RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet
) § 10), mitte ekspertiisiasutust (
§ 8
) ega kohtueksperte (
§ 5
).
§ 27
sätestab, et riiklikult tunnustatud eksperdi ja menetleja poolt eksperdiks määratud muu isiku tehtud ekspertiisi kulud hüvitatakse menetlusseadustes sätestatud korras. Kriminaalmenetluses eksperdile makstava tasu maksmise korra kehtestab KrMS § 178 lg 5 p 1 kohaselt Vabariigi Valitsus määrusega. Vabariigi Valitsus on seda teinud viidatud määrusega nr 322, mille § 9 lg 1 esimene lause sätestab, et kriminaal- või väärteomenetluse korral maksab sama määrusega ettenähtud summad pärast ülesande täitmist menetlusest osavõtja väljakutsunud asutus (uurimisasutus, prokuratuur, väärteoasja kohtuväline menetleja või kohus) oma eelarves selleks ettenähtud vahenditest vastavalt kas uurija, prokuröri, kohtuvälise menetleja või kohtu määruse alusel. Seega peab kriminaalasjas eksperdile tasu maksma riik ekspertiisi määranud uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu eelarvest (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. juuli 2020. a otsus nr 1-16-9323/410, p 32). 3
(5)1-20-6533
- Määruse nr 322 § 52 lg 1 p 2 ja lg 3 põhiseadusvastaseks tunnistamine andis ringkonnakohtule aluse jätta need sätted kohaldamata riigilt ekspertide kasuks välja mõistetava ekspertiisitasu kindlaksmääramisel, ent mitte süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 2 alusel riigi kasuks välja mõistetava menetluskulu hüvitise suuruse otsustamisel. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kui õiguse üldakt on õiguse adressaadi jaoks soodustava iseloomuga, tuleb seda üldjuhul isikute huvides ka kohaldada, sõltumata sellest, kas akt on antud välja kooskõlas põhiseadusega või mitte (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- juuni
- a otsus asjas nr 3-1-1-14-03, p 9 koos seal viidatud kohtupraktikaga, samuti
- novembri
- a otsus asjas nr 3-1-1-89-16, p 30). Ringkonnakohtu otsusega põhiseadusvastaseks tunnistatud sätted ei välistanud mitte üksnes kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi eest 1140 eurost suurema tasu määramist (ekspertide õigusi riivav norm). Samad sätted piirasid ka KrMS § 175 lg 1 p-s 2 nimetatud menetluskulu suurust. Selles osas olid määruse nr 322 § 52 lg 1 p 2 ja lg 3 kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi kulu hüvitamiseks kohustatud menetlusosalist soodustavad normid, kuna seadsid menetlusosalise kohustusele ülempiiri (vt ka Riigikohtu üldkogu
- aprilli
- a otsus asjas nr 3-2-1-40-15, p 31). Muu hulgas lõid kõnesolevad normid kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi määramist taotlevale menetlusosalisele õigustatud ootuse, et sõltumata kriminaalmenetluse tulemusest ei pea ta hüvitama ekspertiisitasu suuremas summas kui 1140 eurot. Kolleegium märgib, et kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi tasu katteks menetlusosaliselt 1140 eurost suurema menetluskulu hüvitise väljamõistmine on võimalik üksnes juhul, kui menetlusosaline taotles ekspertiisi määramist või menetleja määras ekspertiisi omal algatusel pärast Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
- novembri
- a otsuse avaldamist Riigi Teatajas (RT I, 19.11.2022, 2).
- Seetõttu ringkonnakohus eksis, kui ta mõistis S. Grossbergilt ekspertiisikulu katteks riigi kasuks välja 4687 eurot 80 senti. Riik saab nõuda S. Grossbergilt KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 2 alusel ekspertiisitasu hüvitamist 1140 euro ulatuses (vt ka viidatud otsus asjas nr 3-1-1-89-16, p 35).
- Lisaks eelmises punktis nimetatud ekspertiisitasule tuleb S. Grossbergil riigile hüvitada viimase poolt ekspertidele makstav sõidukulu kompensatsioon kogusummas 127 eurot 80 senti. Määruse nr 322 § 51 lg 1 p 5 kohaselt ei sisalda kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi tegemise eest kehtestatud tasu mh eksperdi sõidukulu. Selle kulu hüvitamine ja hüvitise piirmäär on ette nähtud sama paragrahvi teises lõikes. Seega ei laiene määrusest tulenenud ekspertiisitasu hüvitamise piirang eksperdi sõidukulu hüvitamisele.
- Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 7, § 191 lg-st 3 ning § 362 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu
- mai
- a otsuse osas, millega S. Grossbergilt mõisteti kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi kulu katteks riigi kasuks välja 4687 eurot 80 senti. Kolleegium teeb tühistatud osas uue otsuse, mõistes S. Grossbergilt ekspertiisitasu ja ekspertide sõidukulu kompensatsiooni katteks riigile välja kokku 1267 eurot 80 senti. Muus osas jääb ringkonnakohtu otsus muutmata. Kassatsioon tuleb jätta rahuldamata.
- Kaitsja esitas kassatsioonimenetluses Riigikohtule taotluse asendada S. Grossbergile tõkendina kohaldatud vahistamine elektroonilise valvega. Kolleegium selgitab, et KrMS § 1371 kohaldamine eeldab muu hulgas faktiliste asjaolude tuvastamist (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- juuni
- a määrus asjas nr 3-1-1-27-17, p 12.1). Kuna Riigikohtul faktiliste asjaolude tuvastamise pädevust ei ole, ei saa kassatsioonimenetluses vahistamise elektroonilise valvega asendamist taotleda. Samas kaotab S. Grossbergi tõkend käesoleva otsuse tegemisega kehtivuse, sest kohtud kohaldasid vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni. 4
(5)1-20-6533
- S. Grossbergi kaitsja esitas kassatsioonimenetluses Riigikohtule kolm taotlust riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Esimeses taotluses soovis kaitsja 424 eurot 80 senti riigi õigusabi tasu ja 66 eurot 60 senti sõidukulu hüvitist seoses
- juuni
- a kassatsiooni esitamisega (summad koos käibemaksuga). Riigikohus rahuldas selle taotluse
- septembril 2022 osaliselt, määrates riigi õigusabi eest tasu 262 eurot 80 senti ja sõidukulu hüvitise 66 eurot 60 senti. Teises taotluses, mille kaitsja esitas
- detsembril 2022, taotleb ta 474 eurot tasu ja 66 eurot 60 senti sõidukulu hüvitist seoses kassatsiooni täienduste koostamisega. Viidates materjali mahukusele, palub kaitsja tasumäära suurendada. Kolmandas taotluses, mis pärineb
- jaanuarist 2023, soovib kaitsja 32 eurot 40 senti vahistamise elektroonilise valvega asendamise taotluse koostamise eest.
- Kolleegium märgib, et kassatsioonis ei käsitleta õigusküsimusi, vaid taotletakse sisuliselt vaid uute faktiliste asjaolude tuvastamist. Samuti ei ole kriminaalasi eriliselt mahukas ega keerukas. Ka taotlus vahistamise elektroonilise valvega asendamiseks pole töömahukas dokument. Ühtlasi ei ole kaitsja menetletavas asjas esitanud justiitsministri
- juuli
- a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ (tasude ja kulude kord) § 2 lg 1 järgi nõutavat põhjendust tasu piirmäära suurendamiseks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- juuni
- a otsus nr 1-17-11182/201, p 16). Pelk viide asja mahukusele vähemalt praeguse kohtuasja kontekstis sellise põhjendusena piisav ei ole. Neil asjaoludel pole kolleegiumil küllaldast alust kalduda kõrvale tasude ja kulude korra § 1 lg-st 6 ning § 6 lg-st 3 tulenevast üldreeglist. Selle kohaselt on määratud kaitsja maksimaalne tasu üldmenetluse korras lahendatava kriminaalasja kassatsioonimenetluses 324 eurot (koos käibemaksuga seega 388 eurot 80 senti).
- Niisiis saab riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1 ja § 21 lg 3 ning justiitsministri
- juuli
- a määruse nr 16 § 1 lg-te 1, 6 ja 10 ning § 6 lg 3 kohaselt S. Grossbergi kaitsjale
- detsembri
- a ja
- jaanuari
- a taotluse alusel määrata riigi õigusabi tasu kokku summas, milles maksimaalne tasumäär ületab kaitsjale Riigikohtu
- septembri
- a määrusega juba määratud tasu. Seetõttu määrab kolleegium kaitsjale täiendavalt tasu summas 388,80 € – 262,80 € = 126 eurot. Lisaks tuleb rahuldada kaitsja taotlus sõidukulu hüvitamiseks summas 66 eurot 60 senti.
- KrMS § 186 lg 1 kohaselt jääb kaitsjale kassatsioonimenetluses määratud riigi õigusabi tasu ja sõidukulu hüvitis menetluskuluna täies ulatuses riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)