) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Kuni 31.12.2021 kehtinud
lg 1 järgi ei võinu olla igakuine elatis ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 alusel oli alates 01.01.2020-31.12.2021 töötasu alammäär 584.00 eurot kuus, millest ½ on 292.00 eurot. Alates 01.01.2022 jõustunud
lg 1 järgi Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa.
lg 2 alusel võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 01.04 Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.
lg 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 01.04.
lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.
lg 6 kohaselt juhul, kui l aps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.
lg 7 kohaselt juhul, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.
lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
lg 2 järgi vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla
Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral
§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda TsMS § 497 järgi elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust võimaldab muuta ka TsMS § 459. Poolte vahel puudub vaidlus järgmised: - kostjad on hageja lapsed, kes elavad kostjate seadusliku esindajaga, - Tartu Ringkonnakohtu 20.02.2020 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-5072 mõisteti hagejalt kummagi kostja ülalpidamiseks igakuine elatis 210.00 eurot, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, millest on maha arvatud riikliku lapsetoetuse suurus kuni kummagi kostja täisealiseks saamiseni (dtl 34-39); - hagejal on väljamõistetud elatise osas elatise võlgnevus (dtl 12). 3 Pooled vaidlevad selle üle, kas pärast nimetatud kohtulahendit on muutunud hageja tervislik ja/või majanduslik seis sellises määras, mis tooks kaasa väljamõistetud elatiste suuruse muutmise vajaduse. Seega tuleb tuvastada, kas eelmises kohtulahendis tuvastatud asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatiste suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Järelikult tuleb hagi rahuldamiseks hagejal tõendada, et ta ei ole enam võimeline tasuma kostjatele elatist väljamõistetud määras. Hagejalt on Tartu Ringkonnakohtu 20.02.2020 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-5072 elatis välja mõistetud. Hageja ei ole tuginenud asjaolule, et tema ülalpeetavate arv oleks alates 20.02.2020 muutunud. Hageja on tõendanud Eesti Töötukassa 24.11.2021 otsusega osalist töövõimet ajavahemikul 27.10.2021-26.20.2023 (dtl 7-9). Eesti Töötukassa 25.11.2021 otsusega on hagejale määratud töövõimetoetus 8,6241 eurot ühe kalendripäeva eest (dtl 10-11). Kuigi ainuüksi töövõime vähenemine ei saa olla aluseks väljamõistetud elatise vähendamiseks. Seda eriti olukorras, kus ka varasemalt on hagejal olnud töövõime piiratud. Hageja on seda tsiviilasja nr 2-19-5072 raames ise esile toonud (vt dtl 36 p 2). Hageja on tõendina esitanud ka väljavõtte terviseportaalist (digilugu.ee, dtl 74-78, dtl 80-83, dtl 86-87), millest nähtuvad tema haigestumised. Hageja on esitanud tõendid oma majandusliku olukorra muutumise kohta (vt dtl 12-16). Neist nähtub, et hageja on xxx ainuosanik ja juhatuse liige. Äriühing ei tegutse, kuid tal on jaotamata kasum 3634.00 eurot (dtl 25). Sama äriühing ei tegutsenud ka tsiviilasja nr 2-19-5072 arutamise ajal (vt dtl 37 p 8). 14.06.2022 istungil hageja selgitas, et tal on pangakonto vaid xxx AS-is (dtl 164), kuhu laekuvad kõik sissetulekud. Hageja kinnitas, et temal teisi pangakontosid ei ole. Konto väljavõttest (xxx ASi 23.05.2022 vastus) nähtub, et see ei saa ainsa kontona kajastada kõiki hageja igapäevakulude eest tasumist. Seejärel samal istungil hageja möönis, et tal on pangakonto xxx, mida ta soovis kasutada just selleks, et teisest tsiviilasjast saadud 35 000.00 euro suuruse hüvitise arvelt ei tuleks tasuda lastele elatist (vt dtl 167). Samas kinnitas hageja, et üürnik ei tasu talle üüri (dtl 167). 25.10.2022 teatas xxx kohtule, et äriühing on hagejale tasunud üüri 800.00 eurot kuus ajavahemiku 05.11.2021-22.08.2022 (dtl 287). Seega on hageja menetluse kestel soovinud oma sissetulekuid varjata ning hageja majanduslik olukord ei ole nii halb, kui ta soovib välja näidata (vt dtl 79). Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. Lapse ülalpidamise kohustus ei tähenda üksnes vanema kohustust olemasolevat sissetulekut ja vara lapsega jagada, vaid vanemal on ka kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Hageja ei ole tõendanud, miks tal ei ole võimalik tasuda kostjatele elatist suuremas määras, kui taotletav 75.00 eurot kummagi kostja kohta. Kostjad on teinud menetluse kestel ettepaneku sõlmida asjas kompromissileping nii, et hageja tasub kummalegi kostjale igakuist elatist 200.00 eurot (dtl 106). Eelnenule tuginedes ja arvestades asjaolu, et kostjad on menetluse kestel nõustunud igakuise elatise suurusega 200.00 eurot kummagi kostja osas, ning alates 01.01.2022 on alanenud miinimumelatise määr, on põhjendatud hagiavalduse osaline rahuldamine ja igakuise elatise muutmine 200.00 euroni kuus kummagi kostja osas. 4 Tuginedes kõigele eelnenule, kohus leiab, et A Ki hagi EKa ja M Ki vastu väljamõistetud elatise vähendamiseks on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning kuulub osalisele rahuldamisele. Kohus muudab Tartu Ringkonnakohtu 20.02.2020 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-5072 väljamõistetud elatist ning mõistab A Kilt igakuise elatise 200.00 eurot tütre EKa kasuks alates 25.01.2022 kuni EKa täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxx ning mõistab A Kilt igakuise elatise 200.00 poja M Ki kasuks alates 25.01.2022 kuni M Ki täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxx. Kohus ei anna hinnangut tõenditele, mis ei oma ajalist puutumust antud vaidlusega. Samuti ei anna kohus hinnangut kostjate seadusliku esindaja majanduslikule olukorrale, kuna hageja ei ole tõendanud, et kostjate igakuised vajadused oleksid muutunud. Menetluskulude jaotus Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu antud kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule. Ülejäänud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 163 lg 2 alusel hageja kanda, kuna kohus rahuldab hagi ulatuses, nagu menetluses kompromissina pakkusid kostjad. TsMS § 177 lg 2 alusel määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.