Obsah (12)

§ 62§ 444§ 407§ 173§ 174§ 162§ 138§ 177§ 178§ 456§ 468§ 317

KOHTUOTSUS Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Otsuse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2022, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-132038 Tsiviilasi Aktsiaseltsi PlusPlus Ca

§ 62lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 23.08.2022 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult põhivõlgnevuse ja 2 kõrvanõuete väljamõistmiseks. Kohus tegi 26.08.2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kohus lõpetas 21.10.2022 maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 01.11.2022 hagi kostja vastu põhivõla 1 173,86 euro, intressi 160,93 euro, sissenõudmiskulude 35 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 423,55 euro ja edasiulatuva viivise nõudes. Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu kokku 350 eurot.
2. Kohus võttis 11.11.2022 määrusega hageja hagi menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide ja kohtumääruse kättetoimetamisest.
3. Nõude aluseks on kostja ja Esto AS (kreeditor) vahel 01.09.2020 sõlmitud krediidikonto leping nr 615112464, mille alusel on kostjale võimaldatud arvelduskrediidi limiidi 2000 euro kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks. Kostja kohustus tagastama igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, ja tasuma igakuist intressi
4. kuupäevaks. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 40,90% aastas. Kostja rikkus lepingu p V 1 ning ei teostanud krediidi tagasimakseid ega tasunud intressi vastavalt lepingule. Kostja intressivõlgnevus on perioodi 16.08.2021 – 14.12.2021 eest summas 160,93 eurot. Kreeditor ütles lepingu üles seisuga 15.12.
5. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal kasutusel krediidisumma 1173,86 eurot. 21.01.2022 loovutas kreeditor oma nõuded kostja vastu hagejale, millest teavitati kostjat kirjalikult. Lepingust tulenevalt ja vastavalt kreeditori hinnakirjale on viivisemäär võrdne lepingujärgse intressimääraga, mis on 40,90% aastas. Hageja arvestab viivist vastavalt põhisummale 1173,86 eurot perioodi 15.12.2021 – 01.11.2022 eest summas 423,55 eurot. Hageja nõuab kostjalt välja hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt 1173,86 eurolt alates 02.11.2022 kuni põhinõude täitmiseni 40,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Hageja nõuab sissenõudekulude hüvitamist VÕS § 113 2 lg 2 p-st 3 alusel kogusummas 35 eurot. Hageja nõuab kostjalt menetluskulude (riigilõivu, maksekäsu kiirmenetluse kulu ja õigusabikulude) hüvitamist ning menetluskuludelt viivise väljamõistmist.
6. Kostjale toimetati hagiavaldus ja 11.11.2022 kohtumäärus kätte avalikult, vastavasisulise teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 14.11.
7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohus loeb menetlusdokumendid I. P.le kättetoimetatuks 30.11.2022 dokumentide kättetoimetamisega avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. I. P. kohustus vastama hagiavaldusele hiljemalt 14.12.2022. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (14.12.2022) ega käesoleva ajani vastust hagile esitanud. 5. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 6.

§ 407

lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. 7. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest 3 taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

8.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 138

lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu põhjendatud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses välja mõista. Riigilõivu 350 eurot tasumist on kohus kontrollinud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. 9. Hageja lepinguline esindaja tasu on esitatud 3,5 töötunni eest, kokku 420 eurot (s.o 100 eurot/h ilma käibemaksuta, lisandub käibemaks). Kohtu hinnangul oli praegusel juhul tsiviilasi õiguslikult lihtne ja väikse mahuga, tegemist on standardse hagiavaldusega, hageja on esitanud selliseid korduvalt. Kohtu hinnangul on põhjendatud lepingulise esindaja kulu 1,5 töötunni eest, s.o 150 eurot. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud vastavalt

§ 174lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku 180 eurot.

10. Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu hüvitamiseks 550 eurot (riigilõiv 350 eurot, maksekäsu kiirmenetlus kulu 20 eurot ja põhjendatud lepingulise esindaja tasu 180 eurot). 11.

§ 177

lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 12.

§ 178

lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 13. Kohus selgitab, et

§ 456

lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. 14.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 15.

§ 317

lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Mälberg kohtunik 4