) tulenevaid nõudeid:
lg 2 – iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist;
lg 1 – liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda;
lg 2 p 6 – juht on kohustatud enne sõidu alustamist veenduma, et tema ja sõitjad kasutavad nõuetekohaselt turvavahendeid, ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole seda nõuet täitnud;
lg 1 – sõitjaid ja veoseid tohib vedada ainult viisil, mis ei takista sõiduki juhtimist ega piira juhi vaatevälja;
lg 2 – sõitjaid tohib vedada ainult valmistaja poolt sõidukis ettenähtud kohtadel ja viisil;
lg 4 – mootorrattaga ja mopeediga sõitmisel peab juht kandma kinnirihmatud motokiivrit;
lg 11 – eritalituse sõidukiga tohib sõita kõnniteel, jalgteel, jalgrattarajal, jalgrattateel, jalgratta- ja jalgteel, ohutussaarel ja eraldusribal ning peatuda ja parkida kohtades, kus parkimine ja peatamine on keelatud, või kõnniteel, jalgteel, jalgrattarajal, jalgrattateel, jalgrattaja jalgteel, ohutussaarel ja eraldusribal juhul, kui täidetakse tööülesandeid ja ülesande täitmine sõiduteelt ei ole võimalik;
lg 13 – sõidukiga ei tohi sõita haljasalale või sellel sõidukite liiklemise tagajärjel kujunenud pinnasteele või väljaspool teed kohtades, mis ei ole ette nähtud mootorsõidukite liikluseks ilma maaomaniku või -valdaja loata. 2/3 1-22-4535
lg 3 – mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei tohi olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. Seega pani Jaan Tang toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, millega ettevaatamatusest tekitati inimesele raske tervisekahjustus, s.o KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Evelin Ansip-Kukk, süüdistatav Jaan Tang ja tema kaitsja Leelo Viil sõlmisid kokkuleppe järgnevas. KarS § 422 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust 1 aasta. KarS § 73 lg 1, 3 alusel taotleb prokurör jätta mõistetud vangistus täielikult tingimisi kohaldamata, kui Jaan Tang ei pane 1 aasta 2 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Süüdistatavale on selgitatud, et vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha suurus teise astme kuriteo toimepanemise eest on 1,5 kuupalga alamääras, s.o 1087,50 eurot. Lisaks on menetluskuludeks isiku kohtuarstliku ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud summas 84 eurot. Kokku on kulud 1171,50 eurot, millele lisandub kaitsjatasu kohtumenetluses, mille summa ei ole prokuratuurile hetkel teada. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud summas 1171,50 eurot ja sellele lisanduv kaitsjatasu kohtumenetluses tuleb hüvitada aasta jooksul ositi pärast kohtuotsuse jõustumist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Jaan Tang kuulub KarS § 422 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel. Kokkuleppes asitõenditena märgitud 2 CD plaadi osas märgib kohus, et tegemist ei ole asitõenditega. Riigikohtu lahendi nr 1-18-5732, p 125 kohaselt on salvestised kohtutoimiku osa ning nende kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust. Tegemist ei ole KrMS § 126 lg 3 p-s 1 nimetatud kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest valmistatud jäljendi või tõmmisega ega KrMS § 126 lg-s 5 nimetatud muu kriminaalmenetluses ära võetud objektiga. Katrin Paesoo Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3/3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.