lg 1 kohaselt hagilises abielusasjas ja põlvnemisajas kannab üldjuhul kumbki pool oma menetluskulu ise, näeb
lg 2 erandi, mille kohaselt võib kohus jagada kulud erinevalt
lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kostja leiab, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda, sest hageja esitas selgelt põhjendamatu hagi. Hagejale ei saanud jätta märkimata, et abielu sõlmimisel valisid pooled varasuhteks varalahususe, kusjuures hageja enda poolt esitatud dokumentides (vt 04.11.2021.a kinnistu võõrandamise leping) on märgitud, et poolte vahel kehtib varalahususe varasuhe. Kostja märgib, et hagejat esindab õigusteadmistega isik (jurist), kes samuti oleks pidanud juhtima hageja tähelepanu poolte vahel kehtivale varasuhtele. Sel põhjusel leiab kostja, et põhjendamatu hagi menetlemisega seotud kulud peab kandma hageja. Kostja palub määrata enda menetluskulude rahaliseks suuruseks 495 eurot ning mõista see hagejalt välja. Lisaks palub kostja mõista hagejalt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kostja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni põhinõude nõuetekohase täitmiseni. 4. Hageja on 12.12.2022.a menetlusdokumendis esitanud vastuväited kostjapoolsetele menetluskuludele. Hageja teatab, et ta ei ole nõus kostja menetluskulude suuruse ja tariifiga. Hageja leiab, et õigusteenuse osutamisele kulutatud aega on ülepaisutatud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt võib hageja hagist 2 2-22-15938 loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. 29.11.2022.a on hageja kohtule esitanud taotluse hagist loobumise vastuvõtmiseks ning tsiviilasjas menetluse lõpetamiseks. Hageja märgib, et lahusvara kokkulepe abielu sõlmimisel oli hagejal läinud meelest ning vaidlused kostjaga varaliste õiguste üle viisid hageja enda õigustes eksiteele. Ka esindajale esitas hageja asjaolud selliselt nagu ta enda arvates teadis olevat, lahusvara kokkuleppe kohta ta esindajale midagi ei rääkinud. Nii sattus eksitus asjaoludes ka hagiavaldusse, mis kohtu poolt omakorda pahaaimamatult menetlusse võeti. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud
lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
lg 1 p-st 3 lõpetab kohus käesolevas tsiviilasjas menetluse seoses hageja loobumisega hagist. 2. Kooskõlas
lg-ga 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lg-s 2 sätestatule kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
lg 4 täpsustab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Antud juhul lasub menetluskulude kandmise kohustus hagejal. A L on esitanud kostja vastu hagi ühisvara jagamise nõudes. Kostja on vastuses hagiavaldusele märkinud, et pooled sõlmisid abielu 26.09.2018.a, valides abielu sõlmimisel varasuhteks varalahususe. Kostja osundab sellele, et varasuhte valiku kohta on tehtud kanne abieluvararegistrisse. Kohus nõustub siinkohal kostjaga selles, et hageja on antud juhul esitanud kohtule põhjendamatu hagi. Kohus lisab, et kohtusse pöördumisel lasub esmane asjaolude väljaselgitamise kohustus hagejal, kes asjaolude pinnalt formuleerib kohtusse esitamiseks vastaspoole vastu nõude. Erinevalt kostjast on hagejal asjaolude väljaselgitamiseks (sh hagiavalduse koostamiseks) oluline ajaline eelis. Antud juhul on hagejat esindamas õigusteadmistega isik, kellel tuli vaatamata temale esitatud andmetele üldise hoolsuskohustuse raames tuvastada abikaasade vaheline varasuhe. Praegusel juhul on kostja õigesti viidanud sellele, et hageja enda poolt esitatud dokumendis (vt 04.11.2021.a kinnistu võõrandamise leping) on märgitud, et poolte vahel kehtib varalahususe varasuhe. Perekonnaseaduse (PKS) § 58 esimene lause näeb ette, et varalahususe korral käsitatakse abikaasasid varalistes suhetes isikutena, kes ei ole teineteisega abielus. Seega puudus hagejal kohtusse pöördumiseks õiguskaitsevajadus vaatamata sellele, et pooled võisid omavahelises suhtluses kohtumenetlusele eelnevalt vara jagamisest rääkida. Kohus leiab, et hageja on antud juhul esitanud kohtule perspektiivitu hagi, mistõttu ei ole menetluskulude poolte endi kanda jätmine põhjendatud. 3.
lg 1 kohaselt on menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
p 1 sätestab, et kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude 3 2-22-15938 kindlaksmääramise menetluses (vt nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).
lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja menetluskulud tsiviilasjas nr 2-22-15938 moodustavad 07.12.2022.a seisuga 495 eurot (koos käibemaksuga), mille kostja palub täies ulatuses hagejalt välja mõista. Kostja lepinguliseks esindajaks tsiviilasjas nr 2-22-15938 on vandeadvokaat Aleksei Vassiljev, kes tegutseb Vladimir Sadekov Advokaadibüroo OÜ kaudu. Advokaadibüroo tunnihind on 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostjale on käesolevas asjas õigusabi osutatud järgmiselt: − kliendiga kohtumine ja konsulteerimine – 0,75 tundi; − hagiavaldusega tutvumine ja vastuse hagiavaldusele koostamine – 1,5 tundi; − 07.12.2022 menetlusdokumendi koostamine – 0,5 tundi. Kostja kinnitab kooskõlas
lg-ga 5, et kõik käesolevas taotluses kirjeldatud kulud on kantud seoses tsiviilasja nr 2-22-15938 menetlusega Harju Maakohtus. Kostja kinnitab kooskõlas
lg-ga 10, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on 12.12.2022.a menetlusdokumendis esitanud vastuväited kostjapoolsetele menetluskuludele. Hageja teatab, et ta ei ole nõus kostja menetluskulude suuruse ja tariifiga. Hageja leiab, et õigusteenuse osutamisele kulutatud aega on ülepaisutatud. Hageja leiab, et käesolevas menetluses ilmsiks tulnud asjaoludel, ei olnud kostjal oma esindajaga vajalik kohtuda ja konsulteerida 45 minutit, kuivõrd kostjale olid teada asjaolud, et pooltel oli abielu sõlmimisest alates lahusvara ja et pooltel ei olnud midagi jagada. Selleks oleks piisanud kolm korda väiksemast ajakulust. Samal põhjusel ei pea hageja vajalikuks ka hagiavaldusega tutvumisele ja kostja vastuse koostamisele kulutatud ajakulu 1,5 tundi. Kohus leiab, et ükski hageja vastuväide kostja toimingute ajamahtudele ei ole põhjendatud. Kohus märgib, et ka perspektiivitu hagiga tutvumine ning sellele vastuse koostamine eeldab kliendiga nõupidamist ning kohtu nõudel hagile kirjaliku vastuse koostamist. Kohtu hinnangul ei ole toimingutele kulutatud aeg ülepaisutatud ning on hagiavalduse mahtu arvestades mõistlikus suuruses. 4. Lisaks ei ole hageja nõus, et kostja esindaja tunnitariif antud asjaks on valitud vajalik ja sobiv. 150 eurot tunnis (lisandub käibemaks) ei vasta käesoleva asja keerukusele. Riigikohus on märkinud, et üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda. Esindatava huvides konkreetse toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (vt Riigikohtu 11.02.2015.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Riigikohus on oma senises praktikas tunnustanud õigusabiteenuse tunnihinnana 153 eurot (käibemaksuta; vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi lahend asjas nr 3-2-1-115-14, p 14), 170 eurot (käibemaksuta; vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi lahend asjas nr 3-2-1-159-16, 24) ning 190 eurot (käibemaksuta; vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi lahend asjas nr 2-18-17536, p 18). Antud juhul on kostjale õigusabiteenust osutatud tunnihinnaga 150 eurot (lisandub käibemaks). Kohus võtab küll arvesse kostja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, kuid samas ei ole õigusvaidluse asjaolud sellise keerukuse astmega, mis õigustaks 150 euro suurust tunnihinda. Kohus peab kõiki asjaolusid arvesse võttes põhjendatud ja mõistlikuks tunnihinnaks 130 eurot (lisandub käibemaks). Kokkuvõtvalt määrab kohus kindlaks kostja menetluskuludena 429 eurot (sh käibemaks). 4 2-22-15938 Hagejalt tuleb kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 429 eurot. Kohus märgib kostja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda kostjale menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (
Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
lg 1).
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (
5. Hageja on esitanud kohtule taotluse poole ühisvara jagamise hagilt makstud riigilõivu 210 euro tagastamiseks.
lg 2 p 2 näeb ette, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist.
lg 4 näeb ette, et riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on ühisvara jagamise nõudelt tasunud riigilõivu 420 eurot. Kuna hageja on menetluse kestel hagist ühisvara jagamise nõude osas loobunud, kuulub riigilõiv määruse jõustumisel pooles ulatuses tagastamisele. Kohus kannab lõivu hageja poolt määratud arvelduskontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.