Obsah (12)
§ 145§ 108§ 113§ 3§ 8§ 76§ 101§ 142§ 208§ 578§ 9§ 162KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Otsuse tegemise aeg ja koht 08.12.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-125285 Tsiviilasi Pernod Ricard Estonia OÜ hagi R K v
§ 145
lg 1,
§ 108
lg 1,
§ 113lg 1 alusel.
Kostja kui käendaja vastu käendusest tuleneva nõude esitamine
§ 145
lg 1 mõttes eeldab, et hageja ja kostja vahel on kehtiv käendusleping, hagejal eksisteerib käenduslepinguga tagatud nõue ja käendaja on kohustatud põhivõlgniku kohustuse täitma (vt ka Riigikohtu tsiviilasja nr 3-2-1-119-16 p 14). Kostja vastuväidete kohaselt soovis kostja tasuda võlgnevust maksegraafiku järgi nagu oli eelnevalt hagejaga kokku leppinud. Samuti on kostjale arusaamatu võlgnevuse arvutuskäik, mis puudutab müügitasu tagasinõuet. Kostja ei pea õigeks viivise tasumist aja eest, mil hageja esindaja oli puhkusel. 14.
§ 3
p 1 näeb võlasuhte tekkimise alusena lepingu sõlmimist.
§ 8
lg 2 sätestab, et 4 2-22-125285 leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Samuti nõuab
§ 76
lg 1 kohustuse täitmist vastavalt lepingule või seadusele.
§ 101
lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
§ 108
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
§ 142
lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
§ 145
lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.
§ 145lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses.
Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.
- Kohus loeb hageja esitatud dokumentaalse tõendi järgi tuvastatuks, et hageja ja A H OÜ sõlmisid 08.09.2020 raamlepingu müügitehingute sooritamiseks (dtl 81-85). Eelnimetatud raamlepingu p 1.1 järgi kohustus müüja müüma ostjale lepingus märgitud tingimustel, koguses, sortimendis ja hinnaga tööstus- ja toidukaupu, sh alkohoolseid jooke. Kohus loeb tuvastatuks, et 10.06.2021 (kostja pole kuupäeva vaidlustanud, vt ka dtl 72) sõlmisid hageja ja A H OÜ täiendava raamlepingu, mille p 8.1 järgi leppisid kokku müügi edendamise motivatsioonitasu maksmises summas 7 000 eurot (dtl 73-79). Nimelt kohustus A H OÜ ostma hagejalt raamlepingu kehtivuse esimese ühe aasta jooksul kaupu vähemalt summas 10 000 eurot ilma käibemaksuta. Hageja kohustus tasuma A H OÜ´le müüja poolt tarnitud kauba reklaamimiseks ja läbimüügi edendamiseks läbi erinevate kampaaniate, promotsioonide, ürituste ja soodusmüükide müügitasu summas 7 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja väitel tasus ta A H OÜ´le hiljemalt 05.07.2021 müügitasu 7 000 eurot. Kostja ei ole eelnimetatud väitele vastuväiteid esitanud, seega loeb kohus tuvastatuks, et põhivõlgnik A H OÜ on müügi motivatsioonitasu kätte saanud.
- Hageja väitel A H OÜ ei täitnud 10.06.2021 raamlepingu p-s 8.1 nimetatud ostukohustust kokkulepitud mahus, nimelt on A H OÜ ostnud hagejalt alates raamlepingu sõlmimisest kuni A H OÜ äriregistrist kustutamiseni kaupu ainult 9075,31 euro (ilma käibemaksuta) eest. Kostja ei ole eelnimetatud väitele vastuväiteid esitanud. Samuti jättis A H OÜ hageja väitel tasumata järgmised arved: 17.09.2021 arve nr xxx maksetähtajaga 08.10.2021 summas 224,29 eurot (dtl 55), 23.09.2021 arve nr xxx maksetähtajaga 14.10.2021 summas 37,54 eurot (dtl 57), 23.09.2021 arve nr xxx maksetähtajaga 14.10.2021 summas 199,21 eurot (dtl 59), 23.09.2021 arve nr xxx maksetähtajaga 14.10.2021 summas 231,16 eurot (dtl 61), 01.10.2021 arve nr xxx maksetähtajaga 22.10.2021 summas 223,85 eurot (dtl 64), 14.10.2021 arve nr xxx maksetähtajaga 04.11.2021 summas 144,81 eurot (dtl 65), 14.10.2022 arve nr xxx maksetähtajaga 04.11.2022 summas 224,80 eurot (dtl 68), 14.10.2022 arve nr xxx maksetähtajaga 04.11.2022 summas 328,38 eurot (dtl 69). Kokku summas 1 614,04 eurot. Kostja ei ole eelnimetatud väidetele ja tõenditele vastuväiteid esitanud. Hageja toob hagiavalduses esile, et 13.07.2022 kustutati A H OÜ äriregistrist, millega kaasnes raamlepingu p-s 8.1 sätestatud tagajärg, mille kohaselt ostja ei suuda ostukohustust täita, lisaks on ostja olnud viivituses arvete maksmisega üle 21 päeva. Ka eelnimetatud väitele pole kostja vastuväiteid esitanud.
- Kohus loeb hageja poolt kohtule esitatud dokumentaalse tõendi järgi tuvastatuks, et 10.06.2021 raamlepingu p-des 9.1-9.3 leppisid hageja ja kostja kokku kostja poolt isikliku käenduskohustuse võtmises kõigi A H OÜ poolt hagejaga tehtud tehingute eest tasumise tagamiseks (dtl 77). 10.06.2021 raamlepingu p 9.1 järgi käendaja võtab endale käesolevaga kohustuse vastutada ostja kõigi käesolevast lepingust tulenevate või selle täitmisega kaasnevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest müüja ees, sh käesoleva lepingu punktis 8.1 sätestatud müügitasu tagastamise nõude täitmine, ostetud kauba eest tasumise kohustuse täitmine, ostja kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete (sh viiviste, kahju, sissenõudmiskulude tasumine jms) 5 2-22-125285 täitmine jne.
- Kohtu hinnangul vastab hageja ja A H OÜ vahel sõlmitud leping müügilepingu regulatsioonile võlaõigusseaduse (
) § 208 lg 1 tähenduses.
§ 208
lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kostja ei ole vaielnud vastu asjaolule, et A H OÜ jättis tasumata müügiarved kogusummas 1 614,04 eurot. Samuti ei toonud kostja kohtu ette asjaolusid, mille järgi oleks A H OÜ´l õigus soetatud kauba eest ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest keelduda. 10.06.2021 raamlepingu p 9.1 järgi võttis kostja endale kohustuse vastutada A H OÜ kõigi raamlepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest hageja ees, sh ostetud kauba eest tasumise kohustuse täitmise eest. Hageja on esitanud kostja vastu käenduskokkuleppest tuleneva müügilepingu kohustuste täitmise nõude. Kohtu hinnangul on nõue faktiliselt ja õiguslikult põhjendatud, mistõttu mõistab kohus kostjalt
§ 145
lg 1,
§ 108
lg 1 alusel kauba eest põhivõlgniku poolt tasumata jäänud ostuhinna 1 614,04 eurot hageja kasuks välja. 19. Lisaks ostuhinnale nõuab hageja kostjalt müügitasu tagastamist summas 7 000 eurot. 10.06.2021 raamlepingu p 8.1 järgi juhul, kui ostja ei ole lepingu kehtivuse esimese ühe
(1)aasta jooksul täitnud ostukohustust ja/või on selgunud asjaolud, mis viitavad sellele, et ostja tõenäoliselt ei suuda vastavat ostukohustust täita (nt on alustatud ostja pankrotimenetlust, ostja on olnud viivituses arvete maksmisega üle 21 päeva või summas, mis ületab 7 000 eurot, lepingu ennetähtaegsel ülesütlemisel vms), on müüjal õigus nõuda ostjalt kogu müügitasu tagastamist ning ostjal on kohustus müügitasu müüjale tagastada hiljemalt kahekümne ühe
(21)päeva jooksul vastava nõude esitamisest müüja poolt (dtl 76). Hageja väitel on põhivõlgnik A H OÜ raamlepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, nimelt on A H OÜ ostnud hagejalt alates raamlepingu sõlmimisest kuni A H OÜ äriregistrist kustutamiseni kaupu ainult 9 075,31 euro (ilma käibemaksuta) eest, A H OÜ jättis tasumata müügiarved kogusummas 1 614,04 eurot, samuti kustutati 13.07.2022 A H OÜ, millega hageja väitel kaasnes lepingu p-s 8.1 sätestatud tagajärg. Kostja ei ole eelnimetatud väidetele vastuväiteid esitanud. Kostja on aga seadnud kahtluse alla tagasinõutava müügitasu ulatuse. Seega hindab kohus, kas on täidetud raamlepingu p-s 8.1 sätestatud tingimused müügitasu tagastamiseks ning milline on tagastatava müügitasu suurus. 20. Eelviidatud 10.06.2021 raamlepingu p-st 8.1 nähtuvalt on hagejal õigus nõuda müügitasu tagasi, kui esineb üks alljärgnevatest olukordadest või mõlemad olukorrad (olukorrad on eraldatud sõnadega ja/või): 1) juhul, kui ostja ei ole lepingu kehtivuse esimese ühe
(1)aasta jooksul täitnud ostukohustust vähemalt summas 10 000 eurot ilma käibemaksuta; 2) on selgunud asjaolud, mis viitavad sellele, et ostja tõenäoliselt ei suuda vastavat ostukohustust täita (näitlik loetelu: on alustatud ostja pankrotimenetlust, ostja on olnud viivituses arvete maksmisega üle 21 päeva või summas, mis ületab 7 000 eurot, lepingu ennetähtaegsel ülesütlemisel vms). Kohus tuvastas eelnevalt, et põhivõlgnik A H OÜ jättis tasumata müügiarved kogusummas 1 614,04 eurot; on ostnud hagejalt alates raamlepingu sõlmimisest kuni A H OÜ äriregistrist kustutamiseni kaupa 9 075,31 euro eest, mis on vähem kui nõutav 10 000 eurot; A H OÜ kustutati 13.07.2022 äriregistrist. Kostja 12.11.2022 vastusest selgub, et kostja äri on pankrotistunud COVID-19 pandeemia tõttu. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul 10.06.2021 raamlepingu p-s 8.1 tingimused täidetud müügitasu 7 000 euro tagasinõudmiseks. Täidetud on nii ostukohustuse nõutavas mahus täitmata jätmise tingimus, arvete maksmisega viivitus üle 21 päeva ning põhivõlgnik on äriregistrist kustutatud (kostja enda väitel pankrotistunud). 21. Kohtu hinnangul ei välista müügitasu 7 000 euro tagasinõuet asjaolu, et hageja on kohtuväliselt olnud nõus müügitasu tagastamise nõude vähendamisega 4 737,18 euroni (dtl 103, 120, 105, 123). Kohus nõustub hagejaga, et kompromissi sõlmimine (mis kohtu hinnangul eeldab 6 2-22-125285 teatud järeleandmisi) saab toimuda üksnes mõlema poole vabal tahtel. Hageja loobus kompromissi sõlmimisest ja kompromissi läbirääkimiste pidamisest, kuivõrd hageja hinnangul kostja ei kavatsegi midagi tasuda, sh pole kostja tasunud U. P ettepanekul osa võlast 1 000 eurot. Kohus on seisukohal, et kompromissilepingu (
§ 578
) nagu iga teise lepingu sõlmimine eeldab pakkumise tegemist ja sellega nõustumist (
§ 9
) või muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamist teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohtule nähtub kostja poolt esitatud poolte kirjavahetusest, et U. P poolt ettevalmistatud maksegraafik vajas hageja esindaja-poolset ülevaatamist ja kinnitamist (dtl 108-115). Eelnimetatud kirjavahetusest nähtub kohtule, et ka kostja on sellisel viisil maksegraafiku sõlmimise asjaoludest aru saanud, sh ei tugine kostja väitele, et maksegraafik tuleks lugeda sõlmituks. Kohtul puudub seadusest tulenev õigus kohustada ühte poolt sõlmima teisele poolele sobivate tingimustega kompromiss. Samuti peab kohus austama ja järgima eraõiguses kehtivat lepingupoolte autonoomia ja lepingu sõlmimise vabaduse põhimõtet. Kohtu hinnangul oli kostjal võimalik nõustuda notariaalselt kinnitatud kompromissi sõlmimisega, mille tingimused nägid ette vähendatud müügitasu ulatust. Kostja enda esitatud kirjavahetusest nähtub, et kostja on notariaalsest kompromissi sõlmimisest keeldunud. Kohtu hinnangul ei välista eelnimetatud asjaolud kogumis hageja õigust müügitasu nõudele selle terves ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja
§ 145
lg 1,
§ 108lg 1 ja 10.06.2021 raamlepingu p 8.1 järgi müügitasu 7 000 eurot.
22. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest
§ 145lg 2 järgi täies ulatuses.
Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, sh viivise tasumise eest. Käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt viivist summas 844,95 eurot. Hageja on arvestanud viivist A H OÜ poolt tasumata jäänud arvete pealt perioodi 05.11.2021-19.10.2022 eest lepingujärgses määras 0,15% päevas. Kostja pole viivisearvestusele ega kohalduvale viivisemäärale vastuväiteid esitanud.
§ 113
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 10.06.2021 raamlepingu p 7.4 järgi, kui ostja ei suuda arvet õigel ajal tasuda, on ostja kohustatud tasuma viivist 0,15% päevas tasumisele kuuluvast summast (dtl 76). Kostja vastutab põhivõlgniku poolt ostuhinna tasumise kohustuse ja sellelt arvestatud viivise tasumise eest 10.06.2021 raamlepingu p 9.1, 7.4 ja
§ 145
lg 1,
§ 108
lg 1,
§ 113lg 1 alusel.
23.
§ 113
lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt
§-s 162 sätestatule.
§ 162
lg 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Käesoleval juhul ei ole kostja viivise vähendamise taotlust esitanud. Kostja tõi oma vastuses esile, et ei pea õigeks tasuda viivist aja eest, mil hageja ning inkassofirma töötajad viibisid puhkusel ning ei edastanud kostjale vajalikke dokumente võla tasumiseks. Kohus eelnimetatud väitega ei nõustu. Kehtiv seadus ei näe ette alust, mille järgi peatuks viivise arvestus poolte kompromissi läbirääkimiste hetkeks. Kostjal oli võimalik viivise ulatust vähendada asudes põhivõlgnevust tasuma. Ka hageja esindaja U. P on juhtinud kostja tähelepanu asjaolule, et maksegraafiku sõlmimine ei takista võlgnevuse tasumist (dtl 113). Kohtu hinnangul peab hagejal säilima õiguslik kindlus selles, et vähemalt põhinõude suurusjärgus esitatav viivisenõue on kohtute poolt aktsepteeritav. Müügilepingut ja käenduskokkulepet sõlmides pidi kostja arvestama, et tasumisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda viivist eelnevalt kokkulepitud määras 0,15% võlgnetavalt summalt päevas.
- Kohus on seisukohal, et hageja viivisearvestus põhineb kokkulepitud viivisemääral, tasu maksmisega viivitatud päevade (vähendatud) arvul ning võlgnetavate tasude suurusel, mille 7 2-22-125285 maksmisega on viivitatud. Hageja on sissenõutavaks muutunud viivisenõude esitanud põhinõudest väiksemas ulatuses, sh arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtaja möödumisest. Kohus rahuldab hageja hagi kostja vastu sissenõutavaks muutunud viivise nõudes 844,95 eurot.
- Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1614,04 eurot, müügitasu 7 000 eurot ja sissenõutavaks muutnud viivise 844,95 eurot.
- Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatuid, vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavaid või kui tõendatavat asjaolu mitte vajavaid, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune.
- Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse ja tegi sellega otsuse kostja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
- Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks poolte menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja menetluskulud koosnevad menetluses tasutud riigilõivust 770 eurot ja õigusabikuludest summas 765 eurot, kokku 1 535 eurot (dtl 139). Kostja on vastuses hagile leidnud, et kostja on teinud endast kõik oleneva, et asuda tasuma võlga nii hagejaga suuliselt kui ka kirjalikult kokkulepitud tingimustel, mistõttu kostja ei nõustu menetluskulude tema kanda jätmisega. Kohtu hinnangul ei anna kostja väited alust jätta menetluskulud (sh osaliselt) hageja enda kanda. Kostja ei ole kohtueelselt ega pärast hagi esitamist kohustust täitnud ega täitma asunud. Seega oli hagi esitamine vajalik ja põhjendatud.
- Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1,2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna riigilõiv summas 770 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab hageja lepingulise esindaja tunnitasu 90 eurot ilma käibemaksuta mõistlikuks. Hageja tunnitasu on kooskõlas nii tsiviilasja keerukusastme kui asja mahuga. Kohus on seisukohal, et antud juhul on põhjendatud ajakulu seoses 19.10.2022 esitatud hagiavalduse koostamise, 12.11.2022 hagivastusega tutvumise ja 14.11.2022 kohtule täiendava seisukoha esitamisega kokku 7,5 tunni ulatuses. Kohus on seisukohal, et menetluskulude nimekirjaga seotud toimingud on põhjendatud üksnes 0,5 tunni ulatuses. Seega vähendab kohus hageja lepingulise esindaja ajakulu 0,5 h võrra. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 720 eurot (8 x 90). Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu 1 490 eurot (770+720). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1 490 eurot ning menetluskuludelt (1 490 eurot) viivis
§ 113
lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 30. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kohus märgib, et hageja taotlus menetluskulude rahaliseks hüvitamiseks jäi rahuldamata summas 45 eurot. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 8 2-22-125285 /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik 9