Kriminaalasi nr 1-21-8509 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 2. detsember 2022. a, Jõgeva kohtumaja (kohtuistung toimus 16.11.2022) Kriminaalasja number 1-21-8509 Kohtunik M

§ 74

lg 4 alusel pöörata täitmisele Hannes Rebasele Tartu Maakohtu 17.01.2022.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-21-8509 mõistetud ja ära kandmata karistus, mis on 1 (üks) aasta vangistust.

1. Tulenevalt KrMS § 414 lg 1 saadab kohus Hannes Rebasele pärast kohtulahendi jõustumist teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg
2. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK
3. Tartu Maakohtu 17.01.2022.a otsusega nr 1-21-8509 tunnistati Hannes Rebane süüdi

§ 121

lg 2 p 1, 3 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 74

lg 1, 2 ja 3 alusel ei pööratud Hannes Rebasele mõistetud vangistust täitmisele, kui ta 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 75

lg 2 p 5 alusel kohustati Hannes Rebast käitumiskontrolli ajal pöörduma psühholoogi ja psühhiaatri juurde ravivajaduse väljaselgitamiseks ja selle olemasolu korral alluma ravile, milleks isik andis nõusoleku.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustati Hannes Rebast käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel (eesmärgiga ära hoida samalaadsete süütegude toimepanemist). Hannes Rebase kriminaalhooldus algas 02.02.

1. a ja lõppeb 17.07.
2. a.
3. 21.07.
4. a esitas kriminaalhooldusametnik Hannes Rebase kohta esimese erakorralise ettekande. Erakorralise ettekande kohaselt rikkus hooldusalune kohustust osaleda sotsiaalprogrammis ja alluda ravivajaduse ilmnemisel ravile. Samuti on Hannes Rebane ilmunud kriminaalhooldusametniku vastuvõtule visuaalselt nähtavate ja tuntavate alkoholi tarvitamisele viitavate tunnustega. 30.05.
5. a täitis hooldusalune küll registreerimiskohustuse, kuid vastuvõtule ja sotsiaalprogrammi Viha juhtimine ilmus visuaalselt nähtavate ja tuntavate alkoholi tarvitamisele viitavate tunnustega. Eeltoodud põhjusel katkestati hooldusaluse programmis osalemine. 09.03.
6. a pöördus Hannes Rebane psühhiaatri vastuvõtule, mille kohta esitas kriminaalhooldusametnikule ka teavituse, kuid raviga ei jätkanud ja rohkem vastuvõttudele kohale ei läinud. 06.06.
7. a ilmus hooldusalune taaskord kriminaalhooldaja juurde registreerimisele visuaalselt tuntavate ja nähtavate alkoholi tarvitamisele viitavate tunnustega. Eeltoodust tulenevalt tegi kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku määrata Hennes Rebasele täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. 01.08.
8. a Tartu Maakohtu määrusega määrati Hannes Rebasele täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi.
9. Kriminaalhooldusametnik esitas 19.10.
10. a kohtule uue erakorralise ettekande Hannes Rebase kohta. Ettekandest nähtuvalt rikkus Hannes Rebane kahel korral talle määratud alkoholi tervitamise keeldu, millest ühel korral, s.o 19.09.
11. a, tuvastati tal alkoholijoove 1,52 mg/l kohta ja teisel korral, s.o 07.10.
12. a, 1,42 mg/l kohta. Esimese rikkumise kohta selgitas hooldusalune, et tarvitas veidi veini, kuid teise rikkumise kohta ei olnud tal ühtegi loogilist seletust. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on Hannes Rebase suhtumine kriminaalhooldusesse ja määratud kohustustesse - pöörduda psühhiaatri vastuvõtule ja ravivajaduse ilmnemisel alluda ravile, osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis ja mitte tarvitada alkoholi- on olnud ükskõikne ja hoolimatu. Pärast esimest erakorralist ettekannet olid Hannes Rebase positiivsed muutused üksnes lühiajalised. Hooldusalune ei ole teinud vajalikke järeldusi oma alkoholi tarvitamise harjumuse osas ja ei ole pöördunud tagasilanguse ennetamiseks regulaarselt psühhiaatri vastuvõtule. Psühhiaatri vastuvõtule pöördus isik pärast ametnikupoolseid korduvaid meeldetuletusi. Võttes arvesse Hannes Rebase poolt toime pandud kuriteo iseloomu ja alkoholi tarvitamise keelu korduvaid rikkumisi, teeb ametnik kohtule ettepaneku pöörata Hannes Rebasele mõistetud karistus täitmisele.
13. Kohus pidas asja arutamiseks kohtuistungi 16.11.
14. a. Istungist võttis kriminaalhooldusametnikuna osa xxxxxxxxx. Ametnik jäi ettekandes esitatu juurde ning leidis, et Hannes Rebase karistus tuleb täitmisele pöörata.
15. Hannes Rebane selgitas kohtuistungil, et kõik, mis erakorralises ettekandes kirjas on, see on õige. Siiski ei soovi ta vanglasse minna ja kardab, et võib siis kaotada töökoha. Tal on enda sõnul olnud omajagu mõtlemisaega ja ta ei soovi enam kunagi kohtu ees seista. Süüdimõistetu sõnul ei ole see tal esimene kord kohtu ees olla. Vanglas on ta varasemalt viibinud kahel korral, üle 20 aasta tagasi. Vanglasse sattus Hannes Rebane varasematel kordadel nooruse lolluse tõttu. Hannes Rebane soovib asuda elama Tartusse, sest Jõgeval satub ta tahtmatult sinna, kus ta ei peaks olema. Selle aasta aprilli algusest asus süüdimõistetu tööle ettevõttesse xxxxxxxxxx. Süüdimõistetu tunnistab, et pani oma viimase kuriteo toime alkoholijoobes, kuid ta ei leia, et muutub alkoholijoobes olles kurjaks. Süüdimõistetu sõnul on ta viimased kuriteod toime pannud, kuna teda on eelnevalt provotseeritud. Samuti on ta tegelenud nüüd ka psühhiaatri poole pöördumisega, kuid vastuvõttude ajad on hooldusaluse sõnul väga pikad ja järgmine aeg vastuvõtule on alles 07.
16. Hannes Rebane palub kohut anda talle veel üks võimalus, ta on nõus 2 endale täiendavaid lisakohustusi võtma, kuid vangi ei soovi ta minna, sest seal jääb ta enda sõnul tõsiselt hätta. KOHTU SEISUKOHT 6.

§ 74

lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

1. Hannes Rebase kriminaalhooldus on kulgenud problemaatiliselt. Tema kohta on esitatud kaks erakorralist ettekannet, mis on seotud talle määratud kohustuste, osaleda sotsiaalprogrammis, alluda ravivajaduse ilmnemisel ravile ja mitte tarvitada alkoholi, rikkumistega.
2. Karistuse üheks peamiseks eesmärgiks on inimese suunamine õiguskuulekale käitumisele. Hannes Rebase õigusvastast käitumist on suuresti mõjutanud alkoholi tarvitamine. Talle määrati nii sotsiaalprogrammis osalemise kohustus kui ka kohustus pöörduda psühhiaatri poole, saamaks abi ja tuge enda alkoholi tarvitamise probleemiga toimetulekul. Paraku tuli süüdimõistetu sotsiaalprogrammist välja arvata, kuna ta ilmus sinna alkoholijoobe tunnustega ja ka psühhiaatri vastuvõttudel ei käinud Hannes Rebane regulaarselt. Eeltoodust nähtub selgelt, et süüdimõistetule on antud mitu võimalust karistuse kandmiseks vabaduses, kuid paraku ei ole ta neid võimalusi väärtustanud. Tema suhtumine kriminaalhooldusesse ja talle määratud kohustustesse on olnud ükskõikne ja hoolimatu ning ta on jätkanud kohustuste rikkumist. Tuleb tõdeda, et Hannes Rebane ei ole olnud suuteline vabaduses olles alkoholist hoiduma. Kuna alkoholi tarvitamine on olnud Hannes Rebase puhul üheks kuritegude toimepanemise mõjuteguriks, siis samal viisil jätkates on suur oht, et süüdimõistetu võib taas alkoholijoobes olles mõne kuriteo toime panna. Antud hetkel ei leia kohus, et ka mõne täiendava lisakohustuse määramine süüdimõistetu puhul tulemuslikuks osutuks. Pigem on talle sõltuvusprobleemi lahendamisel abiks range järelevalve ja äärmiselt piiratud võimalused alkoholi tarvitamiseks.
3. Eeltoodust tulenevalt pöörab kohus

§ 74lg 4 alusel täitmisele Hannes Rebasele Tartu Maakohtu 17.01.2022.

a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-21-8509 mõistetud ja ära kandmata karistuse, mis on 1 aasta vangistust. Hannes Rebase karistuse kandmise algust hakata lugema alates tema saabumisest Tartu Vanglasse. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik 3