) § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu.
lg 1 alusel võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Kohus peab abieluasjas pooled ära kuulama (TsMS § 346 lg 2). Kohus kuulas pooled ära kohtuistungil. Hageja ja kostja kuulati isiklikult, vahetult ära Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 08.12.
kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse.
lg 1 kehtestab, et abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisasutus ei ole pädev abielu lahutama.
p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.
lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.
lg 3 näeb ette, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Hageja seletusega on leidnud kinnitust, et poolte kooselu jätkamine on võimatu. Hageja väitel on poolte abielusuhted pöördumatult katkenud ning hageja ei soovi enam kostjaga abielus edasi olla ja välistab täielikult mistahes leppimise kostjaga või katkenud abielusuhete jätkumise. Pooled elavad käesoleval ajal faktiliselt lahus. Pooled ei ole vahepeal üritanud abielusuhet jätkata ega suhelnud abielusuhete taastamise teemal. Kostja vaidles küll sõnades abielulahutusele vastu, kuid ei ole esitanud kohtu hinnangul siiski ühtki mõistlikku, kaalukat põhjendust, miks ta ei ole hagiga nõus. Kostja ühepoolne soov käia perenõustamisel või osaleda pereteraapias on inimlikult küll mõistetav, ent ei ole kohtu arvates argument, miks peaks jätma hagi rahuldamata. Pooled ei ole avaldanud kohtule ühist, so mõlemapoolset soovi neile anda aega leppimiseks ega ole ka püüdnud abielusidet taastada ja abielusuhet jätkata. Hageja on mistahes leppimise kindlameelselt ka välistanud ja avaldanud, et tema taluvuse piir on ületatud ning ta enam ei soovi kostjaga abielus olla. Seepärast ei pea kohus võimalikuks anda pooltele leppimisaega. Poolte ärakuulamisel saadud teavet hinnates ja tuginedes oma siseveendumusele leiab kohus, et poolte abielu tuleb lahutada ning seega hagi rahuldada. Kohus tuvastas, et poolte abielusuhted on katkenud pöördumatult ja poolte abielu ei ole võimalik säilitada ega pooli lepitada. Seepärast peab kohus ainuõigeks, et kumbki pool läheb edasi oma teed, teineteisest lahutatuna. Kui üks pool on jõudnud endas lõplikule selgusele ja kindlale veendumusele, et olemasolev abielu on muutunud talle koormavaks ning kui poolte teravnenud suhted on muutunud väljakannatamatuks ja talumatuks, siis ei pea kohus abielu jätkamist enam võimalikuks ja leiab, et poolte abielu tuleb lahutada. Ka abielusuhtes säilitavad abikaasad vabaduse ise otsustada suhte kestuse ja võimaluste üle. Selles mõttes tuleb abikaasa valikuvabadust austada. Poolte ärakuulamisel jõudis kohus veendumusele, et hageja ja kostja abielusidemed on pöördumatult katkenud ja abielu taastamine välistub. Hageja on 3 Kohtutoimik 2-22-17732 kategooriliselt leppimise vastu ning juba ainuüksi seepärast ei pea kohus võimalikuks asjas menetlust peatada pooltele leppimisaja andmisega. Abieluline kooselu kohustab meest ja naist vastastikuseks lugupidamiseks, austuseks ja toetuseks ning põhineb absoluutsel vabatahtlikkusel. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit. Sama vabatahtlik saab olla ka ühe või teise poole lahtiütlemine abieluleppest. Kedagi ei saa sundida abielusuhet jätkama ja igaühel on õigus teha oma vabad valikud. Kohus leiab seepärast, et poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, see tähendab abielu lahutada ja seega haginõue rahuldada. Pooled elavad praegu teineteisest lahus. Nad ei ole ka kohtule teadaolevalt ka proovinud abielusidemeid taastada, millest kohus järeldab, et poolte abielusuhted on lõplikult katkenud. Seega ei ole abielu jätkamine või katkenud abielusideme taastamine kohtu hinnangul võimalik ega perspektiivikas. Abielu ei ole võimalik säilitada ilma ühe poole vastava tahteta ja kui üks abikaasadest veendunult avaldab, et tema ei soovi enam abielu (see tähendab abielulist kooselu) jätkata, on tal alati õigus astuda konkreetseid samme selle lõpetamiseks. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagimenetluses esitatud abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 164 lõikest 1 ning § 173 lõigetest 1 ja 4 ning jätab menetluskulud poolte endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Raivo Einula, kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.