← Eesti

4-21-518/9

KOHTUOTSUS Kohus Eesti Vabariigi nimel Otsuse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohus Väärteoasja number 7. aprillil 2021. a Tartu kohtumajas Kirjalikus menetluses 4-21-518 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Tei

§ 180

lg.1, kohus Otsustas : Jätta rahuldamata H.D kaebus PPA Lõuna Prefektuuri 18.01.2021 otsusele väärteoasjas nr. 2780.20.014043. KarS § 66 lg. 2 alusel, arvestades H.D majanduslikku seisundit, võimaldada H.D tasuda temale karistusena määratud rahatrahv 320 € osade kaupa kolme kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates kaevatavas otsuses osundatud kontodele.

§ 180lg.

1 alusel jätta menetluskulud kaebuse esitaja H.D kanda. Kohtuotsuse tegemise seisuga kohtule menetluskulude taotlusi ei ole esitatud. DVD -plaat asjas tõenditeks olevate kahe videofailiga jätta väärteoasja materjalide juurde. Edastada kohtuotsus H.D-le, PPA Lõuna Prefektuurile Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kaebuse esitamise soovist teatada 7 päeva jooksul kohtuotsusest teadasaamisest kirjalikult Tartu Maakohtule. Kui on esitatud kirjalik kassatsiooniteade, on võimalik esitada nõuetekohaselt vormistatud kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtuotsusest teada või pidi teada saama. Kohtuotsuse põhjendid Menetluse käik

  1. PPA Lõuna Prefektuuri 7.12.2020 otsusega väärteoasjas nr 278020014043 karistati H.D 07.12.2020 kella 01:00-01.36 Tartus, xxx korteris nr x lärmi tekitamise eest, mis seisnes H.D korduvas valjuhäälses röökimises, häirides sellega oluliselt majanaabri öörahu. Otsusega tuvastati H.D poolt korrakaitseseaduse (KorS) § 56 lg 2 rikkumine- ülemäärase müra tekitamise keelu rikkumise eest mujal, kui avalikus kohas , sellega karistusseadustiku (KarS) § 262 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises. H.D karistati väärteo eest 80 trahviühiku e. 320 € rahatrahviga( tl. 2-3).
  2. Sulev Õunap esitas eelnimetatud PPA Lõuna Prefektuuri otsuse peale Tartu Maakohtule kaebuse. Kaebuses väidab ta, et ta ei rikkunud öörahu. Politsei teda asjata terroriseerib. Tema väitel ununes tal korteri sisemine helikindel uks lahti ning seepärast kostis korteris olev heli korterist välja. H.D taotles trahvi tühistamist asja tühisuse tõttu või temale määratud trahvi vähendamist; ta ei ole võimeline trahvi korraga ära maksma; ta elatub temale makstavat pensionist. Sulev Õunap on nõustunud kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses( tl. 1, tl. 8).
  3. PPA Lõuna Prefektuur vastuses kaebusele ei pea kaebust põhjendatuks. Väärteo toimepanemine on piisavalt tõendatud. H.D poolt öötundidel ülemäärase müra tekitamine vastab KarS § 262 lg. 1 süüteo koosseisule. PPA Lõuna prefektuur ei pea põhjendatuks H.D-le määratud karistuse tühistamist või karistusena määratud rahatrahvi vähendamist ( tl. 12). Kohtu põhjendid
  4. Kohus , lähtudes VTMS § 121 vaatas kaebuse läbi kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohtu hinnangul on väärteomenetlus läbi viidud vastavuses nõuetega. Menetlusalusele isikule on selgitatud väärteoprotokollis( tl.16) VTMS § 19 järgseid õigusi ja kohustusi. Väärteoprotokollis ja väärteootsuses on toodud väärteokirjeldus vastavuses sündmuskohal fikseeritule ning kohtu hinnangul küllatki detailselt( tl.13-14). Väärteootsuses on süütegude asjaolude kirjeldus vastavuses väärteoprotokollis esitatud väärteokirjeldusega ning see on järgmine: toimepanemise aeg: 07.12.2020 01:00 07.12.2020 01:36 toimepanemise koht: xxxx, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond väärteo kirjeldus: 07.12.2020 kella 01:00-01.36 Tartus, xxx korteris nr x tekitas Sulev Õunap lärmi, mis seisnes korduvas valjuhäälses röökimises, häirides sellega oluliselt majanaabri öörahu. Sellega rikkus H.D korrakaitseseaduse (KorS) § 56 lg 2 sätestatud ülemäärase müra tekitamise keeldu mujal, kui avalikus kohas ning pani toime karistusseadustiku (KarS) § 262 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Väärteotsuses on nimetatud ka tõendid, mis kinnitavad H.D poolt väärteo toimepanemist ( tl. 13), samuti süüvormina on märgitud isiku tahtlus. Tõendid
  5. Kohtule esitatud CD-plaat videofailidega väärteoasjas 2780,20, 014043 on tõendatud, et PPA Lõuna Prefektuuri politseiametnikud on 7.12.2020 kell 1.54 olnud väljakutsel H.D korteri juures aadressil Tartu linn , xxxx, et tõkestada H.D poolt naabrite öine rahurikkumine. Väljakuste oli tehtud naaberkorterist. Politseiametniku 2 rinnakaamera salvestuselt on näha, et H.D korteri puidust välisuks on suletud ning luksutatud. Sulev Õunap avas politseinikele ukse ning politseinikud teavitasid teda, et H.D korterinaaber on teinud väljakutse öörahu rikkumise pärast, kuna H.D korterist on kuulda kõva ja segavat karjumist. Sulev Õunap selgitas politseile, et tema arvutimänge ei mängi nagu arvasid politseinikud, vaid vaatab telerist spordiülekannet ning see võis korterist välja kosta. Politsei palus tal korteris mitte nii valjut heli lasta kosta, et edasiselt enam probleeme ei tekiks( DVD plaat tl. 19).
  6. Tunnistaja O.B. ( xxxx töötaja) ütlused( tl. 16) kinnitavad
  8. 2020 kella 01 ajal öösel oma korteris Tartus xxxx ärkamist valjuhäälse ropendamise peale. Lärm kostus korterist xxx, kus meesterahvas karjus ebatsensuurseid sõnu. See mees( Sulev Õunap) mängib arvutimänge ja väljendab valjult oma emotsioone teisi häirivalt. Tema on pidanud korduvalt pöörduma politsei poole korteris xxx toimuva lärmi pärast, et saada rahu. Tunnistaja selgitusel tema lärmi tegeva isiku uksele koputama seekord ei läinud, kuna seekord kõlas korteris ropendamine agressiivsemalt kui varasematel kordadel ning ta kartis, et see mees võib ilmuda uksele.
  9. Menetlusaluse isik H.D ütlustes väärteoprotokollis kinnitas, et vaatas sel ööl telerist spordisaadet ning võis ülekandele kaasa elades mõne sõna öelda, kuid ei röökinud. Ta suudab end kontrollida, teades mis toimub tema ümber; ta hoiab end teadlikult tagasi. Politseipatrull oli sel ööl koputanud tema uksele ning selgitati, et naaber oli teinud väljakutse öörahu rikkumise pärast. Tema oli politseile selgitanud, et vaatas spordisaadet; politsei oli käskinud korterisse tagasi minna( ütlused protokollis tl. 14).
  10. Kohtu hinnangul tunnistaja O.B. usaldusväärsed ütlused kinnitavad H.D poolt
  12. 2020 kella 01 ajal oma korteris lärmamist. Samuti kinnitab seonduvat ka väljakutse politseile ja politseiniku turvakaamera lindistus. Kohtu hinnangul H.D ütlused protokollis kinnitavad kaudselt tema poolt rahu rikkumist 1.12.2020 öösel. Kohtule teadaolevalt on Sulev Õunap ka varem korduvalt toime pannud rahurikkumisi xxxx kortermajas kus ta on öisel ajal karjunud oma korteris , rikkudes sellega kaaselanike rahu ning teda on ka selle eest karistatud.
  13. Eeltoodud tõendid kinnitavad H.D poolt 7.12.2020 kell 1.00- 7.12.2020 kell 1.36 Tartus xxxx toime pandud Korrakaitseseaduse § 56 lg 2 nõuete rikkumist- öisel ajal ülemäärase häiriva müra tekitamist.
  14. Nimelt keelab korrakaitseseaduse § 56

(2)mujal kui avalikus kohas ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte/ Korrakaitseseadus vastu võetud 23.02.2011;RT I, 22.03.2011, 4; jõustumine 01.07.2014/.
  1. Riigikohus on selgitanud , et KorS § 56 lg 1 kohaselt on avalikus kohas keelatud tekitada teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on mujal kui avalikus kohas keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni. Riigikohtu kolleegium on seisukohal , et KarS § 262 hõlmab nii KorS § 56 lg-s 1 kui ka lg-s 2 kirjeldatud nõuded. 3 Kuigi KorS § 56 lg 2 reguleerib olukorda, kus rikkumine ise leiab aset mujal kui avalikus kohas, avaldub selles teos kahjulik mõju või häiriv efekt teistele asjasse puutumatutele isikutele ja seega ka avalikule korrale. Lähtudes eelnevat on tõendatud kvalifitseerida Sulev Õunap kirjeldatavat süütegu KarS § 262 lg. 1 järgse väärteona - käitumise üldnõuete rikkumisena ning määrata selle süüteo eest temale ka karistus.
  2. KarS § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse ja ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
  3. Kohtu hinnangul pani Sulev Õunap väärteo toime tahtlusega. Oma selgituses protokollile on ta kirjutanud et kontrollis oma käitumist. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline, süüd välistavad asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kergendavaid asjaolusid karistuse kohaldamisel ei ole.
  4. PPA Lõuna Prefektuur on karistuse kohaldamisel määranud H.D-le karistuseks 80 trahviühiku suuruse trahvi, seega karistuse üle keskmise määra. Maksimaalmäär on selle süüteo puhul 100 trahviühikut. Kohtu hinnangul on H.D süü suur. Teda on eelnevalt korduvalt karistatud rahu rikkumise eest xxx korterelamus. Nähtub, et Sulev Õunap ei ole eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Seega oli põhjendatud PPA Lõuna Prefektuuri poolt H.D karistamine 320 € rahatrahviga.
  5. Jätta rahuldamata H.D kaebus PPA Lõuna Prefektuuri 18.01.2021 otsusele väärteoasjas nr. 2780.20.
  6. KarS § 66 lg. 2 alusel, arvestades H.D majanduslikku seisundit, võimaldada H.D tasuda temale karistusena määratud rahatrahv 320 € osade kaupa kolme kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates kaevatavas otsuses osundatud kontodele. H.D väitel on tema sissetulekuks vaid pension. 16.

§ 180lg.

1 alusel jätta menetluskulud kaebuse esitaja H.D kanda. Kohtuotsuse tegemise seisuga kohtule menetluskulude taotlusi ei ole esitatud. DVD -plaat asjas tõenditeks olevate kahe videofailiga jätta väärteoasja materjalide juurde. Peet Teidearu Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.