← Eesti

2-22-17254/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 19 detsember 2022 Tsiviilasja number 2-22-17254 Tsiviilasi Irina Nikolase avaldus Narva linn, XXXXX korteriühistu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu

  1. novembri
  2. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Irina Nikolase määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Määruskaebuse esitaja (avaldaja): (isikukood XXXXXXXXXXX) esindajad RESOLUTSIOON Irina Nikolas Vastustaja (puudutatud isik): Narva linn, XXXXX korteriühistu (registrikood XXXXXXXX)
  3. Rahuldada Irina Nikolase määruskaebus osaliselt.
  4. Tühistada Viru Maakohtu
  5. novembri
  6. a määrus ning saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
  7. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
  8. Irina Nikolas (avaldaja) esitas
  9. novembril 2022 avalduse Narva linn, XXXXX korteriühistu (puudutatud isik) üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Avalduse kohaselt toimus
  10. oktoobril 2022 puudutatud isiku korduv üldkoosolek, mille päevakorras olid järgmised küsimused:
  11. Informatiivne osa (teostatud tööd, võlgnevused, tariifid, ettepanekud, muudatused);
  13. aasta majandustegevuse aruanne;
  14. Majandustegevuse plaan
  15. aastaks;
  16. Korteri nr X omanikult kohtulik võlgnevuse sissenõudmine (kütte arveldusfoormula kinnitamine);
  17. Täiendavate välikaamerate paigaldamine (4 tk);
  18. Esimehe tasu suurendamine (50 eurot neto igakuiselt). Avalduse kohaselt tuleb otsuse p-d 4 ja 6 tunnistada kehtetuks. Üldkoosolek võttis otsuse p-s 4 vastu otsuse esitada hagiavaldus seoses korteri nr X võlgnevusega 2208 eurot 52 senti
  19. oktoobri
  20. a seisuga. Nimetatud üldkoosoleku otsus tuleb tunnistada kehtetuks, kuna Viru Maakohtu menetluses on juba puudutatud isiku hagi seoses korteri nr X võlgnevusega. Täiendava hagi esitamine ja korteriomanike rahaliste vahendite raiskamine ei ole põhjendatud. Samuti ei ole üldkoosolekul avaldatud võlgnevuse summa õige. Sama otsuse punktiga kinnitati kütteteenuse arvestamise metoodika, mis ei ole avaldaja hinnangul korrektne. Üldkoosolek võttis otsuse p-s 6 vastu otsuse suurendada korteriühistu esimehe tasu 50 euro võrra alates
  21. novembrist
  22. Viidatud üldkoosoleku otsuse p 6 on vastuolus sama üldkoosoleku otsuse p-ga 3, millega kinnitati
  23. a majandustegevuse plaan. Täiendava tasuga seotud kulud ei ole nimetatud majandustegevuse plaaniga ette nähtud. Jääb ebaselgeks, millistest allikatest kavatsetakse finantseerida korteriühistu esimehe tasu suurendamist igakuiselt 50 euro (neto) võrra. MAAKOHTU SEISUKOHT
  24. Viru Maakohus keeldus
  25. novembri
  26. a määrusega avalduse menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus leidis, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Avaldaja
  27. a majandustegevuse aruandes toodud haldamiskulude võrdlus
  28. a planeeritud töötasukuludega ja
  29. a planeeritud kuludega ei saa olla üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks. Majanduskavas (majandustegevuse plaan) toodud andmetel on informatiivne ja prognoositav tähendus. Toodud andmed võivad muutuda ning kui aasta jooksul ilmneb, et majanduskava ei taga valitsemist majanduskavas ettenähtud mahus, koostatakse uus 2 majanduskava (korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 41 lg 4). Osa kuludest võib olla planeeritust väiksemad ning kokku hoitud vahendeid on võimalik kasutada muul otstarbel. Avaldaja väited otsuse p-i 4 kehtetuse osas, millega otsustati esitada avaldaja (korteri nr X omanik) vastu hagi kohtusse võlgnevuse sissenõudmiseks, ei viita otsuse kehtetusele. Üldkoosolek on pädev sellist küsimust otsustama ning võlgnevuse periood ja suurus selgub hagi esitamisel, mitte üldkoosolekul. Eeltoodust tulenevalt ei ole avaldusel edulootust ja avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Kui avaldaja osales vaidlusaluse otsuse tegemisel (seda võib järeldada protokollist), siis on avaldajal õigus tulenevalt KrtS § 29 lg-st 2 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg-st 4 otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Seega kui avaldaja vastuväidet protokollida ei lasknud, siis ei ole avaldajal õigust nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist. MÄÄRUSKAEBUS
  30. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ning maakohtu kohustamist avalduse menetlusse võtmiseks. Määruskaebuse kohaselt tuleks avalduse juurde lisatud dokumentaalseid tõendeid ning avalduses toodud väiteid ja põhjendusi hinnata asja sisulisel läbivaatamisel, mitte avalduse menetlusse võtmise otsustamisel. Avalduse menetlusse võtmise otsustamisel on maakohtul avalduse õigusliku perspektiivituse korral õigus mh kaaluda, kas kohaldada TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 või jätkata vaatamata õiguslikule perspektiivitusele asja menetlemist. Kohus võib määrata TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaja nõude täpsustamiseks ning alles siis, kui nõuet ei täpsustata või on see õiguslikult perspektiivitu, võib maakohus keelduda TsMS § 371 lg 2 p 1 või p 2 järgi avalduse menetlusse võtmisest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  31. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt, maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
  32. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1 võib kohus jätta hagita asjas esitatud avalduse menetlusse võtmata, kui see ei ole esitatud seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui sellega ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Avalduse menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui selles esitatud asjaoludel ei oleks avaldaja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (Riigikohtu
  33. detsembri
  34. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-13, p 14;
  35. märtsi
  36. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-193-13, p 12). See tähendab, et kohtul tuleb avalduse menetlusse võtmisel selles märgitud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsida, kas on olemas faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse nõude rahuldamiseks. Kohus ei saa TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisel hinnata tõendeid (Riigikohtu
  37. novembri
  38. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-13, p 12;
  39. mai
  40. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-12, p-d 12 ja 13;
  41. oktoobri
  42. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-13, p 12) ning lähtuda tuleb üksnes avalduse õiguslikust perspektiivikusest. Kohus ei saa asja menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt keelduda, kui hagi perspektiivikuse üle ei saa otsustada tõendeid hindamata (Riigikohtu
  43. jaanuari
  44. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-1719, p 20;
  45. veebruari
  46. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-8939, 3 p 9;
  47. novembri
  48. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-8446, p 10). Sellisel juhul tuleb kohtul lahendada asi sisuliselt. Maakohus on vaidlusaluses määruse p-s 5 muuhulgas tuginenud sellele, et üldkoosoleku protokollist nähtuvalt osales avaldaja üldkoosolekul, ning juhul, kui ta ei lasknud oma vastuväiteid protokollida, puudub tal õigus nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist. Samuti nähtub maakohtu määrusest, et maakohus tuvastas, et korteri nr X omanik on avaldaja. Avaldusest seda ei nähtu. Seega on maakohus avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel muuhulgas hinnanud tõendeid.
  49. Ringkonnakohus märgib, et maakohus jättis tähelepanuta, et avalduse kohaselt lahendas üldkoosolek otsuse p-s 4 sisuliselt kaht erinevat küsimust. Nimelt otsustas üldkoosolek p-s 4 ühelt poolt esitada hagi korteri nr X omaniku vastu ning teisalt kinnitati sama otsuse punktiga kütteteenuse arvestamise metoodika. Avaldaja hinnangul ei ole kinnitatud metoodika korrektne. Maakohus ei ole seda avaldaja väidet hinnanud. Ringkonnakohtu hinnangul selliselt avaldaja sõnastatud nõude puhul ei ole välistatud KrtS § 40 alusel nõude esitamine. Avaldajal tuleb oma nõuet täpsustada, esitades muuhulgas põhjendused kinnitatud metoodika ebaõigsuse kohta.
  50. Kui avalduses esitatud asjaolud ei võimalda üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõude rahuldamist, kuid avaldust oleks võimalik täpsustada, tuleks kohtul jätta avaldus TsMS § 3401 lg 1 alusel esmalt käiguta ning selgitada avaldajatele õiguslikku olukorda ning kõnealuse nõude rahuldamiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise vajadust. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks jätnud avalduse TsMS § 3401 järgi esmalt käiguta ning andnud avaldajale võimaluse avalduse aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks ja täiendamiseks. Lisaks märgib ringkonnakohus, et avalduse lisad on venekeelsed. TsMS 32 lg 1 ja § 33 lg 1 esimese lause kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles ning kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus, taotlus, kaebus või vastuväide ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde. TsMS § 33 lg 3 sätestab, et kui tõlget tähtpäevaks ei esitata, võib kohus jätta avalduse, taotluse, kaebuse, vastuväite või dokumentaalse tõendi tähelepanuta. Seega lisaks sellele, et kohus ei tohtinud hinnata tõendeid asja menetlusse võtmise üle otsustamisel, võis kohus jätta võõrkeelsed tõendid ka tähelepanuta.
  51. Eelmärgitust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada. Kuivõrd avalduse menetluse võtmise üle on pädev otsustama maakohus, tuleb asi saata selles osas maakohtule tagasi avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohus ei saa kohustada maakohut võtta avaldus menetlusse. Kuna määruskaebuses on palutud ringkonnakohtul kohustada maakohut avaldus menetlusse võtta, rahuldab kohus kaebuse osaliselt. Arvestades avalduses esitatud nõudeid, tuleb maakohtul jätta avaldus TsMS § 3401 lg 1 järgi käiguta ja määrata avaldajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.
  52. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja menetlust lõpetavas lahendis. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.