← Eesti

2-21-17477/13

Obsah (9)§ 407§ 468§ 394§ 178§ 444§ 445§ 173§ 174§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse tegemise aeg ja koht 15. november 2022, Pärnu Tsiviilasja number 2-21-17477 Tsiviilasi

§ 407lg-d 1 ja 3) RESOLUTSIOON 1.

Rahuldada R. H. hagi R. R. vastu elatise väljamõistmiseks tagaseljaotsusega osaliselt.

  1. Jätta rahuldamata R. H. hagi R. R. vastu elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt perioodi eest 08.11.2020 kuni 07.11.2021 (s.o ühe aasta eest enne hagi esitamist).
  2. Mõista välja R. R.lt R. H. kasuks alates hagi 08.11.2021 esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni 15.11.2022 (kaasa arvatud) seaduses sätestatud minimaalmääras arvestatud ja sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevus kokku 2848,49 eurot (millest perioodi 08.11.2021 – 31.12.2021 eest 515,87 eurot (292 eurot kuus), perioodi 01.01.2022 – 31.03.2022 eest 640,32 eurot (213,44 eurot kuus) ning perioodi 01.04.2022 – 15.11.2022 eest 1692,3 eurot (225,64 eurot kuus)).
  3. Mõista välja R. R.lt R. H. kasuks alates
  4. novembrist 2022 kuni R. H. täisealiseks saamiseni perekonnaseaduse § 101 lõigete 3 – 5 alusel arvutatav minimaalne elatis (s.o seaduses sätestatud baassumma (otsuse tegemise ajal 209,20 eurot) + 3% eelneva kalendriaasta Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (otsuse tegemise ajal 46,44 eurot), millest on maha arvestatud pool lapsele makstavast lapsetoetusest). Kohtuotsuse tegemise ajal on elatise suurus 225,64 eurot kuus. Elatise kuumakse suurus muutub vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 iga aasta
  5. aprillil, mil senist baassummat indekseeritakse eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja arvutatakse baassummale lisanduv 3% eelneva kalendriaasta keskmise brutokuupalgast. Elatise suurus sõltub ka lapsetoetuse suurusest (PKS § 101 lg 5). Lapsetoetuse määra muutumisel muutub elatise suurus alates sellest kuust, mil lapsele muutunud suuruses toetust makstakse. Tsiviilasi nr 2-21-17477
  6. Elatist makstakse iga kuu eest ette. Väljamõistetud elatis tuleb R. R.l tasuda M. H. arvelduskontole nr EExxx hiljemalt selle kuu, mille eest elatist makstakse,
  7. kuupäevaks. Makse selgituseks märkida kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
  8. Menetluse ajal sissenõutavaks muutunud, kohtuotsuse resolutsiooni punktis 3 kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatise võlgnevus 2848,49 eurot tuleb R. R.l tasuda ühe maksena, kui R. R. ja hageja seaduslik esindaja M. H. ei lepi kokku teisiti.
  9. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada R. R. poolt menetluse ajal tehtud võimalikke elatise makseid. Menetluse ajal elatise maksmist peab tõendama R. R..
  10. Menetluskulud jäävad kostja R. R. kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.
  11. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (

§ 468lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank - EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X), Swedbank - EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X), Luminor Bank EE221700017003510302 (SWIFT: RIKOEE22) või LHV Pank - EE567700771003819792 (BIC/SWIFT: LHVBEE22), viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK 1. 08.11.2021 esitas R. H. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale hagi R. R. vastu elatise väljamõistmiseks. Elatise asja lahendamine allub erandlikult lapse elukohajärgsele kohtule, mistõttu Haapsalu kohtumaja edastas hagi kohtualluvuse järgi lahendamiseks Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale. 2

(6)Tsiviilasi nr 2-21-17477
  1. Kohus jättis puudustega hagiavalduse käiguta ning määrs hageja seaduslikule esindajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hagejal tuli täiendada hagi aluseks olevaid asjaolusid, põhjendada, miks kostja peab kandma üle poole hagiavalduses märgitud lapse kuludest, ning välja arvutama ja kohtule esitama tagasiulatuvalt nõutava elatise summa koos arvutuskäiguga.
  2. 02.03.2022 esitas hageja kohtule täiendavate põhjendustega hagiavalduse. Hageja märgib, et lapse kulud on 437 eurot kuus ning palub kostjalt välja mõista elatise alates septembrist 2020 miinimumsummas. Tagasiulatuvalt perioodi eest enne hagi esitamist nõutava elatise summat hageja välja ei arvutanud ega esitanud andmeid, mis võimaldanuks seda kohtul või kostjal teha.
  3. 01.07.2020 määrusega kohus jättis menetlusse võtmata R. H. hagi R. R. vastu osas, milles hageja nõuab elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt perioodi eest rohkem kui üks aasta enne hagi esitamist, alates septembrist 2020 kuni
  4. novembrini
  5. Kohus sama määrusega võttis menetluse R. H. hagi R. R. vastu elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumsummas alates hagiavalduse 08.11.2021 esitamisest ja tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist (s.o alates 08.11.2020). Kohus kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest. Samuti andis kohus hagejale tähtaja täpsustada kohtumääruse saamisest 14 päeva jooksul tagasiulatuvalt nõutava elatise suurust (näidata ära arvutuskäik) ning esitada andmed kostja poolt pärast 08.11.2021 lapse ülalpidamiseks antu kohta.
  6. Kostja on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse isiklikult kätte saanud e-toimiku kaudu 04.10.
  7. Seega kostjale vastamiseks antud tähtaeg 14 päeva lõppes 18.10.2020 kell 24.
  8. Kostja kirjalikku vastust kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole kostja esitanud kohtule taotlust hagile vastamise tähtaja pikendamiseks või ennistamiseks. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse teha

§ 407lg 1 alusel tagaseljaotsus juhul, kui kostja hagile ei vasta.

  1. Hageja seaduslikule esindajale on menetlusse võtmise määruse isiklikult kätte saanud etoimiku kaudu 04.10.
  2. Seega hagejale tagasiulatuva elatise nõude täpsustamiseks antud tähtaeg 14 päeva lõppes 18.10.2020 kell 24.
  3. Hageja tagasiulatuva elatise nõude täpsustusi kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole hageja esitanud kohtule taotlust tähtaja pikendamiseks või ennistamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED
  4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tagaseljaotsuse tegemisel tõendeid ei uuri.

§ 407

lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine.

§ 444

lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga. 8.

§ 407

lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus

§ 407lg 1 alusel koostoimes sama paragrahvi 6.

lõikega juhul, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud, hagi tagaseljaotsusega rahuldada ka osaliselt. Asjaoludega õiguslikult põhjendamata hageja nõude jätab kohus tagaseljaotsusega rahuldamata. 9. Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue õiguslikult põhjendatud osaliselt. 2

(6)Tsiviilasi nr 2-21-17477 Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. See tähendab, et vanemate lahkumineku järel on lapsega koos elav vanem kohustatud pöörduma elatise nõudega kohtu poole, kui lapsest lahus elav vanem ülalpidamiskohustust rikub. Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei anna lapsele ülalpidamist regulaarselt ja/või piisavalt.
  1. Kohus leiab, et hageja elatise nõue tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist, s.o perioodi eest 08.11.2020 kuni 07.08.2021, ei ole asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt kostja osales lapse ülalpidamises, aga hageja arvates mitte piisavalt. Hagiavalduses ei ole esitatud mingeid arvandmeid, mille põhjal oleks võimalik kostja antud ülalpidamise ulatust ja/või kogunenud elatise võlgnevuse suurust kindlaks määrata. Kohus 10.02.2022 määruses selgitas hagejale, et tagasiulatuvalt saab elatist nõuda kindlas summas. Enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud elatise summa tuli hagejal välja arvutada ja esitada kohtule arvutuskäik. 04.10.2022 hagi menetlusse võtmise määruses andis kohus hagejale täiendava tähtaja tagasiulatuva elatise nõude täpsustamiseks. Hageja ei ole seda teinud. Hagiavalduse asjaoludest ei ole võimalik tagasiulatuva elatise summat tuletada. 02.03.2022 hagiavalduse terviktekstis palub hageja välja mõista tagasiulatuv elatist miinimumsummas, samas põhjendustest selgub, et kostja on tegelikult lapse ülalpidamises osalenud, kuigi lapse ema arvates mitte piisavalt. Seega ei saa kohus lähtuda ka eeldusest, et tagasiulatuvalt nõutava elatise summa vastab sellel perioodil kehtinud miinimumelatise summale. Hageja nõue ei ole selles osas asjaoludega õiguslikult põhistatud. Eeltoodu alusel kohus jätab rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja elatis tagasiulatuvalt perioodi eest 08.11.2020 kuni 07.11.
  3. Hageja nõue mõista kostjalt välja elatis alates hagi esitamisest 08.11.2021 miinimumsummas on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kuni 31.12.2021.a kehtinud PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.
  4. a kehtinud Vabariigi Valitsuse 21.12.2017.a määrusega nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“ kehtestati alates 01.01.2020 alampalgaks 584 eurot, see kehtis kuni 31.12.
  5. Seega perioodil 08.11.2021 kuni 31.12.2021 oli PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäär 292 eurot kuus. Kostja ei ole hagile vastanud ega nõudele vastuväiteid esitanud. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et kostja oleks pärast hagi kohtule esitamist elatist tasunud. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis perioodi 08.11.2021 kuni 31.12.2021 eest summas 515,87 eurot (novembris 23 päeva eest (292 : 30) x 23 = 223,87 eurot + detsembrikuu eest 292 eurot).
  6. Alates 01.01.2022 jõustusid perekonnaseaduse muudatused minimaalse elatise määramise kohta. Jätkuvalt kehtib põhimõte, et lapsele makstav elatis üldjuhul ei tohi olla väiksem, kui seaduses sätestatud alustel määratav minimaalne elatis. 01.01.2022 kehtima hakanud perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg-te 2-6 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  7. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv 2
(6)Tsiviilasi nr 2-21-17477 summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 indekseeriti
  2. aprillil 2022 elatise baassumma, mille tulemusel uueks baassummaks alates 01.04.2022 kuni 30.03.2023 (s.o järgmise indekseerimiseni) on 209,20 eurot. Samuti 01.04.2022 muutus baassummale lisatav 3% eelmise kalendriaasta keskmisest brutokuupalgast: kuni 30.03.2022 oli see 43,44 eurot, alates 01.04.2022 mõnevõrra suurem - 46,44 eurot.
  3. Hagiavalduses kirjeldatud asjaolude kohaselt viibib hageja kostja juures harva üksikute päevade kaupa, hageja üldjuhul kostja juures ei ööbi. Kuna kostja hagile ei vastanud, loetakse hageja esitatud faktilised asjaolud kostja poolt omaksvõetuks. Kuna laps viibib isa juures aasta jooksul keskmiselt vähem kui 7 päeva kuus, siis elatise suurust see ei mõjuta. Seega tuleb alates 01.01.2022 kostjalt hageja kasuks väljamõistetav elatis kindlaks määrata järgmise valemi alusel: baassumma + 3% eelmise aasta Eesti Vabariigi keskmiseks brutokuupalgast, millest lahutatakse ½ lapsele makstavast lapsetoetusest. Kohtule teadaolevalt hagejate emale suure pere toetust ei maksta. 13.
  4. Hagi asjaolusid ja muutunud seadust arvestades oli perioodil 01.01.2022 kuni 31.03.2022 miinimumelatise suurus 213,44 eurot kuus ning sellel perioodil kogunenud elatise võla katteks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 640,32 eurot (3 x 213,44). 13.
  5. Alates 01.04.2022 on miinimumelatise suuruseks 225,64 eurot kuus. Perioodil 01.04.2022 kuni 15.11.2022 on seega kostjal kogunenud elatise võlgnevus hageja ees 1692,3 eurot (7,5 kuud x 225,64 eurot), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
  6. Seega on alates 08.11.2021 kuni kohtuotsuse tegemiseni 15.11.2022 (kaasa arvatud) sissenõutavaks muutunud elatise summa (elatise võlgnevus) 2848,49 eurot. Kohus mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja ühe summana.
  7. Alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni R. H. täisealiseks saamiseni xx xx xxxx tuleb kostjal hagejale maksta elatist 225,64 eurot kuus, s.o PKS § 101 lg-te 3 – 5 alusel arvutatav elatise minimaalmäär. Elatise kuumakse suurus muutub iga aasta
  8. aprillil, kui määratakse indekseerimise teel uus baassumma ning arvutatakse sellele lisanduv 3% eelneva kalendriaasta keskmisest brutopalgast. Kui muutub lapsele makstava peretoetuse suurus, mida elatise suuruse määramisel on arvesse võetud, muutub vastavalt ka elatise kuumakse suurus alates sellest kuust, mil lapsele muutunud suuruses peretoetust maksma hakatakse.
  9. PKS § 100 lg 4 kohaselt elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Elatise ette maksmise kohustus tähendab, et sellest oleks võimalik tasuda lapse kulusid jooksval kuul, ehk jooksva kuu eest elatis peab laekuma kuu esimeses pooles.

§ 445lg 1 alusel kohus märgib otsuse resolutsiooni elatise maksmise kuupäeva.

Menetluse ajal sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevuse peab kostja tasuma ühekordse summana mõistliku aja jooksul pärast tagaseljaotsuse tegemist. Kostja ja hageja seaduslik esindaja võivad kokku leppida teisiti (näiteks konkreetse tasumise kuupäeva ja/või osamaksete kaupa maksmise). 17. Väljamõistetud elatis tuleb kostjal tasuda M. H. arvelduskontole. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada R. R. poolt menetluse ajal makstud elatist. Hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt elatist osas, mida kostja tegelikkuses on menetluse ajal maksnud, aga mille 2

(6)Tsiviilasi nr 2-21-17477 kohta ei esitatud kohtule andmeid. Elatise sundtäitmise korral tuleb kostjal menetluse ajal tasutud elatise kohta viivitamata esitada tõendid kohtutäiturile. MENETLUSKULUD 18.

§ 173

lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel. 19.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldas hageja nõude täies ulatuses, jäävad menetluskulud kostja kanda. Hagejal ei ole teadaolevalt hüvitatavaid kulusid tekkinud. Elatise nõudelt riigilõivu ei võeta, hagejal ei olnud menetluses lepingulist esindajat ja ei ole tekkinud õigusabikulusid, mille hüvitamist kostjalt nõuda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik 2

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.