3-22-2650/9

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-2650 Määruse kuupäev 30.12.2022 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi S. J esialgse õiguskaitse taotlus (EÕKT) RESOLUTSIOON

1. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
2. Jätta kaebaja menetluskulu tema enda kanda. Edasikaebamise kord Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Määruse tõlge toimetatakse taotlejale kätte, teadmiseks Viru Vanglale. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Viru Vangla kinnipeetav S. J esitas 19.12.2022 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse. Taotleja märgib „13.10.22 käisin eriarsti juures, kus mulle pandi diagnoos ja määrati ravi. Muuhulgas määras arst mulle 1 täiendava tunni jalutuskäiku värskes õhus. Immuunsuse tugevdamiseks. Aga vangla keeldub arsti ettekirjutust järgimast. Viidates sellele, et vangla arst ja õde ei anna luba (selle otsuse peale oli esitatud protest). Aga eriarst teab paremini, mida patsiendil vaja on ja kuidas teda ravida, kui vangla üldspektri arst ja medõde. Sellepärast palun kohtul kohustada vanglat järgima arsti ettekirjutust“.
4. Viru Vangla vastas kohtunõudele 19.12.
5. Vangla leidis, et „Vanglal ei ole põhjust kahelda vangla tervishoiutöötajate pädevuses, kui nad on oma erialateadmistele tuginedes teinud mingi isiku tervist puudutava otsuse. Igal patsiendil, sh kinnipeetaval, on õigus pöörduda arstiteadusliku otsuse kohta kahtluse olemasolul Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni poole. EÕK taotluses ega ka lisatud vaidena pealkirjastatud pöördumises ei ole välja toodud, milline oleks pöördumatu kahju HKMS § 249 lg 1 tähenduses, kui kohus EÕK-d ei kohaldaks, seega ei ole täidetud EÖK kohaldamiseks materiaalsed eeldused. Ei kohus ega vangla ei saa isiku enda asemel hakata põhjendusi konstrueerima. Seaduses sätestatud jalutuskäigud on vangidele tagatud“. 3-22-2650
6. Tartu Halduskohtu 19.12.2022 määrusega jäeti taotlus käiguta.
7. Taotleja esitas 29.12.2022 esialgse taotluse täienduse ja tasus taotluselt riigilõivu 20 eurot. KOHTU SEISUKOHT
8. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui esinevad HKMS § 249 lg 1 lausetes 1 ja 2 nimetatud alused. Isik peab vajama esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist selleks, et oma õigusi kindlustada või kahjulikke mõjutusi tõrjuda. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaebaja jaoks nn pöördumatuid tagajärgi ei kaasne, siis esialgse õiguskaitse vajadus puudub.
9. Taotleja taotleb esialgse õiguskaitse korras täiendavat ühte tundi jalutuskäiku värskes õhus immuunsuse tugevdamiseks, kuna arst on selle määranud.
10. Praegusel juhul on taotlejale tagatud seaduses sätestatud ühetunnine jalutuskäik värskes õhus. Taotleja soovib lisaks ülalmärgitule esialgse õiguskaitse korras täiendavat ühte tundi jalutuskäiku värskes õhus immuunsuse tugevdamiseks, kuna arst on selle määranud täiendavat
11. Antud juhul ei näe halduskohus sellist tõsist ohtu, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel võiks kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Riigikohus on oma
12. septembri
13. a lahendis asjas nr 3-3-1-59-14 väljendanud seisukohta, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse ära otsustamist (vt Tartu Ringkonnakohtu 8.1.2021 määrust 3-19-1538).
14. Esialgse õiguskaitse menetluses tuleb vältida põhivaidluse ära otsustamist. Eeltoodut arvestades jätab halduskohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
15. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendatavas määruses, millega ühtlasi lõpetatakse haldusasja menetlus on kohtul kohustus kohaldada HKMS § 108 ehk otsustada halduskohtumenetluse käigus tekkinud menetluskulude jagamise üle. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskuluna tasutud riigilõiv jääb kaebaja kanda (allkirjastatud digitaalselt) 2