lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. (
Seega otsustab kohus kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.
): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (Täitemenetluse seadustik (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2022 654 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud 2/9 Tsiviilasi 2-21-10139 peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. II pensionisamba väljamakse kujutab endast sissetulekut, millele saab lähtudes TMS § 131 pöörata sissenõuet ning see loetakse loovutatuks usaldusisikule (
Saadud II pensionisamba väljamaksest tuleb teha võlausaldajatele eraldisi seaduses ettenähtud määras – s.o 75% sissetuleku osast, mida saab arestida (
lg-le 1 (
Pankrotihaldur võib määruskaebuse esitada pankrotimenetluse kulude kohta. MENETLUSE KÄIK
Axxxxxxxx arvelduskontol nr EE577700771001179337 ei olnud. Pankrotimenetluse jooksul ei ole kontol tehinguid 3/9 Tsiviilasi 2-21-10139 toimunud ja konto jääk on 0,00 eurot. AxxxAxxxxxxxx sõnul saab ta igakuiselt sissetulekut Bxxxxxxxxxxx OÜ-st 600 € kuus, mille ta saab sularahas. Pankrotimenetluse jooksul laekus enampakkumiste tulemusena kinnisvara müügist: • Sxxx kinnistu nr 1349840 • Pxxxxxxxxxxkinnistu nr 1721140 • Pxxxxxxxxkinnistu nr 2540540 KOKKU 107 315,20 € 10 833,20 € 8 266,40 € 126 414,80 € II Andmed
§ -s 146 lg 1 nimetatud väljamaksete kohta (
lg 2 p 2)
sätestatud kulutused pankrotimenetluses on järgmised: 1) ajutise halduri tasu 2) panga teenustasu 3) pankrotihalduri tasu 4) menetluskulude deposiit 5) riigilõiv ja õigusabikulud 1261,44 € (1200 € välja makstud kohtu tagatiskontolt ja 61,44 € pankrotivarast) 3,86 € 17 780,60 € 1200 € 530 € (6.12.2021 pankrotimäärus p 9) Halduri tasu pankrotiseaduse § 651 lg 1 alusel on 14 817,17 € [halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega 64 001 – 128 000 eurot on 9 512 € + 5305,17 € (8,5% pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt, s.o [(126 414,80–64001)*8,5%]. Summale lisandub käibemaks 2963,43 € (14817,17*20%). Halduritasu koos käibemaksuga on 17 780,60 €. III Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (
lg 2 p 3)
lg 2 sätestab, et pandiga tagatud nõue rahuldatakse esimeses järgus pandieseme müügist saadud raha ulatuses, millest on maha arvatud käesoleva seaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksed võrdeliselt pandieseme müügist saadud rahasumma suhtega pankrotivara müügist laekunud raha kogusummasse, ent mitte enam kui ühe kümnendiku ulatuses pandieseme müügist saadud rahasummast. Axxxxx RxxxxxxxI järgu nõudest 22 473,20 € saab pandivara (Pxxxxxxx kinnistu nr 2540540) arvelt rahuldada 7439,76 € suuruse osa (8266,40 – 1/10, s.o 826,64=7439,76). AxxxxxxRxxxxxx I järgu nõudest rahuldamata jääv osa summas 15 033,44 € (22 473,20 – 7439,76) läheb üle II järku. Pankrotiseaduse § 153 lg 4 alusel rahuldatakse see koos paragrahvi 153 lõike 1 punktis 2 nimetatud nõuetega, st koos teiste tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuetega. 25.07.2022.a. kohtumääruse alusel määratud I järgu jaotise (
Võlausaldaja nimi 1. Axxxxx Rxxxxxx Tunnustatud nõue € 22 473,20 Jaotise % 100,00 Väljamakse € 7 439,76 € 25.07.2022.a. kohtumäärusega kinnitas kohus ka II järgu jaotise (
Rxxxxxx I järgu nõudest rahuldamata jääva osa 15 033,44 € üleminekuga II järku, muutuvad II järgu jaotised ja väljamaksed on järgmised: Nr. Võlausaldaja nimi
järjekohal hüpoteek summas 25000,00 eurot Axxxxx Rxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks. 10.09.2015 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 15.09.2015) müügist laekus 8 266,40 €. V Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (
Hxxxxxxxxx kinnistut nr 2620940, mille suhtes oli seatud hüpoteegid Farmada OÜ ja Knitser OÜ kasuks, vastavalt
lg 2 p 6) Pankrotivara valitsemisel on haldur juhindunud võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsusest ja pankrotiseadusest. VII Võlausaldajate tunnustatud nõuete osad, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud (
Võlausaldaja nimi
IX Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (
lg 2 p 9) Halduritasu katab halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. X Maksejõuetuse tekkimise põhjus (
lg 2 p 10) Pankrotihaldur leiab, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on võlgniku maksukuriteos süüdimõistmine 06.04.
§-s 173 nimetatud kohustusi.
lg 3 kohaselt otsustab kohus kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse.
lg 6 kohaselt jätab kohus lõpparuande kinnitamata ja tagastab selle määrusega haldurile pankrotimenetluse jätkamiseks, kui lõpparuandes ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. Kohus leiab, et lõpparuanne on seaduslik ning sealt ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku ja võlausaldajate õigusi. Lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. 5. Kohus leiab, et maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku maksukuriteos süüdimõistmine 06.04.2015. a kriminaalasjas nr 1-11-537 KarS § 3891 lg 2 järgi, mille tagajärjel kuulus Eesti Vabariigile hüvitamisele kahju kokku summas 515 815,10 eurot. 6. Vastavalt
lg-le 3 tuleb Margo Normann pärast Axx Axxxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamist vabastada pankrotihalduri kohustustest. Pankrotihalduri tasu 7.
Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.
lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. 8.
lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu käesoleva seaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras.
näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh lõpparuande kinnitamisel.
Axx Axxxxxxxx esitas allkirjastatud avalduse kohtule 06.12.2022 a. 16. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud nõuetele vastava avalduse ning avalduses sisalduvad
Haldur on aruandes kohtule esitanud asjaolusid, mis
lg 2 p 1 järgi saaksid olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmisele.
lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotivõi täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–3811 nimetatud kuriteo toimepanemises. Kohus võib
lg 2 p 1 toodud asjaolu ilmnemisel jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, st menetluse algatamine on kohtu kaalutusotsustus. Kohus, kaalunud Axx Axxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamist
lg 2 p 1 järgi leiab, et ei ole kaalukat põhjust jätta
Võlgniku vastu on lisaks maksukuriteos süüdimõistmisest tulenevale kahju hüvitamise nõudele ka muid nõudeid ja kohus leiab, et võlgnikule tuleb anda võimalus nendest nõuetest vabanemiseks. Võlausaldajad ei ole Axx Axxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada Axx Axxxxxxxx suhtes kohustustest vabastamise menetluse. Kohus märgib, et kohustustest vabastamise menetluse algatamine ei ole eelduseks selle edukale läbimisele. Võlgnikul tuleb selleks täita seaduses sätestatud tingimused. 17.
lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb
Võlausaldajad usaldusisiku kandidaati ei ole esitanud. Võlausaldajad A. Rxxxxxx ja VMT Ehitus AS-i lepinguline esindaja Julianus Inkasso OÜ nõustuvad Axx Axxxxxxxx enda usaldusisikuks nimetamisega. Finora Capital AS ei poolda võlgnikku usaldusisikuna ja leiab, et 7/9 Tsiviilasi 2-21-10139 usaldusisikuks võiks olla pankrotihaldur. Pankrotihaldur sellekohast nõusolekut kohtule esitanud ei ole. Kohtule on esitatud võlgniku avaldus, et kohus jätaks võlgniku kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku määramata ja kohustaks võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt Axx Axxxxxxxx tööandjale, Sotsiaalkindlusametile) teatama.
lg 4 järgi,
lõikes 3 nimetatud tulust (Axx Axxxxxxxx töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja
lg-s 3 nimetatud tulust peab Axx Axxxxxxxx kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti enda töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust.
Saadud II pensionisamba väljamaksest tuleb teha võlausaldajatele eraldisi seaduses ettenähtud määras – s.o 75% sissetuleku osast, mida saab arestida (
aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine
lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. 24.
lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 8/9 Tsiviilasi 2-21-10139 25.
lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 26.
lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb
Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
lg 2 mõttest tulenevalt kohaldatakse sellisel juhul ka
27.
lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. 28.
lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik 9/9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.