hooldusõigus täielikult emale üle antud, kuid kellega kinnipeetav suhtleb telefoni teel. Kriminaalhooldaja märkis, et kinnipeetava probleemide lahendamise oskus on puudulik ning ta on impulsiivne. Viru Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik ametnikele ja kõrgohtlik avalikkusele. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 30% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 27%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja leidis, et juhul, kui kohus vabastab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega, tuleb talle määrata käitumiskontroll ja katseaeg kuni 04.04.2025, mille kestel on kinnipeetav kohustatud täitma KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS §75 lg.2 p.2, 21, 4, 7 sätestatud lisakohustusi. Abiprokurör Kristiina Erte maakohtu istungil osaleda ei soovinud, oma kirjalikus seisukohas ei toetanud kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Abiprokurör lisas, et prokuratuuril puuduvad andmed, mille pinnalt oleks võimalik kujundada arvamust isiku ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste olemasolu kohta, sest sellised andmed on vanglal, kes on nende pinnalt oma seisukoha kujundanud. Prokuratuuril ei ole põhjust vastavas hinnangus kahelda. Abiprokurör viitas Riigikohtu lahendile nr.3-1-1-12-17, märkides „[v]angistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS §76 lg.4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu.“ Maakohtu istung 2 Kinnipeetav Andrei Gruznov teatas, et ta soovib väga vabaneda. Kinnipeetav palus maakohtul teda usaldada ja märkis, et ta on vangistuse jooksul oma tegusid kahetsenud. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Esmalt märgib maakohus, et abiprokurör on käesolevas asjas oma seisukohta esitades piirdunud vaid mõne lausega, milles teatab, et ei soovi arutamisest osa võtta ja ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, kuivõrd prokuratuuril puuduvad andmed kinnipeetava suhtes arvamuse kujundamiseks. Samuti on abiprokurör viidanud õigesti Riigikohtu lahendile, kuid ei ole seda sisustanud konkreetse kinnipeetavaga. Seega on tegemist sisuliselt motiveerimata abiprokuröri seisukohaga. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Maakohus leiab, et ainuüksi KarS §76 lg.2 p.2 sätestatud formaalsete aluste täidetus ei tingi kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vabanemine eeldab ka materiaalsete aluste täitmist. Vastuseks kinnipeetava väidetele märgib maakohus, et Eesti Vabariigis tuleb maakohtul lähtuda siinsetest õigusaktidest, mitte ennetähtaegse vabastamise tingimustest Soomes. Vangistusseaduse §6 lg.1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistuse eesmärk saavutatud siis, kui kinnipeetavast tulenev retsidiivsusrisk on väike. See tähendab, et antud menetluses tuleb eelkõige hinnata ja prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust antud kinnipeetava puhul. Vangistus on oma eesmärgi saavutanud juhul, kui kinnipeetavast lähtuv retsidiivsusrisk on väike. Seega on oluline kõiki asjaolusid hinnates just see, kui suur on tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabanedes toime uue kuriteo. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja tal on 2 kehtivat kriminaalkaristust. Maakohus kontrollis täiendavalt Karistusregistri andmeid, millest nähtub, et kinnipeetavat on eelnevalt karistatud Pärnu Maakohtu 13.09.2010 otsusega KarS §199 lg.2 p.8 järgi rahalise karistusega summas 639,12 €. Seega saab jõuda järeldusele, et kinnipeetava puhul on tegemist isikuga, kes paneb toime eriilmelisi kuritegusid ega pea õiguskuulekat käitumist tähtsaks. Niisiis eksisteerib Andrei Gruznovi puhul märkimisväärne risk uute kuritegude toimepanemiseks. Riigikohus on oma 07.03.2019 lahendis kohtuasjas nr.1-09-14104 leidnud, et retsidiivsusriski tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav 3 ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on käesoleva määruse tegemise hetkeks 5 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kõik distsiplinaarkaristused on seotud tööst keeldumisega. Tööst keeldumine näitab maakohtu hinnangul, et kinnipeetav on võtnud omaks subkultuursed hoiakud ega suuda ka range järelevalve tingimustes viia oma käitumist kooskõlla kehtiva korraga. Seda enam, et tööst keeldumist näeb maakohus kui rasket rikkumist. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi ning omandanud põhihariduse ja riigikeele A2 tasemel. Maakohus tunnustab siinkohal kinnipeetavat, et ta on vangistuses osalenud erinevates taasühiskonnastavates tegevustes. Oma motivatsioonikirjas väljendab kinnipeetav pahameelt selle üle, et tal ei võimaldata keskharidust omandada gümnaasiumis, vaid ta suunati hoopiski kutseõppele ja määrati tööle. Maakohus leiab, et tegemist on vangla diskretsiooniotsustega, mida saab kinnipeetav vajaduse korral halduskorras vaidlustada. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda õele kuuluvasse korterisse, kus elab käesoleval hetkel kinnipeetava ema. Ema ja õde on ühtlasi kinnipeetava lähedasteks ning lisaks suhtleb kinnipeetav vangistuses telefoni teel oma alaealise lapsega. Maakohus tunnustab siinkohal kinnipeetavat, et tal on kindel vabanemisjärgne elukoht ja lähedaste toetus. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt puudub kinnipeetaval garanteeritud vabanemisjärgne töökoht. Kinnipeetav esitas maakohtule ühes motivatsioonikirjaga ka garantiikirja, mille kohaselt võimaldatakse talle vabanemisel tööd remondi-abitöölise ametikohal ettevõttes XXX. Maakohus tunnustab ka siinkohal kinnipeetavat, et tal on kindel vabanemisjärgne töökoht. Samas võtab maakohus arvesse, et vabaduses oli kinnipeetava sissetulekuks narkootikumide ebaseaduslikust käitlemisest saadud kriminaaltulu ja tal puudus ametlik töökoht. Seega suhtub maakohus kinnipeetava võimalikku tööle asumisse teatava reservatsiooniga. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval oli 18.10.2022 seisuga tasumata rahalisi nõudeid summas 85,20 € ja tema vabanemisfondis oli 1461,59 €. Oma motivatsioonikirjas toob kinnipeetav välja Viru Maakohtu määruse, millega on tema füüsilise isiku pankrot välja kuulutatud. Maakohus möönab, et tegemist ei ole iseenesest suurte võlgnevustega ja tunnustab kinnipeetavat, et tema vabanemisfondis on teatav hulk rahalisi vahendeid. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, leides, et on ohtlik ametnikele ja kõrgohtlik avalikkusele. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 30% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 27%. Maakohus eeltoodud riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel ei arvesta, sest vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav. 4 Kokkuvõttes leiab maakohus, et Andrei Gruznovi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, sest tema poolt on uute kuritegude toimepanemise risk suur. Olgugi, et kinnipeetaval on teatavad väljavaated vabaduses, näitab tema käitumine vangistuses, et ta ei ole huvitatud kindlatele reeglitele allumisest. Seega võib arvata, et ka kriminaalhooldus ja sellega kaasnevad nõuded ei taga vabaduses tema seadusekuulekat käitumist. Kuivõrd nii vabaduses ei soovinud kinnipeetav ametlikult töötada ja ta ei tööta ka vangistuses, on vähetõenäoline, et ta vaatamata garantiikirja olemasolule nüüdki tööle läheb. Maakohus leiab, et kinnipeetava narkolembust arvesse võttes jätkab ta vabaduses suure tõenäosusega narkokuritegude toimepanemisega, et rahuldada enda sõltuvushimu ja finantsseisu. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
4. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 5