2-22-7764 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 28.11.2022. a, xxxx kohtumaja Tsiviilasja number 2-22

) § 267 p 1 kohaselt võib kinkija kinkelepingust taganeda, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust.

§ 188

lg 1 järgi taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele ja vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg-le 1 muutub tahteavaldus kehtivaks kättesaamisega.

§ 268

lg 1 näeb ette, et kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda.

§ 1028

lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 2 p 3 järgi on kinnistusraamatus kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 68 lg 5 järgi, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Antud juhul ei ole kostja vaidlustanud hageja poolt kinkelepingust taganemise kehtivust. Kostja on hagi õigeks võtnud ja on nõus, et hageja saab kinnistu omandi tagasi. 3 Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi kostja õigeksvõtul põhineva otsusega. Kohus loeb hageja kehtivalt taganenuks xxxxxxxxxx. a kostjaga sõlmitud kinkelepingust ja kohustab kostjat andma tahteavaldused kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxxxxxxx) jakku kostja kohta tehtud omanikukanne ja kanda hageja kinnistusregistrisse kinnistu, nimetusega xxxxxxxxx, registriosa numbriga xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, omanikuna ning asendada vastavad kostja tahteavaldused jõustunud käesoleva kohtuotsusega. Menetluskulude jaotus

1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 näeb erisusena ette, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Antud juhul rahuldab kohus hagi kostja õigeksvõtul põhineva otsusega. Kostja ei ole hagi kohe õigeks võtnud. Esialgselt esitatud vastuses vaidles kostja hagile vastu. Samuti ei ole kostja väitnud ega tõendanud, et ta oleks kohtuväliselt, enne hagi menetlusse võtmist, hageja nõuetega nõustunud. Seega ei saa teha järeldust, et kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks ja kohus leiab, et seetõttu on põhjendatud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta menetluskulud kostja kanda.
2. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kohus andis 11.11.
3. a kirjaga pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks hiljemalt 18.11.
4. a. Hageja lepingulisele esindajale toimetati kohtu kiri kätte 14.11.2022.a, kuid hageja kohtu määratud tähtaja jooksul oma menetluskulude nimekirja ei esitanud. Kohus leiab, et hageja põhjendatud menetluskuluks saab lugeda hagilt tasutud riigilõivu. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu summas 770 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast ning hagilt tasutud riigilõivu summas 770 eurot saab lugeda hageja põhjendatud menetluskuluks. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus menetluskulu summas 770 eurot hageja kasuks välja kostjalt. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 4