Obsah (6)

§ 216§ 74§ 75§ 424§ 68§ 78

1-17-460 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 31. jaanuaril 2017.a, Tallinnas Kriminaalasja number 1-17-460 (16230105427) Ko

kokkuleppemenetluses. Abiprokurör Katrin Tron Süüdistatav – isikukood: XXX; Eesti K.I Vabariigi kodakondsus; elukoht: XXXX; emakeel: eesti keel; haridus: 6 klassi; töökoht XXXX OÜ, lukksepp. Kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati 08.07.2013.a Harju Maakohtu poolt

§ 216

lg 1 alusel vangistusega 2 (kaks) kuud.

§ 74

lg 1, 3 alusel ei pööratud mõistetud karistust täitmisele, kui K.I ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja – kohustusi.

Katseaja lõpp 07.01.2015.a. Väärteokorras 1 (üks) kehtiv karistus. § 424 KrMS § 217 alusel kahtlustatavana 01.12.2016.a, vabastatud 02.12.2016.a. järgi kinnipeetud Alates 02.12.2016.a kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu, kehtivusega kuni 02.12.2017.a. 1 1-17-460 Kaitsjat kohtusse ei soovinud Kaitsja KrMS § 175, 179, 180 lg 3, 247, 248 lg 1 p 5, 311-313, 318, 319 kohus otsustas: RESOLUTSIOON Tunnistada K.I

§ 424

järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõista talle karistuseks vangistus 1 (üks) aasta.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 01.12.2016.a 02.12.2016.a, s.o 2 (kaks) päeva. Ärakandmisele kuulub vangistus 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

§ 74

lg 1, 3 alusel mitte pöörata mõistetud karistust täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle

§ 75lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Vastavalt

§ 75

lg 1 kohustada K.I’a täitma

§ 75

lg 1 punktides 1-6 sätestatuid kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas XXXX ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata K.I katseajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

§ 78

p 1 alusel arvestada K.I’ale määratud 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o 31.01.2017.a.

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli nõuete jälgimise kohustus K.I ’al algab, kohtulahendi jõustumisest. K.I’a suhtes valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel või vastavalt KrMS § 313 lg 1 p 7 kohtuotsuse mittejõustumisel karistuse ärakandmise tähtaja saabumisel kuulub tõkend elukohast lahkumise keeld tühistamisele karistuse ärakandmisel. Menetluskulud K.I’alt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena: 2 1-17-460 KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 96,00 eurot (üheksakümmend kuus eurot). KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 705 eurot (seitsesada viis eurot). Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures igakuiselt tuleb tasuda vähemalt 66,75 eurot. Menetluskulu tasumistähtaeg on igakuiselt 28-s kuupäev. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo lehel). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. ESITATUD SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK K.I’a süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 01.12.2016.a kell 18:09 ajal Harjumaal, Saku alevikus, Saku-Tõdva mnt esimesel kilomeetril mootorsõidukit Citroën Berlingo registreerimisnumbriga XXXX, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1, 28 mg/l, laiendmääramatusega ±0,12 mg/l, lõplik tulemus 1,16 mg/l). Sellise käitumisega rikkus K.I liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. 3 1-17-460 Seega pani K.I toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

17.01.2017.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katrin Tron, K.I ja tema kaitsja Marina Leis käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe. Vastavalt kokkuleppele taotleb abiprokurör süüdistatavale K.I ’ale

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks vangistust 1 (üks) aasta.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistuse hulka eelvangistus 01.12.2016.a kuni 02.12.2016.a, s.o 2 (kaks) päeva. Ärakandmisele kuuluvad 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Kohaldades

§ 74

lg 1 ja lg 3 sätteid, määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui K.I ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, kohustudes: elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; Kokkuleppest nähtuvalt on süüdistatavale selgitatud, et süüdimõistva otsusega kaasneb sundraha (705 eurot) ning kaitsjatasu (96 eurot, millele võib lisanduda kohtumenetluse kulud) väljamõistmine. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul. 31.01.2017.a toimunud kohtuistungil K.I kinnitas, et jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. Abiprokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, palus seda kinnitada. Süüdistatav K.I ei soovinud kaitsjat kohtusse. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, olles veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud, kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalkohtumenetluse sätteid järgides. Seega tuleb, K.I temale esitatud süüdistuses

§ 424järgi süüdi tunnistada ja määrata talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. MENETLUSKULUD 4 1-17-460 Kr

MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 96,00 eurot (üheksakümmend kuus eurot). KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 705 eurot (seitsesada viis eurot). Süüdistatav K.I peab tasuda menetluskulud sõlmitud kokkuleppe kohaselt KrMS § 180 lg 3 alusel tasuma ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures igakuiselt tuleb tasuda vähemalt 66,75 eurot. Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/ 5