Obsah (5)

§ 424§ 68§ 73§ 78§ 50

1-16-2069 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. märts 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-2069 (15230200521) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekre

§ 424

järgi Kokkuleppemenetluses E.S Ik: XXX, kodakondsuseta; keskeriharidus; töökoht: XXX; elukoht: XXX Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 24.05.2015 kuni 25.05.

1. Varasem karistatus: kehtivaid kriminaal- ja väärteokaristusi ei ole. Kohtueelsel menetlusel Mati Senkel RESOLUTSIOON
2. E.S süüdi tunnistada

§-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. 2.

§ 68

lg 1 alusel arvestada eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 24.05.2015 kuni 25.05.2015, s.o 2 (kaks) päeva E.S karistusaja hulka ning määrata ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 3.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta E.S-ile mõistetud ja ära kandmata karistus, s.o tähtajaline vangistus 5 kuud ja 28 päeva E.S suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et E.S temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 4.

§ 78

p 1 kohaselt arvestada E.S-ile määratud 1 aasta ja 6 kuuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 22.03.2016. 5.

§ 50lg 1 p 1 alusel kohaldada E.S suhtes lisakaristust, võttes 1 6.

1. E.S-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolm) kuuks. Kohaldatud lisakaristus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest ning lisakaristus lõpeb 3-kuulise tähtaja möödumisel. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Maanteeametile. E.S-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel: • teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot; • määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasust 168 eurost osa tasust, s.o 144 (sada nelikümmend neli) eurot; s.o kokku menetluskulu 789 (seitsesada kaheksakümmend üheksa) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos näidatud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „E.S , 1-16-2069, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos arveldusarvete numbrite ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel E.S poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 24 (kakskümmend neli) eurot jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
2. peatüki
3. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: E.S süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 24.05.2015 kella 03.20 ajal Harjumaal, Tallinnas K. Kärberi tänaval mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (0.81 mg/l). Sellise käitumisega rikkus E.S liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1/ alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui 2 juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. E.S pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o.

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes Kr

MS § 245 sätetest on 14.03.2016 sõlminud Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Leelo Känd, süüdistatav E.S ja tema kaitsja Mati Senkel järgneva kokkuleppe:

§ 424

järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 6 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistuse hulka kahtlustatavana kinnipeetud olemise aeg 24.05.2015-25.05.2015 s.o 2 päeva ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 5 /viis/ kuud 28 /kakskümmend kaheksa/ päeva, mis jätta

§ 73

lg 1 ja 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 1 /üks/ aasta ja 6 /kuus/ kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 / kolm/ kuuks.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313;

§-st 424; § 50 lg 1 p-st 1; §-st 68; § 73 lg-test 1 ja 3; § 78 p-st 1 asub kohus seisukohale, et E.S kuulub temale

§-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on kokkuleppes määratud süüdistatava menetluskuludeks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest ja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses, mis tuleb maksta 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3