Obsah (11)

§ 442§ 416§ 394§ 187§ 407§ 317§ 468§ 173§ 164§ 174§ 178

TAGASELJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht 15.12.2022, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-15849 Tsiviilasi I.T. hagi V.G.

§ 442lg 6 § 633 lg 7).

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest

§ 416nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks.

Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (

§ 394

ja

§ 416

). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded

1. 21.10.2022 esitati Viru Maakohtusse I.T. hagi V.G. vastu lahusvaraks tunnistamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt abiellusid pooled xxxx Lääne-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuametis. Vastavalt Lääne-Viru Maakohtu xxxx kohtuotsusele tsiviilasjas nr. 2-110\2002 lahutati pooltevaheline abielu ning kohtuotsusest nähtuvalt lõppesid hageja ja kostja abielulised suhted xxxx aasta lõpus, kui kostja lahkus poole senisest ühisest elukohast ja asus elama oma õe juurde xxxx. xxxx sõlmis hageja xxxx elamu müügilepingu (asukoht xxxx, lisa 2- ostu-müügileping). 16.01.2002 sõlmis hageja maa erastamise lepingu vastavalt maareformiseaduse § 22 lg 1 ning selle kohta tehti kinnistusraamatusse 16.01.2002 omanikukanne. 27.02.2019 liideti kinnistu juurde kinnistu, mille kohta on Tartu Maakohtu registriosakonnas tehtud kanne nr. xxxx, suurusega 12 m
2. Seega osteti nii elamu vallasajana, kui ka moodustati elamu juurde kinnistu hageja poolt hageja rahaliste vahendite arvelt peale seda ning kui hageja ja kostja abielulised suhted olid lõppenud. Vastavalt kuni 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse (edaspidi ka PKS) § 18 lg 2 - kui ühisvara jagamise ajal abikaasade abielusuhted ei ole lõppenud, määratakse ühisvara kindlaks jagamise aja seisuga. Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Seega ei kuulu hageja poolt ostetud kinnisvara abielu ühisvara koosseisu, vaid on hageja lahusvara. Riigikohus on otsuses nr. 3-2-1-36-11 asunud järgmisele seisukohale - enne -
3. juulit 2010 tehtud tehingu alusel omandatud eseme kuulumine abikaasade ühis- või lahusvara hulka tuleb kindlaks teha enne
4. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel. Kuna elamu osteti hageja poolt 04.04.1993 //kohtu märkus- tõendi kohaselt on õige kuupäev 13.04.1994, nagu on öeldud ka hagi p.3// ja kinnistu nimetatud elamu juurde moodustati 16.01.2002 – siis tuleb lähtuda kuni 01.07.
5. aastani kehtinud perekonnaseadusest § 130 lg 2, mis sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist tekkinud ja sel päeval kestvatele perekonnaõigusesuhetele kohaldatakse perekonnaseaduse sätteid, kui rakendussätetest ei tulene teisiti. Kuni 01.07.2010 kehtinud PKS § 132 nähtub, et lahusvara määratakse kindlaks ja ühisvara jagatakse perekonnaseaduse sätete kohaselt ka siis, kui see oli omandatud enne selle seaduse jõustumist. Kuni 1.07.2010 kehtinud PKS § 15 lg 1 – mis sätestas, et abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielukestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Kostja lahkus perekonna juurest ja Viru Maakohtu xxx otsusega on leidnud kinnitamist, et on abielulised suhted lõppesid xxxx aasta lõpul, seega ei ole vaidlust selle üle, et kinnistu on hageja lahusvara, kuna see omandati peale abielusuhete lõppemist. Kostja vastuväited
6. Kohus edastas hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kostjale teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 25.10.
7. Kostjat on kohustatud hagile vastama 30 päeva jooksul alates teate kättetoimetamisest ning hoiatatud

§ 407tagajärgede eest.

Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 394

lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 30 päeva jooksul alates Ametlikes Teadaannetes teate avaldamisele järgnevast päevast arvates.

§ 317

lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 25.10.2022 ja loeti kättetoimetatuks 10.11.2022, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 12.12.2022. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist.

§ 407

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse

§ 407lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

1. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega.
2. Hagiavalduse lisatud abielu lahutamise kohtuotsuse kohaselt lõppesid poolte abielulised suhted xxxx. Hageja poolt xxxx xxxx sõlmitud elamu ostumüügi lepingu alusel omandatud vara on seega omandatud peale abielusuhete lõppemist. Asjaolu, et selle kohta tehti kanne xxxx ehk ajal, mil poolte abielu ei olnud veel juriidiliselt lõpetatud maakohtu xxxx otsusega, ei oma vara omandamise ajal kehtinud PKS § 130 lg 2 ja § 132 alusel tähendust, sest sest enne 01.07.2010 tehtud tehingu alusel omandatud eseme kuulumine abikaasade ühis- või lahusvara hulka tuleb kindlaks teha enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel. Kuni 01.07.2010 kehtinud PKS § 15 lg 1 kohaselt on vara, mille abikaasa on omandanud pärast abielusuhte lõppemist, omandaja lahusvaraks. Kehtiva PKS § 210 lg 1 ja § 211 järgi tuleb alates kehtiva perekonnaseaduse jõustumisest esitatud nõude korral jagada abikaasade ühisvara kehtiva seaduse järgi, kuid PKS § 210 lg 2 järgi tuleb ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel lähtuda vara omandamise ajal kehtinud seadusest, s.o enne
3. juulit 2010 kehtinud perekonnaseadusest. Viidatud sätte järgi kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne
4. juulit 2010, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui seaduse teistest sätetest ei tulene teisiti. Abielusuhete lõppemisega lõppes toona kehtinud perekonnaseaduse järgi ka abikaasade varasuhe ühisomandi tekkimise mõttes ja enne
5. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse järgi olid abielusuhete lõppemisel sarnased õiguslikud tagajärjed kehtiva perekonnaseaduse järgse varaühisuse lõppemisega. Kuna perekonnaseaduse rakendussätetest ei tulene teisiti, leiab kohus, et kui abikaasade abielusuhted lõppesid enne
6. juulit 2010, saab abikaasade varasuhte lugeda toona kehtinud seaduse järgi abielusuhete lõppemise ajast lõppenuks ning abikaasade varaühisuse varasuhet ei tule ühisvara jagamise võimaldamiseks enam lõpetada. Kuivõrd käesoleval juhul on poolte abielusuhted lõppenud xxxx, lõppes samal ajal ka seaduse alusel abikaasade ühise omandi tekkimine. Lähtudes eestoodust tunnistab kohus I.T. lahusvaraks xxxx asuv kinnistu, reg. osa numbriga xxxx.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud 6.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 164lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Seega jätab kohus käesolevas menetluses kantud poolte menetluskulud poolte endi kanda.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuna kohus jätab kummagi poole menetluskulud poole enda kanda, siis ei määra kohus kindlaks ka menetluskulude rahalist suurust.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik